Eile olin liiga kaua üleval, kirjutades miskit juttu Artistic Research and Developemendiks. Ja ärkasin liiga vara, et lugeda ja teha veel miskit kodust tööd. See ilmselt karistuseks liiga mõnusa nädalavahetuse eest... See oli tõesti fantastiline... Emilia kodus olime Nordicutega. Lambad ja hobused ja koerad ja kassid, päris emast-isast-vennast rääkimata. Ja päris kodu toidust... Ja reedeõhtune mittemidagitegemine (st teleka vaatamine)...
Noigastahes. Aga keegi peab ju koduseid töid ka tegema. Ja seda järelikult une arvelt.
Hommikul tegin endale kannuga teed ja panin piima akna taha, et see soojaks ei läheks. Ja vaid paar minutit hiljem tuli harakapoiss ja tahtis seda kaasa võtta. Aga selle asemel lükkas lihtsalt alla. Ma ei tea, kuidas mu alumised naabrid taevakingitustega rahul on... Haha...
Kuigi meil oli täna Sven Ahlbäckiga jälle väga tore tund, olin täielikus motivatsioonikriisis täna õhtupoolikul ja tundsin end hirmus haletsusväärsena, niiet tulin parem Lappiskoju tulema. Ja looooomulikult tuli muga sama rongi peale vahetusõpilane Tuomas Soomest, keda pole juba AMMU näinud. Just sellises olekus peab nägema inimesi... Oeh.
Viimasel ajal ei hängi ma enam köögis nii palju kui enne. Sest üks pakistanlasest koridorinaaber vihjas kord, et äkki läheks kohvile. Ja vaid ainult mõte sellest ajab mulle judinad seljale, niiet.. uuh.. Vastik. Nüüd loodan iga kord, et ta ei satuks köögis olema. Kui olin üle-eelmisel nädalal haige, oli ta väga abivalmis ja rääkis, et tal on üht head rohtu, mille ta ema on valmistanud. Inglise keeles kasutatakse "ravimi" ja "narkootikumi" jaoks sama sõna: "drug", mis pani abipakkumise veelgi halvemini kõlama. Jeerait ma ju hakkan mingit "homemade drug'i" võtma...
Pühapäeval on meil nordicutega esimene eksamikontsert... Mhmmm
Elasid kord kolm põrsakest. Niff-Niff, Naff-Naff ja H1N1. Jajah. Kas teist keegi on saanud e-mailile kaarti kolme põrsakesega, kellest üks kannab maski? Ma ka mitte..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar