Eile otsustasin alustada juustu otsinguid. Kuna valikukriteeriumeiks sai olla vaid hind ja pilt ja ehk ka käega katsumine, et kas on pehme või kõva juust, ostsin ikkagi täitsa umbes. Hommikul tegin paki lahti ja leidsin, et oma tuppa seda ollust küll kunagi ei too.
Kogemata avastasin, et rahvatantsijast Belgia-reisikaaslane Lauri õpib hetkel ka Odenses. Ta käis täna külas. Ja loomulikult mõtlesin, et ah, mis see väike juust ikka teha saab. Ja mu tuba haiseb vist siiani - mitumitu tundi hiljemgi. Haha.
Käisin hinnavaatlusel. St kõndisin lähimad supermarketid läbi vaatamaks, kus piim ja munad odavamad on. Täitsa huvitav kohe. Soovitan soojalt! Selletõttu tahtsin ka oma tekikoti mõõtmeid teada, sest oli üks ülisoodne teki ja padja pakkumine. Tekk oleks aga liiga väike olnud. Hea oli samas, et ei ostnud. Nüüd saan teki (ja ehk ka paar patja)järgmises lõigus figureeriva tantsuõpetaja käest.
Mul on nüüd lõpuks päris voodi. Suur. 1.40 lai ja puha. Ja väike laud on mul ka. Tantsuõpetaja Christiani (keda juhtun siinsetest taanlastest ehk kõige kauem tundma ja kellel on suuuur auto) ja Lauri abiga transportisime mööbli kohale. Lootsin, et saan ka tooli. A praegu pean veel köögist ärandatud oranži taburjelkaga hakkama saama. Enam ei pea lootuseasendis istuma!!!!
Õnneks oli Christianil nina kinni. Niiet ta seda juustulehka ei tundnud. Või nii ta vähemalt väitis!
Head und! Ta kindlasti tuleb magus! Hommikuti olen täheldanud, et ärkan värskelt. St magamiseks on väga hea koht vist sattunud! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar