Eile oli meil oma osakonna internatsionaalidega kokkusaamine. Väike piknik Suomenlinnas ja nimemängud ja enesetutvustamise ringid. Koos elevandi-samurai-hawaii-helikopteri mängudega. Emilia suutis mingil hetkel välja pahvatada kõik roppused mis ta Soome keeles on ära õppinud ning siis avastades, et ilmselt ei olnud kokku-saamis-kutse lõppu lisatud "God bless" sinna sattunud juhuslikult. Nojah. Ja siis suutsin tekitada vaikus-momendi, kui piknikulinale sattunud ämblik kohutas mõnesid nii koledasti, et me jaapanlane otsustas prints olla ning ta ära lömastada, ning ma hüütasin "oh, miks sa SEDA tegid?". Või noh, ei hüüatanud aga pahvatasin ikka. Eriti tobe.
Siis mingil hetkel mängisime mängu, mis seisnes väikese riimi lugemises nii, nagu erinevad rahvused seda teeksid. Mõeldes, et internatsionellid kohtumised peaksid olema ju pigem avatud mõtlemisega ja eelarvamuste vabad. Aga ma arvan, et keegi ei mõtelnud asja üle väga sügavasti järele lihtsalt.
Täna on koolis osakonna koristamise päev. Ja pärast seda pidu. Et see puhtus jälle ruttu notsuseks aetud saaks. Ajee!
3 kommentaari:
Õnneks kipuvad inimesed asju kergesti unustama, nii et ärgem põdegem!
PS. Väga kena väljanägemine Su blogil nüüd; lausa kutsub lugema!
Jah. Eks ta nii vist kipub olema!
Oma lehte tuleb ju ikka ka aptudeit hoida. Atraktiivne lugejaile ja nii. Hah!
Postita kommentaar