Oleme nüüd mõned päevad Blinkiga tõsiselt tööd teinud. Mõnus "flow" on sees. Energia vool. Praegu on hea kindel siht ka muidugi, milleks tööd teha - laupäevane kontsert Riias. Nordtradil. Konstert, mille kuulajateks on umbes sajaprotsendiliselt pärimusmuusikud. Päris väljakutsuv!
Pühapäeval oli meil neljatunnine ansamblitund Bo Stifiga. Selle sama õpetajaga, kes esmakohtumisel meile vaid negatiivset kaela kallas. Nüüd too tund aga ning ka esmaspäevane topeltpikk tund olid lihtsalt niivõrd inspireerivad ja lahedad, et uskumatu... Jällegi - inimesed ei ole mustvalged. Kõik me oleme halli erinevad, muutuvad varjundid!
Koolis avastasin, et inimesed naeratavad mulle. Mõtlesin, et kas on mu soeng imelik või äkki nad lihtsalt naeratavad mulle VASTU? Mõnusalt positiivne on olla! Tegelikult vist on kuulujutt mu rattavärgist levinud... Hmm. Ei. Mulle ikka meeldib mõelda, et nad naeratavad mulle VASTU. :)
Mulle õudsalt meeldib öelda Taani keelset tervitust: "Hej!" Sest seda on pea võimatu öelda tõsiselt, suunurgad all. Ja isegi kassapidajad naeratavad piima läbi lüües vastu, kui neile kenasti tere öelda.
Isver. Umbes 6,5 tunnine pillimäng (ilmselt on oma osa sellel suurel kogusel šokolaadil, mille ma harjutuse jooksul ära tarbisin) on mulle kõhtu torganud sellise energiakoguse, et ma kohe ei tea, mida sellega peale hakata!
(Ma ilmselt hakkangi nüüd aina mussi jagama. Ikka sealt pealkirja alt. Nautigem!)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar