Sattusin tänu Maarja blogile ning hoopis ühele teisele laulule Savage Gardeni peale. Kuulan nüüd juba tükimat aega erinevaid lugusid ja.. Kuigi see bänd läks mulle korda niiumbes 8 aasta eest, mäletan siiani lugude sõnasid üsna kenasti peast. Veider. Sest siis ma ei saanud ju kõikidest sõnadest väga hästi aru...
Olen täna jälle kodus olnud. Kuigi üsna tervena. Ilm oli lihsalt liiiiga vastik, et end kooli harjutama vedada. Kääksutasin siis veidi kodus. Ja kirjutasin üles oma viimati mitte veel küll päris valmis olevat lugu. Lugu, mis räägib ootamisest. Kuigi ma ise ka ei tea täpselt, mille ootamisest. Kas metroo, telefonikõne, kaaslaste või hoopis millegi, mida eriti sõnastada ei ole võimalik. Godot' ehk? Haha. Oh. Leidsin just loole nime! Godot' oodates! :) Kuigi.. Äkki on see liiga tume nimi?
Oo. Olen just hiljuti avastanud Youtube'i. Ja selle avarad võimalused. Hetkel eitan naiivselt selle ohtusid ja tohutut ajakulu, mis on kogu selle meeletu hulga mussi ja filmide taga. Praegu on ainult suur rõõm!
Leidsin Peter Bastieni raamatust "Ind i musikken" räigelt hea tsitaadi: "Det er vores forestillninger om os selv, der sætter grænserne for hvor langt vi når!" Ehk siis (ülivabas)tõlkes: "See on me endi ettekujutus meist endist, mis seab meile piirid, kui kaugele jõuame!" Kui natuke järele mõelda, kas pole mitte tabav?
Oeh. Kell on märkamatult palju saanud. Peaks vist põhku pugema. Head ööd!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar