Helsingis. Jälle. Hm.

Tagasi igavas Helsingis.

Koju jõudsin kella 2st. Magama sain 3st. Et siis ärgata pea 13 tundi hiljem. Varem oli võimatu. Niiiiivõrd kirjeldamatult rõve ilm oli õues. Ja mul tunde ka ei olnud niiet... Mis seal ikka! Blinki proov õhtul oli ok. Njahnjahnjah. Peaks jälle magama minema. Et homme vähemalt vara ärgata ja Esko tunniks valmistuda. Jeesh.

Tegin täna räigelt head süüa. Spinatilehed ja oliivid ja mais ja keedetud lillkapsas ja tomat ja kurk ja päevalilleseemned ja oliiviõli. Mmm..

Mulle RÄIGELT meeldib enda viiul! Nii on hea.

Friigid

Rotterdam. Napakas linn. Ülimalt multikultuurne ja kirev ja veidra arhitektuuriga.

Olen praegu üksi kodus. V6isiis. Üksi koos Samueli korterikaaslaste ja nende s6pradega, kel on mängude 6htu. Normaalsed inimesed. Mitte veged-mitteendpurjujoovad-viiulifriigid. Hm. Lähen teen kohevarsti 6unapomme. Ükspäev tegime mormor's piparkooke/vanaema pepperkakor. Mis tulid muuseas ülihead.

Ilm on siin kehv. Sajab aina ja on pilves. Vahest ainult paistab päike.
Loen praegu üht ülip6nevat raamatud. Lähengi vist 6unapomme tegema, et siis kippelt lugema minna. Nii huvitav on! :)

India

Esmaspäeva 6htul oli Painobaaris jämm. Peale seda läksin koju ja pakkisin ja skaipisin Ungariga ja magama sain 2.15. Et ärgata kell 3.30. Et j6uda kella 5, veerand 6 ajal Vantaa lennujaama.

Kui plaanisin enda teekonda ja avastasin, et pean, kest ööd, nii poolteist kilomeetrit k6ndima, m6tlesin, et äkki v6taks ikka takso. Helistasin Kiisule, et takso igaks juhuks ette tellida aga siis selgus, et Soomes taksot koju ei tellita (v6i kui tellitakse, makstakse niiumbes kuus-seitse eurot lisaraha). Taksode juurde minnakse ise. Minu juurest oleks sinna olnud niiumbes 3 km. Njah. Ikka see busside variant.

Väljusin kodust kell 4 ja jalutasin enne kenasti välja vaadatud teed mööda. Kuni see äkitselt otsa sai. Olid ainult trepid. Üles mäkke. Nojah. Ilmselt see oli siis see veidralt märgistatud riba mu teekonnal. Ronisin siis veits. Et kergendustundega veenduda, et jah. See oli see veidralt märgistatud riba. J6udsin kenasti bussidele ja k6ik oli ok.

Lend hilines nii umbes 40-45 minutit. Mis tähendas, et ootasin huviga, mis minust edasi saab - mu lendude vahele jäi 45 minutit. Igastahes. Amsterdami lendajaid ei oldud unustatud ja mind ja 2 teist reisijat ootas lennukist väljudes ametimees, kes meid kibekähku oma lennujaamaautosse toimetas ja lennukile s6idutas. Päris vip. Napura, naine kes ka Amsterdami lendas veel muretses, et mis pagasist saab, mille peale onu väitis, et keegi hoolitseb just praegu me kottide eest. Mida ma muidugi ei uskunud aga... Ma väga ei viitsinud muretseda.

Loomulikult ei olnud j6udnud me pagas sama lennuki peale. Ja kuna meile öeldi, et need saadetakse lennuga, mis j6uab pooleteise tunni pärast, otsustasime oodata (tore, et m6lemas lennukis pisut süüa pakuti, nii ei olnud vähemalt oodates nälga). Njah. Aga see lend hilines k6vasti üle tunni niiet... Selle asemel, et j6uda Rotterdami poolkaksteist/kaksteist, j6udsin sinna nii poole nelja ajal. Aga. Polnud hullu miskit. Sest Napura, Helsinkis elav indialane oli väga p6nev vestluskaaslane. Kes muuseas on 15 aastat töötanud artistide importi/ekspordiga. Niiet... BLINK Indiasse? Hehe.

Projektinädal

Jooga. Harjutamine. Meditatsioon. Harjutamine. Jooga. Body Flow. Lavaline võitlemine. Harjutamine.

Tunde ei ole. Homme on viiulitund. Aga see ei loe.
Homme on mul räige lihasvalu. Sest tassisime lavalises võitluses üksteist seljas. Ja ma sattusin paari ühe suure poisiga. Kes kaalus u 20kg rohkem kui ma. Jajah. Tugevant olen. Ning et sellest veel kõik ei oleks, läksin pärast body-flow tundi, mis on pilatese-jooga segu. Aga nii meeletult raske, et vahepeal oli mul tunne, et süda läheb pahaks. Puhkasin siis pisut. Kui õpetaja ei näinud :D.

Laupäeval-pühapäeval lindistame veits Blinkiga. Päris plaadi jaoks demosid, et saada teada, mis seisus lood on ja mida ehk muutma peaksime. Põnevpõnev.

A muidu olen olnud igav ja eelistanud aina kodus olemist ja harjutamist. Õues on vastik sügisene ja pime ja sommid ei ole just kõige suuremad suhtlejad niiet vahest on täitsa ok olla kodus küünalde ja piparmünditee ja ehk pisukese Skaibiga.

Kirjutan nüüd siis jälle sagedamini!

WOMEX!!!

Põhus, miks aga Taani läksin oli maailmamuusika EXPO - Womex. Neli päeva, tuhanded inimesed - muusikud, bookerid (need, kes kontserte organiseerivad ja festivalidele esinejaid otsivad), festivalikorraldajad, ajakirjanikud jms. Enesemüümine.

Paljud on korraga mitmes ametis. Ise esinejad, samas ka ürituste korraldajad. "Kes sa oled?"-"Sõltub sellest, kes SINA oled!"-"Kes sa tahaksid, et ma oleksin?" Palju tuttavaid eelmisest aastast, skandinaavia tipp-klassimuusikuid. Meeletutes kogustes plakateid ja promo CD-sid. Ma olin jälle vabatahtlik (et mitte maksta üsna kopsakat osalustasu). Töötasin kokku umbes viis tundi. Ulatasin konverentsidel (nagu ka eelmisel aastal) küsijatele mikrofoni ja andsin kohalolijate nimekirja ringi käima. Mitte just kõige kaelamurdvam töö. Lisaks veel ülihea lõunasöök ning lõppematu puuviljavaagen vabatahtlike pesas.

Eelmisel aastal hängisin palju Sveniga. Olin vähe mures, et kui teda ei ole, kellega ma siis sõbranotsuks olen. Aga näed. Malmö ju lähedal ja sõber Petter ka Womexil. Niiet mul oli jälle sõber, kellega enesemüümise nalju visata. "Kas sul ikka nätsu on?"

Ei. Tegelikult pole see asi nii hull midagi. Sõltub kuidas ise seda võtad. Jämmisime Sandra&Jalmari ja portugaallastega ja veits Põhjamaade boxide vahelisel mururibal ka Blinkiga.



Õhtused kontserdid olid.. Oli kaks kontserti, mis mind pisarateni liigutasid ja oli FRIGG, mis muidugi maailmatumalahe oli. Aga jah, üks neist liigutajatest, Esbjörn Hazelius, oli ikka... Ma siiani ei ole sellest elamusest veel lahti saanud. Nii võrratult hea saund ja ilusad laulud ja maitsekas kompa.. Ah!! Kui pealkirjale klikkida, saab tema maispeissi.




Olin neljapäeval Friggi gruupi. Naljakas oli. Laupäeval olid nad jälle Kph-s ja meil oli väga äge jämm. Esko ja Alina ja Antti ja Emilia ja paar portugaallast ja viiuldaja Anton, keda tean Etno Histeriast. Kõik ikka vägaväga head muusikud. Mõnus :)Hah. Ja tantsukunn Anton oli ka Womexil. Kellega veits slängpolskasid vihtusime. Olen temast siin enne ka kirjutanud (et kui temaga festivali/tantsuõhtu jooksul vähemalt ühe tantsu saab tantsida, on minek asja ette läinud). Jeesh. Igastahes. Väga asjalik Womex oli!

Hah. Ja tagasilennul Helsingisse istusin ühe Eriti Tähtsa Bookeri kõrval. Networking-networking! :)

Kääbikumajas

Ehk siis. Kuulsin, et tädi Mare muretseb. Või noh, tunneb vähemasti mu postitusest ehk pisutpisut puudust. Ma mõtsin, et mis ma siin niiväga kirjutan. Kodustega saab vahest ju helistatud ja kes see lindelende ikka loeb. A näed.

Eelmisel nädalal olin Taanis, teisipäeval Odenses. Käisin Noal külas ja oma endise harmooniaõpetaja Kristiinega pilli mängimas ja Syddansk Musikkonservatoriumi & Skuespillerskoles saamaks miskeid pabereid. On müstiline, milline vastutustundetus seal valitseb. Unustatakse ära, et tudengid on põhjus, miks koolid on olemas (ja mille pärast koolides on administratiivsed üksused). Vahest tundub, et admin pool on koolides tähtsam. Jajah. Aga ma ei viitsi väga pahandama hakata siin. Sain just peaaegu, et üle.

AGA. Too teisipäeva õhtu oli ägedaim õhtu üle PIKA aja! Tegime Noaga head sööki ja sulatasime aknalaua peal šokolaadi ja skaipisime Rotterdami ja Newcastlisse, kuulasime head muusikat, naersime kõhulihased valusaks ja tegime kääbiku-hüpet. (Siis kui Noa kodus - kääbikumajas - keegi õnnelik on, tuleb koha peal hüpata!)
Kevadel kinkisime Keviniga Noale sünnipäevaks plakati, kus me ise peal olime:

Ja nüüd tegime sarnase pildi, mille saatsime Kevinile. Ei tea, kas võin varsti oodata endale ka üht kääbikuplakatit..? :)


Siin veel paar pilti tollest õhtust:




Näete, seina peal on Harry pilt. Harry on lihasmees. Üleval korrusel on George ka. George on luumees. Noa õpib nimelt arstiks.

Nohikust inimvihkaja

Kuulake nüüd JPP'd, mille maispeissi olen pealkirja ära peitnud (kuulake näiteks lugu "Hale Hopp"). Eelmisel korral oli seal Gjermund jälle. Nüüd siis Soome vanameistrid.

Eile oli pärimusmusa osakonnas suur kodukaunistuse päev. Igaüks sai endale valida mõne klassi, et see siis ära koristada ning õdusaks muuta. Ma tegutsesin pillihoidlas, mis oli puupüsti pillikaste täis. Pärast oli ruum muidugi kenasti ära orgunnitud ning põrandalgi oli ruumi. Jaa. Tõeline töövõit. Me osakond näeb nüüd väga mõnus välja. Mulle meeldis see agarus, millega kõik koristustöödesse suhtusid. Ei mingeid vingus nägusid. Muidugi. Snäkid (puuviljad, tšipsid ja mahl ning VEIN) olid käepärast ja sooja toitu sai ka ja hiljem tehti vastpuhtas köögis kaneelirulle ning soojendati kellegi kaasa toodud pitsat. Täisvärk.

Pidu oli ka pärast. Aga pille keegi välja ei võtnud ja Soome naljadest sain vaid vähestest aru. Aga noh. Varsti ehk mõistan rohkem.

Et miks nohikust inimvihkaja? Sest, et ma olen märganud viimasel ajal, et eelistan tegelikult pigem olla kodus ja mängida pilli või lugeda, selle asemel et kuskile võõraste inimestega (äkki peaks ütlema ilusamini: potentsiaalsete uute sõpradega) kokku saama minna. Eks ma ikka ju käin ja suhtlen, tänagi käis mul Anna, Odensest pärit kontrabassimängija kodus külas teed joomas ja puha. Aga olles neljandat (Shetlandit arvestades viiendat) korda elamas uues, uut keelt kõnelevas keskkonnas on see, tuttavaks saamine, pisut rutiiniks muutunud. Kuigi kontaktid on ju ikka vajalikud. Aga ma kohe kuidagi ei viitsinud täna üle-koolilisele peole minna, mis on esmakursuslastele (ja vist pisut ka väljamaalastele) pühendatud. Et seal valjus ruumis morssi tinistada ning rääkida, mis asi see Nordic Master on (ise samal ajal teed, küünlavalgust ning viiulit igatsedes).

Nüüd sai see siis südamelt ära.

Šokolaadikogus, mille olen siin veedetud aja jooksul ära manustanud on meeletu. Nagu kooli alguses ikka. See selleks. Hakkan nüüd Plekktrummi lugema edasi.

Internatsionellt

Eile oli meil oma osakonna internatsionaalidega kokkusaamine. Väike piknik Suomenlinnas ja nimemängud ja enesetutvustamise ringid. Koos elevandi-samurai-hawaii-helikopteri mängudega. Emilia suutis mingil hetkel välja pahvatada kõik roppused mis ta Soome keeles on ära õppinud ning siis avastades, et ilmselt ei olnud kokku-saamis-kutse lõppu lisatud "God bless" sinna sattunud juhuslikult. Nojah. Ja siis suutsin tekitada vaikus-momendi, kui piknikulinale sattunud ämblik kohutas mõnesid nii koledasti, et me jaapanlane otsustas prints olla ning ta ära lömastada, ning ma hüütasin "oh, miks sa SEDA tegid?". Või noh, ei hüüatanud aga pahvatasin ikka. Eriti tobe.

Siis mingil hetkel mängisime mängu, mis seisnes väikese riimi lugemises nii, nagu erinevad rahvused seda teeksid. Mõeldes, et internatsionellid kohtumised peaksid olema ju pigem avatud mõtlemisega ja eelarvamuste vabad. Aga ma arvan, et keegi ei mõtelnud asja üle väga sügavasti järele lihtsalt.

Täna on koolis osakonna koristamise päev. Ja pärast seda pidu. Et see puhtus jälle ruttu notsuseks aetud saaks. Ajee!

Rõõm toidust

Mul on taldrikul riis (keedetud pipra, soola, kaneeli ja ingveripulbriga), läätsed, kurgi-tomati-salati-oliiviõli-sihvka salat, ja törts üle-eilsest lillkapsa-brokoli-porgandi-maisi-mandli keedupajast ja lusikatäis rohelist pestot. See pilt teeb mind jube õnnelikuks!!!

Helsinki

Palju lihtsam on olla mitu korda järjest uues koolis kui vaid üks kord. Tead juba, mida peab tegema ja et näiteks transpordi kaart on mõttekas võimalikult ruttu ära teha ja üleüldse. Ei ole keeruline või võõras olla väljamaalane.

Mu uus kodu on ideaalne. Koolile lähedal. Uskumatult soodne. Toreda naabriga, kuigi hetkel elan siin veel üksi. Koos kilpkonnaga. Kes on akvaariumis ning seetõttu mitte väga seltsiv koduloom. Hiljem tuleb siia kass! Väga äge! Esimesel siinoleku päeval tegin suurpuhastuse (mitte et siin väga must oleks olnud aga ikkagi). Olles inspireeritud eelmisel kevadel kaks korda väljakolimise puhastustest, pärast mida oli tunne, et noh, nüüd võiks sisse kolida!

Seinad on mu toas valged, ilustuseks olen riputanud kõrvarõngaid ja mu vahepeal Malmös elanud kiisud on nüüd iga üks siin endale koha leidnud. Toas on mul lisaks rohelise ikea-pleed-kattega voodile veel tumesinine helesinise padjaga diivan ja kummut. Ning oranžide lilledega riidest kattega Marimekko põrandalamp mis koos küünaldega annab mõnusalt sooja valguse. Kardinaid mul ei ole. Kaltsuvaip laminaatparketist põrandal on helesinine.

Kuuendale korruselt kõnnin alati jala. Uurisin välja, et kolme kuu spordikaart on üsna odav. Niiet muretsen endale selle ka ja siis olen veel eriti tervislik!

Vesa kutsus mind reedel lahkesti enda tüdruksõbra Iida sünnipäevale. Ise seal olemata. Iida on ka pärimusmuusik ning loomulikult ei saanud ma suurepärast pakkumist tagasi lükata. Seiklesin siis selles suures linnas. Vaatasin reittiopasest järgi, et mis kell ja millistest peatustest pean sinna Pukinmäkele minema. Ja istusin bussile. Esimene reis pidi kestma 7 minutit. Aga vajalikku peatust ei tulnud ka 10 minuti pärast. Nojah. Igastahes selle olin ma ära unustanud, et peaks ka vaatama KUHU SUUNAS minna. Haha. Kohale ma jõudsin. Lihtsalt kasutades lihtsalt kõik-võimalikke erinevaid transpordivahendeid ning pisukest loogilist mõtlemist.

Sünnipäev oli tore. Mõned vanad tuttavad ja palju uusi. Jälle need nimed! Uued nimed! Oeh!

Jube hea on harjutada. Naabrid veel ei ole õiendama tulnud. Heliredelid on lahedad! Mmm.
Homme tuleb Emilia ka Soome. Ägens!

Suvi!

Palavus. Päike. Oeh! Sandaalidega õhtul hilja koju tulek. Veider. Aeg läheb, kiiresti. Teen midagi hommikul kodus ja siis Liisiga proovi ja söön ja häkin visiitkaarte Emiliale ja harjutan ja joon teed ja juba ongi õhtu. Jälle.

Eile oli Kevin mul külas. Sõime allahinnatud küpsiseid ja mõtisklesime ja mängisime pilli kuni kannatas. Mul on ikka väga vedanud, et mul Noa ja Kevin siin sõpradeks on!

Homme algab Odense Folk Festival. Tore, et Blinki kontsert juba homme õhtul ära on, saab ülejäänud aja lulli lüüa! Ja kuna meil on paari nädala taguse projekti kontsert, tuleb Sven ka ja ohsedaõnnejarõõmu kui palju siis jälle ilusat muusikat saab produtseeritud!!!

Vihm

Jälle sajab. Ja mitte lihtsalt, et natuke tibutab. Kallab!!! Päh. Muidugi on see ju loodusele hea. Mu harjutamisele mitte väga. Sest ilma Laineta on üsna vastik läbi paduvihma kooli kõmpsida. Peaksin ikka Jonase tööriistakastile nüüd lähiajal külla minema!

Vaatasin filmi "Mõistus ja tunded". Jane Austini romaani järgi.

Täiesti mõttetu. Passida toas. Kooli jaoks mõne kirjatöö tegemine ehk on kasulik aga... Loodan, et homme ei saja!

Pikk nädalavahetus

Eile avastasin rõõmuga, et üks Bachi Räigelt Keeruline lugu tuleb juba täiesti talutavalt välja. Oh seda õnne ja rõõmu!

Tahaks päikest. Peaks ratta korda tegema. Kooli minema. Ja siis poest piima ja banaani tooma. Ja leiba. Näe. Mul ei ole siia vist midagi kirjutada. Pea täiesti tühi. Või noh. Äkki liiga palju mõtteid hoopis. Et ei suuda valida, mida siia kirjutada.

Noa vetsus on geniaalne silt: "My mother started walking five miles a day when she was sixty. She is ninty-seven now and we do not know where the hell she is!" (Mu ema, saades 60, hakkas iga päev viis miili kõndima. Ta on nüüd 97 ja meil ei ole õrna aimugi, kus ta olla võiks!"

Tegusus

Kuulsin kahtlustusi, kas mu arvuti veel töötab. Et ma ei ole siia kirjutanud. Töötab. Tubli vanamutike on ta mul. Erinevalt Lainest, mille tagumine ratas nüüd kuidagist kõveraks on läinud ja mille tõttu kett/pedaalid rumalusi teevad. Väga tüütu. Samas, äkki ongi kõndimine suurem sport kui jalgratturdamine? (Kui distants on sama..)

Olen lihtsalt vahelduseks sotsiaalne olnud. Mitte kodus üksi igavlenud. Eelmisel kolmapäeval tulid Samuel ja Daniel (esto-finno-fiil, seesama, kes seal piltidel alukatega lumes puid raius) Polka Cafésse. (Kohalik tantsuklubi, eestvedajateks tudengid). Väga lahe oli.
Danielil on käsil projekt "Pillimees otsib naist" à la "Maamees otsib naist". Noja siis ta käis siin Taanis maad uurimas. Sattus Lottast vaimustusse ja pettus paaris kohalikus iluduses. Hahaha.

Otsustasime Samueliga, et peaks ikka polka bändi tegema! Kutsuks Markuse Stockist, ehk mõne bassisti ja mängiks kiireid, napakaid polkasid, mis NII ägedad on! Sam jäi reedeni, kui me kõikide väljamaalastega (hah, kõigi viiega) koolist Kopenhaagenisse sõitsime, et külastada Taani rahvamussi arhiivi. Rongis lõbustasime end Kreeka popmuusika ja Bollivuudilike rütmide kuulamisega. :) 7 tundi arhiivis olid päris väsitavad. Kuulata enamust juttu kaks korda, kõigepealt Taani ja siis Inglise keeles. Puh.

Õhtul pärast muuseumit pidin Göteborgi sõitma. Nicoga harjutama. Aja parajaks tegemiseks hängisime veits Emiliaga linnapeal ja sõime Hiina kiirtoitu, mis oli uskumatult hea.

Göteborgi rong oli tüütult täis. Ma pean õppima paremini seda nägu tegema, mis inimesi ära peletab. Praegu nad näevad vaid peenikest tüdrukut, kes ilmselt vähe ruumi võttes meeldiv pinginaaber on. Hmm

Harjutamine oli tore. Õhtu Eeva, Villu, Siri, Sofia ja loomulikult Nicoga oli väga äge. Maitsev pitsa ja Sofia toodud jäätis, EevaNico tehtud glad-kaka (šokolaadikook), mmm...

Tagasitulekut planeerides otsustasin olla ratsionaalne. Ja säästlik. Mitte mõtelda, et mis ehk vahvam oleks. Vaatasin rongiaegu Gtb-Kopenhaagen. Ja siis rongiaegu Gtb-Malmö. Ja selgus, et vahvam variant osutus ka ratsionaalsemaks! Nii leidsingi end eile õhtul Samueli juures teed joomas ja pilli mängimas. Ja kuigi pidin hommikul kell 6 ärkama, tundub see peatus ikkagi üsna ratsionaalsena! ;)

Praegu on üsna kiired ajad. Täna lindistasime, Bo, me ansamblijuhendaja oli produtsendiks. Äge oli. Homme on meil Blinkiga kontsert. Ülehomme lähen teiste ansamblieksamit kuulama ja siis tuleb Signe mulle külla ja neljapäeval on Räpper ja mõnus-olemine Noa-Keviniga ja nii edasi. Koolitundidest ja kodutöödest ja Blink-harjutustest rääkimata. Elu on põnev!

Head ööd!

Ümin

Hah. Mul on siin olles tekkinud t6sine vastumeelsus ooperilaulu vastu. Käivad need lauljad siin ja ümisevad oma tertsise amplituudiga vibraatoga viisikesi. Isver. Vastik lausa.

Eile øhtul hilja, nii 12 ajal, ehk isegi hiljem, hakkasin Noaga skaibis rääkima ja tuli välja, et ta oli Kevinil külas. Ja mulle nii räigelt meeldis see, et vøisin lihtsalt ratta selga istuda ja need 3 minutit Kev'i juurde kimada. Nad on ikka nii kohutavalt ülilahedad!

Aga. Päike paistab. Bachi d-moll partiita teeb tuju heaks ja kohe lähen heliloominguga tegelema.
Pønev!

Vetsupaber.

Nii. Kell on kolepalju. Jälle. Eile olin üleval kella viieni. Kirjutades kokkuvõtet oma lõputööst ning tööplaani oma magistritööst. Mille nimi saab olema kõigi eelduste kohaselt "Eesti pärimusliku viiulimuusika interpretatsioonist Põhjamaade näitel". Läksin hommikult esimese asjana marke ostma, et siis kõik välja printida ja posti panna... Ning. Tadaaaa! Oma suureks jahmatuseks avastasin, et lärmakus ligidal asuvast laste rongimuuseumist ei olnud juhuslik - täna oli Taanis kõigil vaba päev. Kõikide Pühakute Poole Palvetamise Päev. Või midagi sellist. Kõik läks siiski õnneks. Ühest ka pühapäeviti lahtiolevast supermarketist hankisin margid ning postkontori juures asuval postkastil seisis, et nad ka pühapäeviti posti koguvad. Jaa! Nüüd peab ainult ootama ja lootma, et järgmine aasta saab olema majanduslikult rõõmus!

Sellenädalane projekt Jens Ulfsandiga oli ülivägalahe! Hommikust õhtuni proovid, põnevad rifid, veidrad kooskõlad, üllatavalt ägedad soolod, ilusad viisid, maikõuldfildilikud bassikäigud... Ja loomulikult, Sven mul külas. Kuna ta tahtis linna näha, käisime ühel õhtul siis jalutamas. ("Jalutamas" kõlab umbes nagu "käisime kohtingul". Eiei. Mitte valesti aru saada. Me käisime kõndimas siiski.) Ja oma üllatuseks avastasin, et Odense on väga ilus! Pargid täis hüatsinte ja nartsissipilvekesi. Linnulaul. Heliseva Muusika lehtla, jõgi, pardid, väikesed majad, keskklassi maiustlev igavus, soe kevadõhk. Mõnus.

Kolmapäeval käisime Anna ja Frey juures suvilas väikesel grilliõhtul. Pärast rapper-tantsu harjutust. Sven oli aastaid tagasi, kui ta Newcastles elas, samas rapper-grupis, kus Kev praegu on. Ta oli number kaks. (Rapperi tantsijad on nummerdatud. Ma olen ka number kaks.) Nii pidin sellel proovil selgeks õppima number nelja. Alguses oli päris keeruline. Aga. Rapper on ikka nii äge!!! See selleks. Igastahes. Pärast seda olime Anna ja Frey juures. Suviselt soe oli. Grillisime juustu, mängisime pilli. Ajasime (pea-aegu-et) kämbla suuruseid ämblikke seina mööda taga. Hihi. Sain tol õhtul oma elu esimese kas-me-palun-ei-abielluks-ettepaneku. Ehk siis. "Will you marry me?" asemel "Will you not marry me?" Kevinilt. Jube rahul oleme mõlemad.

Vaatasime siin just filmi "Notebook". Ilus ja traagiline ja siiski õnnelik tegelt. Treiler on pealkirja all.

Avastasin täna ühe põneva asja. Nimelt. Ärge ostke vetsupaberit selle järgi mitu RULLI te vähese raha eest saate. Vaadake pakendilt, mitu MEETRIT te paberit saate! Mõnes kuues rullis on palju vähem kui teises neljas rullis! Jajah!

Homme on vaba päev! Ainult viiulimäng ja muu mõnus!!!
Hjad ööd!

Pesupäev

Olen olnud sotsiaalne. Käisin neljapäeval Noa juures ja eile Majal külas. Mõlemal korral oli filmiõhtu. Noaga vaatasime filmi "Punane viiul" ja Majaga "Amadeus". Mõlemad filmid, mida ammu näha olen igatsenud. Pettuma ei pidanud kumbagis.

Kui Nordic Masteri ära lõpetan, olen väga kogenud application'ite kirjutaja. Motivatsioonikiri siia ja väike avaldusekene tänna ja... Nja. See on väga põnev protsess iseenesest..

Olin eilseks plaaninud koristusaktsiooni. Ja kui hakkasin tolmuimuriga vehkima tuli Pernille ka koristama. Oli siis selline veider "koos-koristamine". Kuigi põranda pesin ikkagi üle ja heh. Veider ikkagi see mu siinne elu. Vaikiv ajastu. Ma ei viitsi õiendada kui jälle konid köögis on. Mis seal sageli on.

Mõni aeg tagasi leidsin linnast tänavalt ühe õnnetu võõrasema lille. Tõin koju ja panin potti ja nüüd tal tuleb juba mitmes õis! :)

Meil on järgmisel nädalal projekt Jens Ulfsandiga. Iga päev proovid värgid särgid. Sven tuleb ka! Mis on nii kohutavalt lahe!!! Peaks taga ikkagi asja ära vormistama ja bändi tegema hakkama! Siis saaks tihedamini koos mängida! Ohjessukeküll!!!

Loen Kivirähu raamatut Jumala Lood. Väga vaimukas! Soovitan soojalt!

Pesin täna pesu. Ja siis lebotasin õues päikese käes lugedes Harry Potterit ja kuulates Kihnu viiuldajate salvestusi üritades tabada neid lugusid, mis inspireeruvalt mõjuksid. Mõnus oli.

Nüüd. Kooli! Ja oi kui mõnus saab täna olema õuelõhnaste linade vahele pugeda! :)

Viiulitunnid, need kõige ägedamad

Pühapäeva hommikul vara sain Dittelt sõnumi: "Kas tahad tulla minu ja Sigurdiga Kopenhaagenisse Iiri jämmile?" Vastus oli ilmselgelt "JAH!!!" Hiljem sain teada, et lisaks jämmile on seal ka Vulkano Fest - pidu korraldatud muusikute auks, kes kõik Kopenhaagenisse lõksu jäänud on. Iiri jämm oli nagu iiri jämmid ikka - sada uut lugu, millest ehk paar ära jõuab õppida enne kui uus lugu võetakse. Vulkano Fest oli tegelikult kontsert, kus vabas vormis esinesid järjest eriti head muusikud. Kohal oli hulgaliselt erakordselt häid viiuldajaid, sh Rune, kes mängib Dreamers Circuses.

Rääkisin Alinaga (mu on mu suure iidoli Esko õde) veidike juttu ja kui ta kuulis, et ma veel päris täpselt ei tea, kus ma ööbin, pakkus lahkesti enda diivanit. Ta on hästi tore. Rääkis, et "noh, ma mängin bändis nimega Frigg, võib-olla tead..." Millepeale tekkis küsimus, et ee.. tean mida? KÕIKI lugusid peast või? Jah, tean küll! Haha. Alinal ja Topil olid rattad ja ma läksin nende juurde rongi ja metrooga. (Kopenhaageni metroo on ikka jätkuvalt võrratu!!!) Kui rongi ootasin, küsis üks vana onu mult, et kas see rong ikka läheb pearaudteejaama. Sain aru, et ta on rootslane ja vastasin talle rootsi keeles. Nii hea ja uskumatult lihtne oli sel hetkel rootsi keelt rääkida. Ei pidanud põdema, et oi, pekki, äkki hääldan midagi valesti või mida iganes.. Seletasin kuidas hiiu kannel välja näeb ja muud säärast.

Täna oli jälle Haraldi päev. Peale muusika analüüsi küsis ta, et kuule, Johanna, mis plaanid sul suveks on? Kas sa mu laagrisse ei taha tulla? Et seal on need ja need õpetajad (sh Kevin Shetlandilt ja Antti ja Hanneke Cassel) ja super ädvaansed õpilastele mõeldud grupp ja äkki teeksid Eesti muusika õpitoa ühel õhtul? Ma olin päris rabatud kohe. HARALDI laagris. MINU õpituba! Oleksin küll tavaline osaleja ja mitte õpetaja ja see oleks vaid ühel õhtul.... aga ikkagi!!!!!
!!!!!!
Ja tund läks ka ülihästi! Harjutamine tasub end ikka TÄIEGA ära!!!
Oeh, nüüd pean võitlema lisaks köögi kapile ka oma tuba korda teha ning hakkama kirjutama järjekordset motivatsioonikirja. Et järgmine aasta kenasti üle elada. :)

Tänane link viib Gjermund Larseni maispeissi. Sest tema lugu ArriVals on nii armas!

Hyggeaften hos Noa

Reedel veetsime Emiliaga terve pæva arvuti taga. Ajades ikka seda va Womexi asja. Tehtud saime! Ja kuigi noh.. olgem ausad... 1000st 40 hulka saamise t6enåosus on... Noh. Aga. T6enåosus ikkagi ON ju! :) Ja.. Kui me ka sinna ei saa, oleme teinud tohutult palju kasulikku tøød ikkagi!

Kåisime kooliülesandena neljapæval kontserdil. Roby Lakantos. VUNTSIDEGA ungarlane. Koos oma båndi ja kohaliku orkestriga. Mångimas Ülikiirelt! Nii kiiresti, et Odense sümfooniaorkester talle aegajalt jårgi ei j6udnud. Oi... Kava oli suhteliselt populistlik ja ma ei ole våga suur pop-klassika austaja.. Aga tema låikivad kingad, h6bedane sådelev ülikond, punane rosett rinnas ning t6esti, VÅGA kiired nåpud, olid üsna veenvad. Kui ainult seda orkestrit ei oleks olnud!!! Siiski, üht lugu suutis nad nii esitada, et liigutusin kohe. Filmi Schindler's List teema... Kuulata saab pealkirja alt! Låksin koju, kuulasin seda uuesti ja uuesti ja nutsin suurest meeleliigutusest oma pehmes voodis rohelisse pleedi keritult. Muusika on ikka vågev m6jutusvahend! Eile jålle tulin 6htul harjutamast ja m6tlesin, et lendan minema, nii pilves olin headest lugudest! Naeruvåårne tåitsa!!!

Noa ja Christopher låksid lahku hiljuti. Mis on muidugi kurb aga samas tåhendab, et Noal on palju aega ja energiat! Mis on ju toreeee!!! Oleme siis hånginud palju kolmekesi, Kevini ja Noaga. Kåinud laupævasel turul (kust muuseas sain geniaalselt head juustu ning l6puks ometi leidsin carobe' pulbrit!!! Carobe' pulber næb vålja nagu kakao ja maitseb sarnaselt, aga ikkagi carobe'likult ja ei sisalda erinevalt kakaost kofeiini.) ja søønud påikese kæs jååtist ja teinud süüa ja nii.

Praegu olen ka Noa juures. Kåisin ta tantsugrupile "Embla" mångimas. Nii naljaviluks, nende enda viiuldajale seltsi pakkumaks. Praegu on neil koosolek ja tulin juba ees ära.

Hah. Sinnas6it oli muidugi seiklusrikas. V6inoh.. Våhemalt algus.. Sest mu ratas oli øøsel ümber kukkunud (Lainel on nimelt våga lühike jalg) ja kett oli maha tulnud. Kobisin siis påikese kåtte seda tagasi putitama. Millegipårast see aga ei tahtnud kuidagi 6nnestuda... Ja ükski meessoost isik mind ei silmanud. Ja kui üks poiss mu koolist møøda jalutas, siis targim mis ta suutis vålja nuputada oli: siit umbes kilomeetri kaugusel on rattaparandustøøkoda. Jajah. Laupæval muidugi on ju rattaparandustøøkoda lahti. Taanis. Kæd ülimalt 6lised (nagu hiljem selgus, veidike ka otsaesine), oksakesed, mida tøøriistadena kasutasin aina murdusid ja... tuli juba ahastushüüe: VAJA ON MEEST!!! V6i noh, s6pra, kes oleks låhemal kui mitusada kilomeetrit, kes oskaks rattale ketti peale panna ja kes aitaks arvutit osta ja juhtmetega asju ajada ja nii. Ja jårgmisel hetkel sain keti paika! Uus hüüe: EI OLE VAJA ENAM!!! Iseseisvaks pean hakkama. Eile nåiteks, putitasin tåitsa ise miski v6imenduse süsteemi tøøle (kuna oli reede 6htu ja k6ik dzåssikad, keda appi paluda olid ilmselgelt mujal kui koolis harjutamas). Ja arvuti saan ka vist ise ostetud. Mis mul muud ikka üle jååb? Hakka v6i samasuguseks nagu Emilia! Tugev, teadlik, osav! Hmm..

Womex

Saime Haraldilt ülesande saata Womexisse avaldus ja kõiksugu materjalid, et meid siis 1000 bändi seast 40 showcase'i hulka valitaks. Oleme nüüd rabelenud. Kuna on vaja kontsertsalvestust ja me Riia videot veel niipea kätte ei saa, organiseerisime välk-kontserdi tänaseks. Eks näis, palju inimesi kokku tuleb, kas peame aplausid ära duubeldama või ei! :D

Reede õhtul oli meil väike fotosessioon. Sadamas. Tuule käes. Ilmselgelt mitte õue riietega. Kuigi jah. Olime enne kokku leppinud, et võtame hästi palju riideid kaasa, et siis valida, mis oli kasulik, sest nii sain kanda kõiki särke korraga!

Jejejee. Nüüd harjutama. Et video ikka usutav oleks! Haha!

(Küsige Eliselt vaadata tantsuvideot, mis feissbukis üleval on. Ma ei saa seda siia laadida)

Avatar

Oleme nüüd mõned päevad Blinkiga tõsiselt tööd teinud. Mõnus "flow" on sees. Energia vool. Praegu on hea kindel siht ka muidugi, milleks tööd teha - laupäevane kontsert Riias. Nordtradil. Konstert, mille kuulajateks on umbes sajaprotsendiliselt pärimusmuusikud. Päris väljakutsuv!

Pühapäeval oli meil neljatunnine ansamblitund Bo Stifiga. Selle sama õpetajaga, kes esmakohtumisel meile vaid negatiivset kaela kallas. Nüüd too tund aga ning ka esmaspäevane topeltpikk tund olid lihtsalt niivõrd inspireerivad ja lahedad, et uskumatu... Jällegi - inimesed ei ole mustvalged. Kõik me oleme halli erinevad, muutuvad varjundid!

Koolis avastasin, et inimesed naeratavad mulle. Mõtlesin, et kas on mu soeng imelik või äkki nad lihtsalt naeratavad mulle VASTU? Mõnusalt positiivne on olla! Tegelikult vist on kuulujutt mu rattavärgist levinud... Hmm. Ei. Mulle ikka meeldib mõelda, et nad naeratavad mulle VASTU. :)

Mulle õudsalt meeldib öelda Taani keelset tervitust: "Hej!" Sest seda on pea võimatu öelda tõsiselt, suunurgad all. Ja isegi kassapidajad naeratavad piima läbi lüües vastu, kui neile kenasti tere öelda.

Isver. Umbes 6,5 tunnine pillimäng (ilmselt on oma osa sellel suurel kogusel šokolaadil, mille ma harjutuse jooksul ära tarbisin) on mulle kõhtu torganud sellise energiakoguse, et ma kohe ei tea, mida sellega peale hakata!

(Ma ilmselt hakkangi nüüd aina mussi jagama. Ikka sealt pealkirja alt. Nautigem!)

Burning Fields

Mu viiuliõpetaja on maailmaparimkõigekõigem mängija!!!

Käisime Emilia, ta ema ja Lottaga Haraldi ja Helene kvarteti kontserdil. Kuna Emilia&Ivonne tulid Kopenhaagenist ja oli vaja Jullielt auto laenata ja siis see õige kontserdi koht kusagilt perifeeriast üles leida, hilinesime pool tundi. Et siis veerand tundi kontserdimaja tuulekojas oodata. Haha. Noh. Õnneks tuli paus ja meid haarati kohe bäksteidši teedkohviõlut jooma. Mina kenasti oma armis näoga, veel väljavõtmata niitidega ja puha.

Aga kontsert. Harald ja Helene - ilusad noored inimesed oma imearmsa armunud olekuga, mis ehk võib kitšina tunduda kui see nii tõene ei oleks (sooloplaadi taga kirjutet tänu Helenele - oma muusale ja eluarmastusele! Oeh!) Ja laval veel kaks teist suurepärast muusikut üks kitarril, teine tšellol.

Harald on ikka nii tohutult vaba oma mängus! Kavas oli palju lugusid, mida me Emiliaga oleme talt õppinud juba ja loomulikult plaatidelt kuulanud. Soolonumber oli mõnusalt šõuoff aga kes siis veel ei võiks seda teha, kui inimene, kelle tehniline võimekus seda tõepoolest mängleva kergusega esitada laseb?

Olen sada korda inspireeritud!!! Jeeeeeeee!!!!!! (Pealkirja alt satute maispeissi jälle!)

Lilled ja puuvili

Pühapäev
Jullie juures hiline õhtusöök. Lusikas, mis ei tahtnud tänu mu veidrale huulekujule hästi suhu mahtuda ja supp mis ei tahtnud seal sellesamase põhjuse pärast püsida.

Esmaspäev
Jullie juures mustikasmuuti hommikul ja tee ja pähklid-rosinad.
Õhtul kodus Kevin minu juures kokkamas ja (ka minu) pesu pesemas. Ja filmi vaatamas.
Skaip.

Teisipäev
Hommikul Blink minukal kohvi joomas. Ülejäänud päeva magasin sõna otseses mõttes maha.

Kolmapäev
Emilia õhtul külas, kokkamas ja niisama olesklemas.
Skaip.

Neljapäev
Kõigepealt Liisi külas, siis Lotta.

Aknal puuviljad ja Liisilt saadud tulbid. Ja hulgaliselt tervisi saadetud kõikvõimalikelt ja võimatutelt isikutelt koolist. Mul ei ole niipalju külalisi järjest vist kunagi käinud. Või noh. Korraga ehk küll aga mitte sellise järjepidevusega! Ja kodustega on saanud telefoniga rääkida!!! :)

Mul on ikka väga vedanud, sest...

Et mul oli pühapäeva õhtul koolist koju sõites peas kaks paksu kapuutsi ja müts.
Et auto, mis tahtis (mitte ainult ei tahtnud, vaid ka seda tegi) vasakpööret teha ei sõitnud kiiresti ja oli väike.
Et ma tolle auto kapotile maandudes kõigepealt oma viiulikastile kukkusin ja
et mu viiulikast hea tugev on.
Et mu ees sõitsid tuttavad koolist, kes kohe kiirabi kutsusid.
Et Jazper seal istus ja mu kätt hoidis. Üsna sõna otseses mõttes. See oli suureks lohutuseks.
Et ma tulede puudumise pärast trahvi ei saanud. Uhiuued tuled olid muuseas kotis. Ja irooniaks, isegi kui nad oleksid mul ratta küljes olnud, siis selleks, et need udupeened magnetitega laetavad tuled esimesel korral korralikult tööle hakkaksid, peab enne umbes veerand tundi sõitma. Ma olin selleks ajaks sõitnud koolist tulles umbes 40 sekundit. Kui sedagi.
Et Lainega kõik hästi on.
Et mul ei olnud tol päeval isegi ripsmetušši silmil. Oleks olnud tüütu ja ebahügieeniline olnud.
Et Jullie oli Odenses ja sai mulle järgi tulla ja ma tema juures ööbida.
Et mul on kõik luudkondid terved.
Et mu peapõrutus siiski vaid väike oli!
Et ma oma küünarnukkidele, põlvedele, randmetele ei maandunud (vaid viiulikastile).
Et neli õmblust mu kulmu kohal ja üks silma all on täpselt nii asetsevad, et suuremat iluviga sest ei tule!
Et nii õnnelikult läks!

Pühaba

Jeremy Kittel on üks neist viiuldajatest, kelle trikke ma ei suuda järgi teha - ehk siis üks neist kelle mängu suunas püüelda. Pealkirja alt leiab ta maispeissi lehe. The Chase on räigelt äge lugu. Ta on jube noor ja juba Suure Ringi Muusik. Chris Thile, Edgar Mayer, õed Haasid...

Eilne harjutamine läks nii ruttu, et imelik oli kohe. Aga rohkem ei saanud mängida ka kuna pidime Keviniga Astridi juurde minema. Meil on nimelt plaan käia erinevate inimeste juures söömas ja siis välja valida, kes kõige paremini kokata oskab. See on siis võitja. Auhinnaks on, et ta võib meile veel süüa teha! Kas pole mitte geniaalne plaan? Astrid on väga kõva konkurent teistele. Tema taipärane nuudliroog ingverikana, kookose-maapähkli kastme ja tšilli-mango-kapsa salatiga oli üliülimalt hea.

Sain talt laenuks Harry Potteri raamatu. Taani keeles. Sellest saab olema mu öökapiraamat. Kui und ei tule, siis veits purssimist ja küll ta tuleb! :)

Nüüd peab aga kooli minema. Natuke Taani reele mängima. Ja tertse. Skaalasid. Oi, kuis näpud sügelevad!

Tsekkige biiti!

Casey Driessen! Jaaaa!!! (Link on pealkirja sees peidus jälle)

-1+1=?

Eile hommikul lugesin Facebookist arutlust Kevini ja ta Newcastlest pärit sõprade vahel, et mis Kevini ratta nimi on. Ma siis ka hakkasin mõtlema, et ei tea, kuidas oma roosat ratast ka peaksin kutsuma. Asjad kokku, väike hommikusöök ja õue! Ratas lahti lukust.. Ratas? Eee.. kus ta on? Õhtul jätsin ta nagu ikka oma teise korruse koridori peale lukku.. Küsisin oma naabritelt (kes ka mitte terehommikust ei armasta öelda, isegi mitte vastuseks), et kas ratas oli eile õhtul seal, kui nad pittu läksid oma sõpradega. Või, et kas oli seal, kui nad tagasi tulid. Lasse arvas, et ei olnud, Pernille arvas, et ta oli liiga purjus, et mäletada. Nojah.

Kuna ma ei tea ratta kerenumbrit ega isegi mitte marki, siis politseisse oli veits mõttetu minna. "Roosa ratas" vaevalt mind/neid väga kaugele aitaks. Ma ikka ei mõista, kes idioot peaks tahtma võtta ratast teiselt korruselt lukust, kui tal on õues umbes sada palju paremini kätte saadavat ratast? Paremad rattad, kehvemad rattad, erinevad suurused, värvid, head tuled, ilma tuledeta - mida süda aga lustib! Aga ei.

Lontsisin kooli ja mängisin lugu, mille olin kirjutanud TorsoTaigeri kadumise puhul. Kella kaheks jalutasin oma harmoonia õpetaja Kristine juurde. Jõime kohvi ja pläkutasime ja sain teada, et "nääh, meil siin ju üks ratas, mida me ei kasuta!", mängisime imelike taktimõõtudega lugusid. Ja sealt ära ma juba sõitsin Kristine ämma vana sõbranna tumesinise käulaga. Niiet ühe ratta kadumisest teise ratta leidmiseni oli napilt paar tundi. Enne äratulekut ütles Jakob, Kristine mees veel, et kui see ratas ka peaks ära varastatama, siis... tead.. pole hullu! Ostan talle igaks juhuks teise luku veel lisaks.

Käisime Keviniga (kelle ratta nimi on Zack) Jonase juures siis oma sõidukeid putitamas. Väike õli ja kuuskant võti olid igati omal kohal. Pean ikka omale rattale ka miski nime mõtlema. Alguses tahtsin panna Alma, aga siis tuli meelde, et seda nime kannab ju üks väike tüdruk Uppsalas, niiet oleks vist kohatu oma käulat nii kutsuda. Maie? Ei tea.

Õhtu veetsin Kevini, Jonase, Noa ja Christopheriga Briani juures, kel on maailmatuma palju raamatuid. Kahjuks olid just need raamatud, mis mulle rohkem huvi oleksid pakkunud, Väga Taanikeelsed. Ja keeleteoreetilised mõttearutlused on Taani keeles lugemiseks vist siiski kraad liiga rasked minu jaoks. Njaa.

Päike paistab.

Kiirus

Eile läksin aegsasti kooli, et valmistuda ette Haraldi pärimusmuusika analüüsi tunniks. Tund ja sellele järgnev proov Blinkiga ja harjutamine, kiire söök, music-managemendi tund, harjutamine, viiulitund, photoshoppimine, Kevini juurde kimamine, et seal koos Noaga Ocean's 11/12 vaadata. Päev nagu rattas. Jooksed jooksed. Kuni õhtul lihtsalt voodisse kukud. Et hommikul jälle proovi minna ja koduseid töid teha ja tunnis käia ja nii. Aga. See ju ongi, see miks ma siin olen!

Enne viiulitundi otsustasin, et mängin nii, nagu oleksin maailma parim mängija ja mängiksin kõige paremal pillil. See taktika töötas ikka uskumatult hästi! Ma polegi Haraldit enne nii rõõmsana näinud enda tunnis. Jällegi kord tõend, kui väga me omade mõtete viljad oleme.

See katse veega ja veele sisendatud sõnadega... Kuidas erineva sõnumiga kaasnevad erinevad kristallid. Me ise oleme ju aga suuremalt jaolt veest koosnevad. Mõelda vaid, mida me mõtted ja sisendused meie endiga teha võivad!

Jajah. Nüüd on aeg teha natuke süüa ja veel teha üks pisike liigutus cd-ümbrise asjus. Pärast mida võib kogu krempel lõpuks ometi trükki minna! Kui palju tunde ja närvirakke on selleks kulunud! Oioi.

Õhtul on jälle šoti tantsu tund! Pealkirjale klikkides näeb videot ka, mislaadi tantsuga tegu on! :) Ja pärast seda väike koosviibimine muusikute-näitlejate-kunstitudengitega. Pidu, kus käisin täpselt aasta tagasi. Haha. Eile oli meil Haraldiga aastapäev. Sest eelmise aasta 10. märtsil oli meil esimene tund. Hahaha!!! :D Ma ei ütelnud seda loomulikult!

Music managemendis tegime oma järgmise aasta kontsert-tuuri eelarvet. Täiesti usku...matu, mis number välja tuli! Me loomulikult ei hoidnud tagasi ja esimese hooga tegime suurejooneliste plaanidega variandi. Pärast saab ju kokku hakata tõmbama, aga unistada tuleb ikka suurelt ju. Koduseks tööks on teha plaan B ehk selline eelarve, kus kulutame võimalikult vähe. Jaah. Kolm kuud ja 30-40 kontserti. Vähemalt viiel maal (Soome, Rootsi, Eesti, Norra, Taani + Inglismaa? Saksamaa?). Neli inimest. Heli, toit. TRANSPORT. Ööbimine. Mmm...

Homme lähen enda harmoonia õpetajaga jämmima! Kristine on ülilahe muusik. Ootan huviga!

Ei. Aga nüüd see viimane photoshoplus Pörtners Komplotiga!

Naistepäev.

Tulin hommikul vara rongiga Odensesse. Tantsutund! Õppisime hopsat! Uudis, et Jullie istub kella 9st alates kuskil Norra pisikeses lennujaamas kus on nii tihe udu, et lennukid ei saa maanduda. Ja ta ei tea, kuidas saab Bergenisse, et sealt minna Oslosse, et sealt lennata Kopenhaagenisse, et sõita rongiga Odensesse, et sõita autoga Svindborgi, kella 9ks Blinki kontserdile... Päris tüütu oli mõte, et nelja inimese asemel võib laval olla kolm ja kõik arranžeeringud tuleb veits ümber mõelda. Aga.

Läksime teistega ikkagi varakult kohale ja kuulasime (kahjuks mitte eriti) sisukaid naistepäeva kõnesid. Jullie jõudis! Küll 20 min hilinemisega aga kuna kogu üritus oli veits veninud oli see ok. Nii suur kergendus oli ikka!

Otsustasin enne, et mängin tänase kontserdi tundega, nagu mängiksin maailma parima pilliga! Tõestitõesti. Mõttejõust on kasu! Kontsert oli naljakas ja õhkkond mõnusalt vahetu ja soe. Vägaväga äge oli!

Aga kogu see naistepäeva värk ajab mind ikkagi hullult segadusse. Kõik see võrdsusetus-võrdsus. Hmm. Homme PEAN lõpetama cd-ümbrise! Jah!

Tunnen oma sääre- ja külje- ja erinevaid kõhu- ja kintsu- ja seljalihaseid! Täitsa elav tunne on! :)

Friskis&Svettis

Malmö. Palju salatit ja puuvilju. Erinevaid pähkleid ja seemneid ja huvitavaid teesid. Tulin reedel aga selle asemel, et plaanitud kella 2 ajal siia j6uda, saabusin kell 4... Kopenhaageni pearaudteejaamast peaaegu samal ajal väljuvad rongid sama perrooni erinevatelt pooltelt ja minu ees jooksvad pillidega noored. Jess! J6udsin rongile! Uksed sulgusid ja nägin silti "Fredericia". Mis asub teispool Taanit. Mitte Malmö, mis asub teispool silda. Ja loomulikult oli tegemist kiiremat sorti rongiga, mis igas peatuses ei peatu. Esimene peatus oli siiski Kopenhaageni piires niiet sain kenasti S-banaga kesklinna tagasi, et siis uut rongi ootama hakata, mis iseenesestm6istetavalt umbes 20 min hiljaks jäi. Hah. Aga kohale ma j6udsin. Just täpselt nii, et süüa keetmata putru

ja s6ita pakikal Maarja juurde, kus Merike külas oli. Tore on ikka omas keeles rääkida! Ja totakaid nalju teha. Jeeah!

Merike tegi Nicolaj eriretsepti järgi küpsikuid ja mingi aja pärast tuli veel külalisi. Päris m6nus koosviibimine oli!

Eile käisime Elina ja Samueliga 2 rattaga s6itmas. Nii umbes 15 km kaugusele.




Et metsas päikest ja teed koos (Taanis reedehommikulvara tehtud) kaerahelbeküpsistega nautida. Sinna minnes istusin pakikal. Kuna see oli aga üsna külm, siis tagasitulles Samuel jooksis ja me Elinaga kimasime k6rval. Sain esimesed tedretäpid ja suure hunniku energiat! See siin on koht kust saan palju inspiratsiooni olemaks tervislikum toituma, liikuma, palju harjutama. Ja mida veel ongi vaja?








6htul oli Malmö folk. Tantsida oli tore aga kui MaarjaMerr ära läksid ja mu ainukeseks lüliks tantsup6randale oli Sam, kes oli üliüli bukitud, väsisin ära ja oli veits igav. Kuigi 6htu muusik, Kersti Ståbi oli vaimustav!

Tänane päev on olnud täis harjutamist ja Elinale poognate proovimist ja oh, kui lahedat ringtreeningut. Sedasama, millest juba ükskord siin rääkisin. Sel korral ei väsinud nii kiiresti ära ja trenn oli puhas r66m. Eriti veel asjaolul, et treener oli pisipisikene musklis naine, kes muusikast aeg-ajalt, nii innustuse mttes huilgas. Natuke kahju oli jälle, et ma ei saanud lauludele kaasa laulda, teadmata s6nu. Noh. M6ni Michael Jacksoni lugu ikka oli tuttav.

Ja nüüd! Väike supp hommikusest mahlapressist ülejäänud sodist ja siis! ALICE IMEDEMAAL!!

Unistajate Tsirkus

Eelmisel nädalal ärkasin ühel hommikul ja üks eriti kena meloodiajupp helises kõrvus. Ma siis tükk aega mõtlesin ja kerisin linte edasi tagasi suutmata aru saada, kas olen tõesti hakanud geniaalseid fraase välja mõtlema, või olen seda kuskil kuulnud... Minu kahjuks tuli mulle siiski lõpuks meelde, kus seda kuulsin... Kolm kena noormeest mängimas taevalikku muusikat koosseisus Dreamers Circus.

Kas selline asi saab mitte õnnelikuks teha? Eriti see koht, kus klaver alguses sisse tuleb.. See esimene fraas oligi see, mis mind kummitas. Oi, kuidas oleksin tahtnud seal kontserdil olla ja osa saada!

Külm päikeseline kevadilm

Eelmine nädal oli vaheaeg. Ärkasin hilja ja läksin magama hilja ja olin kodus ja nii.
Sel nädalal ei ole vaheaega. Ärkan vara ja lähen hilja magama ja olen koolis ja nii.

Sellest tulenevalt väsimus. Eile oli Polka café. Polcafé, nagu palju lahedam öelda on. See on õhtu, kus pärimusmuusika tudengid õpetavad tantse ja mängivad tantsuks. Eile oli hästi palju rahvast, nii 50-60 inimest ehk. Kevin õpetas alguses Šoti tantse, mis oli üliäge. Viiuldaja Frederik katsetas luupimise masinat. Üksi tantsuks mängimise ajal. See oli täiesti kõhtu krampi võtvalt naljakas. Kirjeldada on siiski raske vist.. Njaa..

Käisin täna selle CD-ümbrise asjus kohas nimega "Kulturmaskinen". Kultuurikeskus, kus on kohvikud ja töökojad ja saalid ja värgid. Ja plakatiprogrammide tuba. Kus saab kasutada Photoshoppe ja Illukaid ja mida kõike. Ja küsida tarkadelt, kui midagi ei oska. Täiesti uskumatu oli Photoshopiga töötada, kui failid avanesid tõrgeteta ja.. kõik lihtsalt toimis! Võimas! Sain oma paarile küsimusele kiiresti vastused ja nüüd on vaid väga vähe teha lõpetamaks kogu projekti. Põnev! :)

Meil oli Blinkiga täna esmaspäevase kontserdi läbimäng ja ansamblitund Hans Mytskov'ga. Kus improviseerisime. Väga lahe oli. Eriti just selle tõttu, et hommikul proovis olin oma soolo ajal tundnud, et pekki, ma ikka üldse ei tea, mida teen ning minu uus harjutusplaan (7 skaalat, 7 nädalapäeva) mätšis ka nagu valatult. Kõigepealt mängisime doorias (eilne skaala) ja hiljem früügias (tänane skaala). Hah. Sobis kui valatult!

Täna oli kontsert Lyberg/Hoirup/Dornfeld, mida klassiga vaatamas käisime. Osa oli täitsa mõnus aga väsimus oli ikka liiga suur, et täit elamust saada. Või. Äkki nad olidki, hoolimata suurepärasest kidrasaundist, tegelt veidike igavad?

Tasub teha:

* Maksuametile tasub tulu deklareerida (nad siis saadavad ju raha, ja nii ruttu, et täitsa tore kohe)!
* Hommikul vara ärgata ja päikesepaistes kooli kimada
* Hästi palju harjutada!
* Ka makarone mõnusasti süüa. Nii, et kurku kinni jääva rasva asemel jääb suhu tervislik maitse!
* Harjutamise vahepeal maiustada apelsiniga. Mul ei ole tükk aega palavat šokolaadi isu olnud. Kakaod olen joonud viimasel ajal ka ainult siis, kui tuleb meelde, et huvitav, miks mul küll meeletut šokolaadi isu ei ole... Aga täna siiski:
* Kooli kohvikus 5 DKK eest porgandi kooki süüa, eriti veel siis, kui seal paks šokolaadiglasuur peal on!
* Teha proovi Blinkiga nii tundi 4!
* Olla rõõmus (haha, Nina küsis täna, et ei tea mida need Nordic Masterid küll tarbivad, on nii rõõmsad. Ja siis talle meenus, ahjaaa.. see on ju Nordic Joint Program! Muidugimuidugi)
* Vestelda murtud inglise keeles teemal "How musical is man" isegi, kui küsimus "totally irrelevant" tundub. Dšiisas.
* Kasutada ära skaibi avaraid võimalusi ja suhelda nii kauge maaga, nagu seda on näiteks Austria!
* Kuulata veits südantlõhestavalt ilusat mussi näiteks KMH folgi või Magnus Stinnerbomi esituses.. Jaaaa!!

...ja siis päev õnnestub!!!

Ja.. muidugi, üks asi veel.. kuidas ma sain seda mitte mainida: PAPAL OLI TÄNA SÜNNIPÄEV!!! Tänane hiline kojujõudmine ei lasknud helistada... Homme! :)

Esmaspäevad

Mõtlesin siin hullult, et oh, nüüd kirjutan. Ja siis sain faili Blinki eksamikontserdiga. Saan ma ju jah nüüd rahulikult kirjutada. Nii põnev on. Oi, pekki, minu soolo... Uh...

Päike paistis täna. Hommikul harjutasin ja läksin kooli ja avastasin, et kõik tänavad on lumest puhtaks sulanud.

Mängisin klaverit ja mõtlesin välja harmooniaid ja siis meil oli Blinkiga proov, kus kaverdasime lugu "Teardrop" ansambli Massive Attac repertuaarist. Päris naljakas ja tore oli!

Eile riidlesin oma naabritega. Miks? Sest ma ei olnud rahul olukorraga, kus laupäevase pidumeeleolu käigus köögis ümber läinud prügikotid olid siiani põrandal laiali ja ühest kotist välja nirisev õllenire oli pool kööki pikk ja wc's oli poti kõrval ühe tampooni kasutatud aplikaator ja loomulikult kõik need nõud seal hunnikus. Küsisin, et milles asi. "Me koristame esmaspäeviti!" sain vastuseks. Kuna see ei olnud minu jaoks rahuldav vastus, õiendasin siis natuke ja põhjendasin oma seisukohti, et mispärast olukord ei ole aktsepteeritav. Njaa. Igastahes. Eile nad siis õhtul hilja koristasid. Hah. Nüüd sain siis süsteemile pihta. See, et nad "esmaspäeviti koristavad" tähendab tegelikkuses, et nad "esmaspäeval pesevad nõusid". Jeesh.

Järgmisel nädalavahetusel ma aga kodus ei ole, niisiis saavad nad oma esmaspäeva traditsiooni jätkata ilma vigiseva naabrita nädalavahetusel. Sest mängin koos Paddy Kelly ja Kasper Staegeriga pilli ja elan kaasa Alice Imedemaale ja tantsin palju polskasid ja räägin ohtralt naljajuttu EESTI KEELES! :)

Täna oli lahe!

Bredstedgade vals for den lille kat.

Hiline ärkamine. Ülemõistuse hea hommikusöök banaani-külmutetmaasika-kiivi-seemnete-kaerahelbe-smuuti näol. Lundsulatav vihm. Photoshop. Karririis eilse supilõpu kaunistuseks. Laupäevane pidumeeleolu kõrvaltoas. Pikk mõnus skaip Maarjaga...

Mai kujuta ikkagi ette, kuidas oma naabritega kontakti saada. Ja eneses selgusele jõuda, kas seda tegelt üldse tahan... Praegu on täielik vältimine. Võinoh. Ma ütlen hej ja nad ütlevad hej. Ja kui pakun küpsist, võtab Lasse vastu ja Pernille ei taha. Ja kui lasen Pernillet öösel kell 4 sisse, ütleb ta "OH! THANK YOU!!!!" Ja kui vihjan pesemata nõudele, tehakse ahastav nägu ja mingi aja pärast olukord paraneb. Aga.. Pekki. Miks peab koristama vaid siis, kui olukord juba silmipimestav on? Võib-olla ma liialdan ja olen mingi korra friik aga ilma normaalse tava-tasandil suhtluseta on jube raske rääkida asjust, mis on negatiivsed... A ma ei oska nendega mitte millegist rääkida! Sest vastused on alati napid. Hmmm... Ja nende omavahelisest Taani keelest ei saa ma mitte muhvigi aru. Sest mul ei ole aimugi, millisest kontekstist tähendust otsida.

Üleeile läksin hilja magama. Et varsti üles ärgata, sest Pernillel oli oma peikaga tüli. Või. Peikal Pernillega. Karjumine ja nutt. Vannitoa vahet jooksmine. Pekki. Äkki mai peaks seda kõike siia kirjutama. Jääb ehk liiga negatiivne mulje kõigest siin.. Tegelt on ju tore. Ja mu tuba on päikese poole (täielik raisk mu korterikaaslaste puhul, kes ka ilusa ilmaga kardinad ees hoiavad).

Micke Marin ikka räägib, et kui igast kirjutatud viiest loost on üks hea, oled edukas helilooja. Aga tuleb olla vapper ja need neli esimest ka ära kirjutada. Ma ikka loen neid lugusid alati ja mõtisklen, et hmmm.. kus ma siis nüüd omadega olla võiksin...

Vaatasin aknast välja ja nägin jälle vastasmaja teisel korrusel elavat väikest kassikest. Kes ikka aknal armastab passida. Hall kiisu. Mängisin viiulit ja mõtlesin, et peaks ehk ühe loo kirjutama. Tuligi juba algus kätte... Aga mis nimeline? Kellele pühendada? Kas mõtetega Rootsi, koju, siinseile toimumistele? Aga kassike viskas tiritamme ja nii oli vastus mu küsimusele ilmselge! Tahaks selle (kui lugu lõpuks valmis saab) linti mängida ja siis enne siit äraminekut neile ületänavanaabreile viia ja tollele kassile pai teha.

. . .. A_A . .
.. . =(*o*)= .. . . ..
___(_|||_) . . .. .

Bredstedgade vals for den lille kat!

Tüütus

Näeh. Nii juhtub kui lahtiununenud aknaga toas magada. Ja enne seda avatud aknaga joogat praktiseerida ja nii. Ärkasin üles ja kurk oli valus ja kõik liigesed valulised. Käisin ikkagi koolis Pär Mobergi õpitoas. Et pärast seda kohe tagasi tulla ja voodisse kukkuda. Olen nüüd siin teed joonud ja terve päeva voodis röntsakil olles löölutanud.

Ma arvan, et mul vist on palavik ka. Olen ühe sidruni ära joonud ja rohelist teed ja banaani-metsamarja smuutit sidruniga.

Eilne Polka Rave oli ülimalt lahe. Ehk oleks võinud mõniteist täiesti tundmatud Iirikat olemata olla aga üldine meeleolu ja õhkkond oli mõnus. Sain paljude uudistavate pilkude osaliseks kui oma hiiukat saagisin. Väga mind muidugi kuulda ei olnud aga piisavalt, et ise aru sain, kas mängin õigeid noote või ei. Hehe. Tuleb välja, et tolle kastiga on võimalik täitsa edukalt Taani mussi mängida!

Oiplin. Peaksin ikka magama minema. Et siis homme end paremini tunda! Jah palun!

Leivasupp med skogens frugten

Ma ei ole oma naabritest ikka veel aru saanud. Ühest küljest selline noore inimese destruktiivne eluviis - suitsetamine ja pidu ja päikeselise ilmaga kardina ette tõmbamine ja enda järel mitte ära koristamine ja selle kõrval multikate/lastefilmide vaatamine. Mis mu jaoks ei lähe üldse kokku..

Tulin koju täna ja köök nägi ikka üsna kohutav välja. Kolm päeva tagasi köögitasapinnale loksunud punane mahl ja kauakaua pesemata nõud ja porgandikoored kraanikausis, kõrvu uhkeldamas mõne väsinud näoga makaroniga. Põrandal prügikotile mitte pihta saanud karp ja banaanikoor.. Vastuolu värskelt ahjust tulnud kuklite ja võika pesemata panni vahel.. Lisaks veel saiakeste küpsetamisest lauale unustatud jahuhunnikud. Kui tavaliselt saan ikka asjad eemale lükatud ja oma süüa ikka edasi teha (ning VAHETULT pärast kasutamist kõik nõud ära pesta. Muidu ma ehk nii korralik ei olekski aga ma ju ei saa anda panust köögi kraamimatusse), siis seekord oli vaatepilt ikka kurb. Nojah. Nüüd, pärast olukorra kommenteerimist on köök jälle ok. Aga.. Kuidas on võimalik, et neid see ei häiri? Mõneti on mul kahju, et ma kodus olles vaid oma toas passin ja oma naabritega ei suhtle muul tasandil kui hej ja hejhej aga.. Kui ma ka olen vahest alustanud juttu, siis väga kaua ei ole see kestnud.. Mai tea.

Aga nüüd rõõmsamalt. Et siis kas te ikkagi the Kelly Familyt mäletate? Need pikkade lokkis juustega värisevi hääli laulvad hipid, kes maailmatuma suure pereansambliga mööda maailma omal ajal 20 miljonit plaati müüsid? Votigstahes, üks neist, Paddy Kelly leidis, et ta elus on ikka midagi puudu, lahkus ansamblist, õppis teoloogiat ja hakkas katoliku mungaks. Ja nüüd, märtsi alguses annab kaks loeng-kontserti Taanis, kus räägib oma elust ja laulab kitarri, klaveri (mida mängib minu armas sõber Kasper!) ning viiuli (arvake ära kes) saatel. Kas pole mitte muigvele kiskuv? :) Ja ei, see ei ole keiks, mille tasu eest ma endale uue viiuli saaksin. Ta on munk. Eksole.

Täna oli meil Pär Mobergiga Malmö Musikhögskolanist Rootsi muusika ajaloo loeng ja õpituba. Pär Moberg on saksimängija, kes teab KÕIKI lugusid. Ükskõik mis maalt. Ja veelgi enam. Ta teab ka nende nimesid! Kahtlustasin hommikul, et olen seal väga unine, sest sain jälle liiga hilja magama (muutsin CD-ümbrise fonti ja olin internetiavarustes sotsiaalne) aga. Tegemist oli ülipõnevate tundidega. Tohutult lahe on ikkagi samu asju kuulda erinevate inimeste käest. Nagu loeks sama asja kohta erinevat raamatut (mida mulle alati teha on meeldinud). Ja hiljem, õpitoa lood olid ka täitsa toredad! Kommentaar Pärilt: "Oh, nüüd õpetan teile ühe oma lemmikutest slängpolskadest! Tean neid tuhandeid, aga see on ikkagi kõige lemmikum!" Haha. Ja ma arvan, et ta ei liialdanud selle "tuhandega"! :)

Ja nüüd algab kohevarsti PolkaRave! Kuhu võtan kaasa ka hiiuka. Vaatab, mis nägu nad teevad! :D

Haha.

Kas te sellist bändi nagu The Kelly Family mäletate? ;)
Varsti räägin pikemalt.

Rotlus ja soosivad juhused

Läksime Keviniga eile poole viiese rongi peale. Et minna Middlefoarti, et minna sealt edasi bussiga Stribesse, kus toimus see festival, kus Baltic Crossing esinema pidi. Aga. Kohtusime rongis Piaga, kellele tuldi Middlefarti järgi. Me mahtusime ka auto peale.

Kuna festivalide kontserdipiletid olid nii naeruväärselt kallid, olime juba enne otsustanud, et Baltic Crossingut tahame küll näha, aga õiget piletihinda maksame vaid viimasel võimalusel.

Nähes BC'd kohvikusse suunduvat, läksime ka sinna. Tuli välja, et Ian oli meid ikkagi üleeilsele kontserdile listi pannud. Seda kuuldes olin hetkeks pettunud, kuna esialgselt tundus pileti mitte ostmine üsna utoopiline. Festivalidel ju üldiselt liste ei ole. Njah. Aga otsustasime oodata. Sest BC esines ka ühel tasuta laval, kuigi vaid pooletunnise kontserdiga a seegi parem ju kui mitte miskit. See osutus aga üsna katastroofiliseks kuna helimees suutis kõik pekki keerata. Kidral oli feedback ja mandokas oli liiga vali ja viiulid sodised ja mis kõik veel. Olin väga pettunud.

Kohtusime tüüpidega laagrist "ROD", kes pidid pausimuusikud olema. A la Maa&Ilma ajal me oleme ikka mänginud. Loominguliselt ühinesime nendega. Ja teenisime sellega endale tasuta jooke. Kes õlut kes pepsit. Jeah. Jämm oli ok. Üks viiuldaja mängis aga kogu aeg nii kohutavalt mustalt ja rütmivabalt, et mul oli raske manada näole rahulolevat ilmet. Võitlesin siis endaga. Üsna lihtne on ära harjuda heade muusikutega koos mängimisega... Aga üldiselt oli lahe. Üks flöödimängija Mads Kopenhaagenist oli täitsa väledate näppudega ning hea kuulaja.. Sõime kõrval asuva CD-müügi puuvilju: "Jajah, võtke aga veel!" Tore! Siis mingil hetkel tuli Ian õlale koputama, et kuule, kui tahate, saate ikka sisse. Ta oli mingi bossuga rääkimas käinud. Nii me siis läksime ja kuulasime BALTIC CROSSINGUT!!!

Kontsert oli loomulikult superülivägalahe! Uued lood suvel ilmuvalt plaadilt ja vanad nostalgitsemiseks.

Pärast kontserti oli veel üks ülesanne läbida.. Kuidagi jõuda Middelfarti ja rongiga Odensesse. Kuna tuttavatest keegi seda teed ette ei võtnud, seisime parkimisplatsil sildiga "Odense/Middelfart". Aga autod olid kas täis või sõitmas valele poole. No heakene küll. Isegi kui oleksime kohe auto peale saanud, oleksime ilmselt rongist maha jäänud ja pidanud kaks tundi ootama. Niiet suundusime majja tagasi. Magamiskotid olid meil ju kaasas... Ja võimalus festivalipaika ööbima jääda täitsa olemas. Sattusime aga rääkima Thyv'ga, kes ütles, et ta küll tegelt Middelfarti ei lähe aga meid ära võib ikka visata. Teadsime, et järgmine rong läheb 3.20. Jõudsime kena varuga kohale, hakkasin piletit ostma, kui kuulsime, et mingi rong tuleb. Kev jooksis vaatama.. Meie rong! 7 minutit varem! Jooksime aga rongile. Ma veel hädaldamas, et aga mis piletitest saab. Sest minu teada ei saa Taanis rongist piletit osta. Kevin on seda aga teinud. Aga. Piletikontroll meieni ei jõudnudki. Niiet. Hah. Täitsa hästi vedas, võiksin öelda! :)

Nüüd on muidugi suhteliselt null-päev olnud. Vaatasin "A Night to Remember'it". Titanicu film aastast 1958. Ja täitsin veel avaldusi ja nii... Nüüd proovin CD-ümbrise ära lõpetada!

Mikk Vanapõld

Hommikune varane proov Blinkiga. Kalendrimiiting. Logistiline segadus: kas minna täna Kopenhaagenisse Baltic Crossingut kuulama, kellega minna, mis kell minna, äkki minna homme?, ehk saab homme tasuta sisse? Jajaah. Äkki saab. Niiet homme.

Harmoonia tund ja F#m7/C# ja Asus4/E ja E11 ja muud džässikad.. Mõnus! Eriti kui nende peale ise oled tulnud! :) Bazar Fyn. Apelsinid ja mangod. Küüslauk. Kohutavalt ahvatlev aasia/idamaade toiduainete pood. Praetud riis küüslaugu, ingveri ja kookoshelvestega.

Lauri käis külas ja tõi Eestist kaasa toodud Annekese šokolaadi. Ja juustu. Seal idamaises poes mõtlesin, kuidas ma halvaad süüa tahaks. Siin on see nii naeruväärselt kallis. Ei kipu väga ostma. Mõtlesin just, et ok... Nüüd on kodune õhtu avalduste täitmise tähe all, kui nägin Noa feissbuki kirjet, et "punane vein ja mäng Bezzerwizzer!" Oeh. Niiet andsin Kevinile teada ja jalutasime aga Noa&Christopheri juurde. Mõtlesime veel, et ei tea, kas Kevin on ainuke poiss seal õhtul. Selgus aga hoopis, et Noa kursakaaslastest, tulevastest arstidest, on aktiivsemad hoopis noormehed. Ja nii oligi seal kari poisse ja 3 tüdrukut, kellest üks ka varsti minema läks. Mängisime siis "Bezzerwizzerit". Mäng, kus inimesed jaotatakse gruppideks ning need grupid peavad siis vastama mingitele küsimustele. Hah. Meie grupp (Noa, Kevin ja ma)kaotas. See ainumas kord, kui me punkte saime oli siis, kui teadsime vastust ühe teise grupi küsimusele: "Kes on 1973ndal välja antud albumi The Tubular Bells autor?" Kuna Kevin on suur Mike Oldfieldi fänn ja ma olen ju selle muusika peal üles kasvanud, oli ilmselge, et me ei nõustunud grupi "Den lille hörapparat" vastusega: Rolling Stones. Haha.

Mängisime pilli. Oijah! Ja homme saab veel hästi palju pilduda! :)Men nu er det sengetid! Tak for idag! :)

Pannkoogid ja vastlad

Lihtsad asjad võivad ikka uskumatult palju rõõmu teha. Näiteks päris teki all magamine, või lahe (akordi-) järgnevus, mille ise oled leidnud või jah. Mis iganes tegelt. Pannkoogid. Seentega. Igastahes. Proovisime siin Kevini (too Newcastlest pärit viiuldaja) mäkiga veits pilte teha. Kuna mu tuba on täiesti valge ikkagi ja voodist üksi on igav pilti ehk vaadata, siis siin kaks naljapilti. Mmm. Tegime bändikaid (st bändi fotosid) ka. Näituseks ehk üks üles ka! :)

Ma olen väga väss praegu. Mitu õhtut järjest üleval oldud kaua. Ja hommikul võrdlemisi vara ärgatud. Käisime täna Haraldil kodus ansamblitunnis. Sõime lõunaks gurmeevõileiba ja sõitsime Haraldi mersuga [mis on täpselt samasugune (ainult, et hõbedane), kui meie oma, see mis enam ei sõida] Taani metsade ja mägede vahel. Jeah. Mmm...



Homme on Baltic Crossingu kontsert!!! Juhuuuuu!!!!

Tubane

Ärkasin hiljaaa. Sest läksin peale nelja magama - tegin seda CD-kaane värki. Olin üleval, sõin kaerahelbeküpsiseid, laulsin kõva häälega Moulin Rouge'i ja Elton Johni laule youtube'ile kaasa ja mässasin Photoshopis. Nüüd olen veits tagasisidet ka juba saanud. Fonti pean veits kohendama, muidu on vastukaja olnud väga-väga positiivne. Lahe!!!

Igastahes. Päike paistis!!! Tegin siis jälle youtube-joogat ja võimlesin apelsini ja greibi abiga (täitsa töötab muuseas) Esko Järvela saatel. Ja sõin marja-banaani-apelsini-kaerahelbe smuutit. Ja siis, tundsin, et mu toas on ikka liiga vähe rohelist (äkki peaks mõne kleidi üles riputama lihtsalt?) ja maalisin mõne rohelise pildi, et seinale värvilaiku anda. Nüüd on peaaegu nagu lilled toas kohe. :)

Ja sedasamustik, et.. mu naabrid on tegelikult ju toredad. Lihtsalt teise elustiiliga ja väga ühist jututeemat ei ole nagu.. A sõbralikud nad ju on ja võib-olla on see tegelikult tavaline noorte seas, et juuakse reede õhtuti ja suitsetatakse ja ei olda väga korralikud enda järelt koristamisega... Hmm..

Jah!

Punane

Lund aina sajab. Võeh kuidas tahaksin juba kevadet. Ja päikest enda tuppa. Kuulan Lauri lindistusi maispeissist praegu. Kole musamaja igatsus tuli peale... Kevadõhtu päikeseline jahedus ja soe diivan oranži fliispleediga teisel korrusel, aknast tuppa tulev lehepõletamise lõhn, harjutamisest tingitud väsimus, õhtul veel kirjutamist vajav essee või tüütult varane loeng hommikul aga sellegipoolest vajadus endale kedagi veel kamina ette teed jooma kutsuda...

Üleeile oli mul esimene lisapilli ehk harmoonia tund. Pidin koduse tööna ette valmistama harmoonia ühele enda loole. Sattusin akordidest jälle kord meeletult vaimustusse! Ja tund oli ülimalt lahe! Oeh!!!

Milleks tunnevad inimesed vajadust end just Reede Õhtul purju juua ja siis terve õhtu jaburalt lällata ning öösel kell 4 ukse taga taguda, sest "võtmed ei tööta" et siis terve laupäeva jooksul end halvasti tunda ja mitte midagi teha? Muuseas. See võtmestseen tõepoolest oli veider. Nii umbes nelja ajal kuulsin meeletut kolkimist ukse tagant. Alguses ei saanud aru, et see tuleb meie korteri ukse tagant. A siis kuulsin hüüdeid "Johannaaaaa!!! Johaannaaaa!!!" Läksin vaatama - Lasse ja Pernille ei saanud sisse. Sest "lukk oli katki". Mul oli suht suva, et nad mu üles ajasid. Sain teada, et nad mu nime teavad! Jess! Hommikul loomulikult lukk töötas. Haha.

AGA. Sellegipoolest, mis mõnu on ikkagi alkoholi ületarbimisest??? Ja miks tuntakse seda vajadust just reedeti/laupäeviti? Totter. Sama lugu mis sõbrapäevagagi vist. Ma tahan kogu aeg öelda, et õu, te olete lahedad. Jajah. Ilma selle "õu-ta" isegi. Te olete lahedad!!! On see miski originaalitsemise kompleks? Et kui kõik teised nii teevad, siis mina ei taha?

Kuidagi olen end viimasel ajal veits närvilisena tundnud. Täna hommikul vist sain aru, miks. Sest punasekirju vaip ja erkpunane voodikate (endine vaip=kardin tegelikult) tekitavad äreva meeleolu. Keerasin kollase tekikoti väljapoole ja tänane päev on kenasti rahuliku meeleoluga möödunud. Ei ole okast kõhus.

Täidan järjest vajalikke dokumente siin üheks stipendiumiks. Esseena kirjutatud elulugu ja mitmed soovituskirjad ja mis kõik veel.. Pilt. Kenasti raudteejaama-putka-pildiautomaadis-purki-naeratatud-kolekallilt-kinnimakstud. Njaah. Mis teha. Ehk tasub ikka ära kokkuvõttes...

Tänu Merikese maispeissile sain jälile lindistusele "Aablinna Isandatest". Laadisin selle ka enda lehele üles. Uskumatult lahedasti on salvestusele jäänud. Murrrrrr!!!

Ei. Nüüd jälle kasulikuks. Tagasi Windowsiga võitlemise maailma, kus pärast 95 MB kustutamist kõvakettalt on ikka veel vaid 74 MB ruumi alles. Kus on loogika? A ma õpin arvuteid (loe Windowsit) tundma nii. Oskan juba suvaliselt defragmentida ja deinstallida ja disk clean-up'i teha ja nii. Huvitavhuvitav. Ja seda ikka selleks, et mu väike vanamutikesest arvuti Photoshopi kannataks. Elagu uute programmide õppimine!

Üles-alla juuksed valla!

Elu edeneb.
Meil oli täna Blinki päev. Harjutasime ja tegime ajutormi. Ja head süüa. Emilia õpetas ühe nii kohutavalt ilusa polska, et on täiesti kindel, et sellest vormime uue hiti! Vähemalt meie enda lemmiku küll. Ja Lotta laulis kenasti "Rändajat". Nii hea oli jälle koos mängida!!!

Hommikupoole oli meil Carl Erik Lundgaardiga ansambli tund. Täielik vastand eelmisele õppejõule, kelle juurest läbi käisime.. Nii soe ja meeldiv ja põnev ja miskõik. Ja jällekord on see eeskujulik näide (Kas saan neid kahte sõna koos kasutada? Näide on ju ise-enesest juba eeskuju.. või? Äkki peaksin parem kirjutama suurepärane näide?) sellest, kuidas eelhäälestatus mõne inimese kohta määrab ära selle, kuidas teda näed. Sest tolle eelmise õppejõu kohta olin kuulnud vaid seda, kui irooniline ja naisi vihkav (vähemalt oma sõnades), samas kui meie tänasest lektorist olin ainult häid jutte kuulnud... Niisiis.. Levitage häid jutte! Nii on inimesed üksteise vastu algusest peale sõbralikumad!

Blinkiga olime Jullie juures. Sain talt pika interneti kaabli (endine oli mul umbes meeetrine ja kontakt oli kehvake, niiet sain teda ainult magamisaseme kõrval ja tasakesi kasutada) ja kaks pisikest punast vaipa (nüüd saan oma punast kardinat voodikattena kasutada) ja kaks voodikatte moodi riidetükki, mida täna ja homme öösel tekina kavatsen kasutada. Ja rattakorvi sain ka! Jessikas. Homme/ülehomme lubati mulle päris tekk ja padi tuua. Peaks vist üles hakkama kirjutama, kellelt mida olen laenanud. Nina käest sain lambi ja Jullielt vaiba ja Pialt mingi juhtme ja Christianilt teki ja Mariliisilt/Karoliinalt ratta ja nii edasi. Hah. Tore igastahes. Varsti (pärast Jullie juurest tooli siia kolistamist) on vist kõik oluline olemas. Täitsa kena on siin mu meelest. Punavalge kombinatsioonid ja Stockholmis (ja osaliselt ka juba Viljandis) seinal olnud postkaardid ja (päris-)kodus juba kasutusel olnud kõrvarõnksiriputusesüsteem teevad olemise koduseks. Ja et tänast juttu kenasti lõpetada pean mainima, et mu korterikaaslased pesid täna üle nädala nõusid (pärast kirjakest külmkapi peal). Köögis on ruuuuuumi!

Sove godt!

Juust

Eile otsustasin alustada juustu otsinguid. Kuna valikukriteeriumeiks sai olla vaid hind ja pilt ja ehk ka käega katsumine, et kas on pehme või kõva juust, ostsin ikkagi täitsa umbes. Hommikul tegin paki lahti ja leidsin, et oma tuppa seda ollust küll kunagi ei too.

Kogemata avastasin, et rahvatantsijast Belgia-reisikaaslane Lauri õpib hetkel ka Odenses. Ta käis täna külas. Ja loomulikult mõtlesin, et ah, mis see väike juust ikka teha saab. Ja mu tuba haiseb vist siiani - mitumitu tundi hiljemgi. Haha.

Käisin hinnavaatlusel. St kõndisin lähimad supermarketid läbi vaatamaks, kus piim ja munad odavamad on. Täitsa huvitav kohe. Soovitan soojalt! Selletõttu tahtsin ka oma tekikoti mõõtmeid teada, sest oli üks ülisoodne teki ja padja pakkumine. Tekk oleks aga liiga väike olnud. Hea oli samas, et ei ostnud. Nüüd saan teki (ja ehk ka paar patja)järgmises lõigus figureeriva tantsuõpetaja käest.

Mul on nüüd lõpuks päris voodi. Suur. 1.40 lai ja puha. Ja väike laud on mul ka. Tantsuõpetaja Christiani (keda juhtun siinsetest taanlastest ehk kõige kauem tundma ja kellel on suuuur auto) ja Lauri abiga transportisime mööbli kohale. Lootsin, et saan ka tooli. A praegu pean veel köögist ärandatud oranži taburjelkaga hakkama saama. Enam ei pea lootuseasendis istuma!!!!

Õnneks oli Christianil nina kinni. Niiet ta seda juustulehka ei tundnud. Või nii ta vähemalt väitis!

Head und! Ta kindlasti tuleb magus! Hommikuti olen täheldanud, et ärkan värskelt. St magamiseks on väga hea koht vist sattunud! :)

Süsteemid

Nordic Master on haridus, kust saab rohkem kui lihtsalt muusikalisi teadmisi. Loomulikult kõik see rändamine, keeled, uued pesumasinad ja telefonikaardid (mul on muuseas nüüd uus number: +45 412 983 73), koolide informatsioonilevitamisest aru saamine, mis kõik... Loomulikult need paljud tunnid iseenda seltsis ja uute tuttavatega hängides ja uues köögis süüa tehes ja naabritega harjudes ja sotsiaalse keskkonna mõtteviisist aru saada üritades ja... Süsteemid poodides, kus on piim ja kust kandist võib leida jahu. Loomulikult tuleb õppida kõige selle möllu sees rahulikult ise-endaks jäämist. Kohanemist aga mitte üleliiast. ...kui palju võib oodata kontserdi eest tasu ja kui palju mingil maal hommikul välja minnes selga panna. Siin on ikka veel külm. Liiga külm Taani jaoks. Peaks juba soojemaks minema. Aga teed ikka tasapisi lähevad puhtamaks. Elu edeneb!

Täna oli meil kompositsioon/arranžeerimine ühe väga kuulsa bassimängijaga. Kes meiega kohtudes esimese asjana eelmist gruppi maha tegi ja meile rääkima hakkas, kuidas ta meid vormima hakkab, et me laval head välja näeksime. "We're gonna buy you some make-up and blabla." Olemata meid kunagi laval näinud. Ja pärast meie muusikalise näite kuulamist kohe seda kritiseerima asus. Positiivseid külgi välja toomata. Niiet Mikael Marini abiga tehtud seade sai parajalt vatti. Nojah. Igastahes oli tal palju möliseda. Jajah. Möliseda, nii ta enda tööd nimetas. "Isn't it wonderful? I can nag about everything and GET PAID FOR IT!?!" (Kas pole mitte lahe, võin näägutada ja mulle veel makstakse ka selle eest!) Ta loomulikult puudutas ka asjalikke teemasid. Aga. Mu jutu iva on selles, et me käime läbi nii paljude erinevate inimeste käest, et peame olema väga valivad selle suhtes, keda ja kui palju me kuulame, südamesse võtame. Ja kas pole see tegelt asi, mida ka väljaspool kooli tähele panna?

Täna läksin tantsu tundi. Mis loomulikult ära oli jäetud. Meile, Nordicutele infot edastamata (jajah, kirjutasin juba kirja, et mis värk on). Selle asemel mindi mingisse arhiivi. Täitsa huvitav oli iseenesest. Lihtsalt ma oleksin nii väga tahtnud tantsu tundi...

Teen jälle leiba. Või noh. Saia tegelikult. Ennist leiutasin jube hea mölli. Kaerahelbed, seemnesegu, kakaod natuke, vaniljesuhkur ja piim mikseris segi ajada, niiet kaerahelbed veits sodiks lähevad. Oeh. Ja siis seda süüa näiteks mango-banaani segusalatiga... Mmmm.... Mango on räigelt hea!
Jeesh.

Kuulsin, et Hansuke on hakanud roomama! Lahe!!!

Eiletänahomme

Elu mu uues kodus on vaheldusrikas. Vahest tundub, et täitsa edeneb ja siis jälle tulen koju ja näen konisid köögis või on terve köök nõusid täis.. Praegu hakkas aga üks mu naabreist nõusid pesema (olin kõik hunnikusse kuhjanud, et endale tööpinda vabastada, nii nägi nõudemägi probleemi märkamiseks vist piisavalt suur välja..).

Üks päev käis Kevin külas ja me tegime kaerahelbeküpsiseid, hästi palju. Või noh. Õhtu jooksul said nad küll otsa, ehk oleks võinud ikka rohkem teha.. Pakkusin oma elukaaslastele ka loomulikult. Nad olid tõsiselt rõõmsad küpsiste üle, hea nipp, Elise!

Eile oli suur pidu! Sest Det Fynske Musikkonservatorium ühines Odense Skuespillerskole ja Esbjergi Musikkonservatoriumiga. Ja selle auks oli terve päev sisustatud põnevate (jeerait!) ettekannete, ülimaitsva toidu ja (ettekannetest kõrvalehiilimise tõttu võimalikuks osutunud) palju pillimänguga. Õhtul pidime end ilusasti riidesse panema sest Esbjergi linnavalistuses oli meile (umbes 200-le tudengile + õppejõud) korraldatud pidulik söömaaeg jazzu, klassikalise ja teatraalsete etteastetega. Toit oli hullumeelselt hea ja seltskond ka vägaväga lahe. Liisi oli ka peol niiet sai Eesti keele rääkimist nautida. Tantsu sai ka pisut keerutatud ja kolehilja koju jõutud. Hah. Poisid pistsid mõned õlled kotti, kui ära tulid. Ma siis mõtlesin, et pekki! Ja mässisin üsna mitu ülihead pralineekompvekki salvräti sisse ja mul oli õigus - nad maitsevad täna pööraselt hästi!!

Õudusunenägudel on vist komme korduda. Mu põhilisteks hirmupiltideks on hamba-traatide lahtitulek (koos hammastega!!! - väga jube)ja kiirustamine kontserdile, kuhu olen juba lootusetult hiljaks jäänud ja mille repertuaarist mul veel õrna aimugi ei ole. Kolmapäeval sai see teine pea-aegu, et tõeks. Nimelt pidin minema Noa ja Chistofferiga väiksele keikale, kus Noa tantse õpetas ja me Christofferiga mängima pidime. Vaatasin kaardi pealt järele, kus üritus toimuma pidi aga miskipärast ei olnud see ikka see õige koht. Nii ma siis ukerdasin oma ilma tuledeta rattaga, libedatel teedel, õlalt mahalibisev viiul ebastabiilsust suurendamas keset Odenset. Noa saatis mulle sõnumiga aadressi aga kõik, kellelt küsisin, olid kas pimedad või välismaalased või: "Vabandage, kas te...?" - "Ei! Ma ei tea MITTE MIDAGI!!!" Hah. Noh. Igastahes jõudsin kuidagi kohale. Õnneks ei olnud paljud tantsuõppijad ka kohta üles leidnud ja seetõttu venis algus nii, et ma tegelikult ei jäänudki hiljaks. Mängimaks lugusid, mida veel ei teadnud. Haha. Aga tore oli. Minu siinse oleku esimene keiks. Raha, mis seal teenisin, kattis ära vaid paar söögikorda aga, noh. Asi ju seegi! :)

Laadisin üles kaks lugu, mille Stockholmis Blinkiga lindistasime. Vaadake myspace.com/musicblink
Lehekülg ise küll ei ole veel valmis, tekste ei ole ja fondid ei ole päris paigas aga mussi kuuleb ikka! Nananaaa!!

Viiul vs sigaretid

Nii. Kuulutasin sõja. Mulle meeldib siinses kodus viiulit mängida. Ja olen nüüd pikalt kaalunud, et kas peaksin oma naabritega arvestama või pigem lihtsalt mängima siis kui isu on. Alguses arvasin, et neid kahte asja saab üsna kenasti võrrelda. Aga jõudsin hoopis järeldustele:

Viiul
1) Kannatus: lahedad lood (heliredeleid harjutan koolis - nii julm ma ka ei ole)
2) Ajaline kestvus: Mõni tund iga päev. Kusjuures õue minnes jääb "probleem" seljataha.
3) Vältimisvõimalus: Harjutada koolis
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Oma muusika kõvemaks keerata, klapid pähe panna ja tropid kõrva toppida.
5) Kaasnähtused: -
6) Negatiivsed omadused: Võimalik närvikulu
7) Positiivsed omadused: Võimalik intelligentsuse kasv ja silmaringi laienemine

Sigaretid
1) Kannatus: HAIS kõikjal. Juuksed, riided, nahk, toit.
2) Ajaline kestvus: terve see 5 kuud, kui siin elan. Nii kodus kui ka väljaspool kodu.
3) Vältimisvõimalus: Suitsetada õues/suitsetamine maha jätta
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Avada aken ja selle ääres istuda. Tegelikku paranemist aga selleläbi ei toimu.
5) Kaasnähtused: Kopsuvaevused ja kaasinimeste põlgus. (Ei taha mõeldagi, kuidas tantsutunnis olema hakkab)
6) Negatiivsed omadused: Vt punkt 1
7) Positiivsed omadused: -

Mis tähendab, et see, et ma kodus viiulit mängin ei ole pooltki nii kohutav, kui see, et nemad kodus suitsetavad. (Ma lihtsalt ei suutnud enne koduseid töid tegema hakata, kui selle siia ära kirjutatud sain.)


SÕDAAAA!!!!

Põhjused

Aga! Nagu kunagi hiljuti siia kirjutasin, usun, et iga inimene/sündmus tuleb meie ellu mingi mõttega. Ja see, et mu siinsed elukaaslased teevad spagette nii, et kogu pliit on seda täis ja tulevad hommikul kell 8 koju ja suitsetavad ja kasutavad sageli mikrolaine ahju...

See ehk paneb mõtlema, et kui õnnelik on olla suitsuvabas keskkonnas (mida kipume loomulikuks pidama) ja, et mu minapilt kui ebatervislikust on tegelikult veidike kööbakas. Okok, ma ei arva, et olen EBAtervislik aga alati võiks ju paremini. Olen vege, korralik, alko(klaas veini on ju ok?) ja suitsuvaba, harjutav(võiks rohkem!), üldiselt viisakas, vahel ka sporti tegev... Saaks ju hullemini! Njaah...

Hommikul käis mu peast läbi täitsa uudne arutlus: söön kõigepealt hommikust ja alles siis lähen duši alla, nii jääb hais ehk vähem külge!

Harjutasin veits praegu siin kodus. Ei teadnud, et Lasse kodus on. Ja ta oli täitsa leplik sellega. Et mängimängi, ma peaaegu ei kuulegi. Jeerait. Aga noh. Kui häirib, siis ütleb. Ma küll kavatsen vinguda alati, kui nad jälle toas suitsu on teinud. Nananaa..

Taanis on lumetorm! Eile jäi kaks tundi lume tõttu ära. Ma millegipärast eeldasin, et tantsutunnid algavad alles järgmisest nädalast, niisiis minu jaoks jäi ära vaid üks tund ja täna jäi ära hommikune koosolek. Sest LUND ON NIII PALJU!!! Ei ole! Misasja! Ma sõidan veel rattaga! Hahaha!

Nii palju siis sellest...

Et siis tervislikkusest. Mu kaks korterikaaslast suitsetavad. Jajah. Ja ainuüksi köögis olemisest jääb ju selline hais külge et halb hakkab. Siiani, kahekesi olles nad nimelt kõhvisid ka köögis. Nüüd vist, minu palve peale mitte. Eks näis. Aga isegi kui nad oma toas seda teevad, siis jääb lõhn ikka sisse... Brr... Noh. Vaatame, kuidas minema hakkab.

Muidu on täitsa ok. Mul on ilus valge tuba, lahtipakitud kott. Riidekapp. Õhkmadrats ja magamiskott Mõmmiga. Hulgaliselt küünlaid. Sest mul ei ole ju lampi toas. Ja punane kardinast improviseeritud vaip. Ma ei tea, kas seda üldse akna ette riputama hakkan. Aknast sisse ei näe ja ehk ongi nii päeval valgem. Sain päikesepoolse toa. Mis on väga lahe. Ja tegelt tunduvad kaaslased enamvähem puhtad olevat. Poiss, kes õpib tisleriks ja tüdruk, kes on veel gümnaasiumis.

Homme saan Jullielt teki ja ehk ka padja ja Liisilt voodi! Ja küsin hommikusel pärimusmuusikute ringil, et äkki on kellelgi lauda ja tooli mulle pakkuda... Siis oleks nagu päris kohe.

Miks inimesed keedavad/küpsetavad/hautavad kõiki toite? Kui enamus häid asje toidust kuumutamise läbi kaduma lähevad.. Rohkem salatit ja puuvilju!!! Ja (nagu ma üleeile ühest koletargast raamatust lugesin): Palun ostke mahlapress! :D Sest kui juua värskelt pressitud mahla (näiteks porgandi, selleri, ingveri, õuna) siis... seal on NII PALJU vitamiine, et täitsa uskumatu kohe!

:) !!!

Muskelkater

Jaah. Eile käisime kahe sõpsikuga trennis. Tegin endale liikmekaardi ja esimene kord on tasuta. Jessikas. Hullult lahe oli. Tegemist oli jõusaaliga pmst. 20 eri masinat. Tuba rahvast täis ja järjest tehakse igal masinal 40 sekundit trenni. Ja liigutakse järgmise juurde. Nii 3 ringi! Vahepeal oli keel üsna vestil ripakil aga lõpuks tundus ikkagi, et võiks veel teha midagi! Täiega lahe! Nüüd on lihased haiged. Mhmm. Ka lihased, mille olemasolus ma siiani kahelnud olen. Aga täiesti olematu mu konditsioon ikka ei ole!

Veel sattusin eile ühele kenale õhtusöögile. Kõigil olid peomütsid ja puha. Väga lustlik! Paari soomlasega rääkisin oma olematute Soome sõnadega. Haha. Naljakas. Nomisiganes. Igaüks aitas söögiga kaasa ja nii. Ma näiteks hakkisin tomateid ja tšillipipart. Salsakastme sisse. Kõik oli ok. Kaste tuli suurepärane. Tundsin küll, et olen pipart hakkinud - näpud olid justkui sidruniga koos (selline tunne nagu ananass katkises suunurgas) aga mõtlesin, et küll läheb üle. Igaks juhuks pesin mitu korda veel käsi ja... Ja öösel hakkasid näpud niiviisi "põlema", et ma pimedas toas kujutasin juba hulle ville ja mida kõike ette. Niiet uinusin käed veeämbris. Esimese katse, veepurgi, ajasin kenasti põrandale ümber. Jajah. Täna ei ole midagi tunda. Imelik.

Sain endale neljapäeval kohalikust kaltsukast eriti lahedad teksamaterjalist rohelised (loomulikult! kas kellelgi oli värvi suhtes kahtlusi?) püksid. Oli ka aeg. Mu katkised parandatud püksid on ikka Väga katki ja teised parandatud ja olen tükk aega ainult seelikutega käinud. A nüüd olen päästetud! :)