laupäev, 6. veebruar 2010

Eiletänahomme

Elu mu uues kodus on vaheldusrikas. Vahest tundub, et täitsa edeneb ja siis jälle tulen koju ja näen konisid köögis või on terve köök nõusid täis.. Praegu hakkas aga üks mu naabreist nõusid pesema (olin kõik hunnikusse kuhjanud, et endale tööpinda vabastada, nii nägi nõudemägi probleemi märkamiseks vist piisavalt suur välja..).

Üks päev käis Kevin külas ja me tegime kaerahelbeküpsiseid, hästi palju. Või noh. Õhtu jooksul said nad küll otsa, ehk oleks võinud ikka rohkem teha.. Pakkusin oma elukaaslastele ka loomulikult. Nad olid tõsiselt rõõmsad küpsiste üle, hea nipp, Elise!

Eile oli suur pidu! Sest Det Fynske Musikkonservatorium ühines Odense Skuespillerskole ja Esbjergi Musikkonservatoriumiga. Ja selle auks oli terve päev sisustatud põnevate (jeerait!) ettekannete, ülimaitsva toidu ja (ettekannetest kõrvalehiilimise tõttu võimalikuks osutunud) palju pillimänguga. Õhtul pidime end ilusasti riidesse panema sest Esbjergi linnavalistuses oli meile (umbes 200-le tudengile + õppejõud) korraldatud pidulik söömaaeg jazzu, klassikalise ja teatraalsete etteastetega. Toit oli hullumeelselt hea ja seltskond ka vägaväga lahe. Liisi oli ka peol niiet sai Eesti keele rääkimist nautida. Tantsu sai ka pisut keerutatud ja kolehilja koju jõutud. Hah. Poisid pistsid mõned õlled kotti, kui ära tulid. Ma siis mõtlesin, et pekki! Ja mässisin üsna mitu ülihead pralineekompvekki salvräti sisse ja mul oli õigus - nad maitsevad täna pööraselt hästi!!

Õudusunenägudel on vist komme korduda. Mu põhilisteks hirmupiltideks on hamba-traatide lahtitulek (koos hammastega!!! - väga jube)ja kiirustamine kontserdile, kuhu olen juba lootusetult hiljaks jäänud ja mille repertuaarist mul veel õrna aimugi ei ole. Kolmapäeval sai see teine pea-aegu, et tõeks. Nimelt pidin minema Noa ja Chistofferiga väiksele keikale, kus Noa tantse õpetas ja me Christofferiga mängima pidime. Vaatasin kaardi pealt järele, kus üritus toimuma pidi aga miskipärast ei olnud see ikka see õige koht. Nii ma siis ukerdasin oma ilma tuledeta rattaga, libedatel teedel, õlalt mahalibisev viiul ebastabiilsust suurendamas keset Odenset. Noa saatis mulle sõnumiga aadressi aga kõik, kellelt küsisin, olid kas pimedad või välismaalased või: "Vabandage, kas te...?" - "Ei! Ma ei tea MITTE MIDAGI!!!" Hah. Noh. Igastahes jõudsin kuidagi kohale. Õnneks ei olnud paljud tantsuõppijad ka kohta üles leidnud ja seetõttu venis algus nii, et ma tegelikult ei jäänudki hiljaks. Mängimaks lugusid, mida veel ei teadnud. Haha. Aga tore oli. Minu siinse oleku esimene keiks. Raha, mis seal teenisin, kattis ära vaid paar söögikorda aga, noh. Asi ju seegi! :)

Laadisin üles kaks lugu, mille Stockholmis Blinkiga lindistasime. Vaadake myspace.com/musicblink
Lehekülg ise küll ei ole veel valmis, tekste ei ole ja fondid ei ole päris paigas aga mussi kuuleb ikka! Nananaaa!!

Kommentaare ei ole: