Blink

Aasta aega tagasi unistasin Nordic Masterisse sisse saamisest. Kahtlesin, et kas ikka olen piisavalt hea mängija ja kas nad ikka tahavad kedagi Eestist... Ja nii edasi.

Täna õhtul, kui istusime Sveni, Haraldi, Hakoni, Kristiina ja Susannega S&S köögis, sõime imehead toitu tundus kõik kuidagi ebareaalne. Sest olime just saanud ÜLI positiivset tagasisidet oma esimese eksamikontserdi kohta ja iga üks meist vestelnud oma mentoriga. Ja see kunagi kauge unistusena tundunud Nordic Master on minu jaoks täiesti reaaalselt olemas. Kogu oma heade-veadega. (Jajah, tean küll, kuidas õige tegelt on!)

Meil on nüüd bändil nimi. BLINK.

Ja kontsert läks hästi. Isegi kui olin pabinas oma vioolaoskuste pärast ja ärritunud mitte tulnud kuulaja tõttu. Imelik. Kohvik oli TÄIESTI rahvast täis. Külalisi oli palju rohkem kui kohti ja neid oli PALJU rohkem kui eales oodata oskasime aga ikkagi olin häiritud kuna üks tuttavaist ei suvatsenud kohale ilmuda (äkki ta luges google-translate abiga mu blogi sissekannet oma kontserdi kohta?) Kes teab. Selline ignorantsus peaks enda eest rääkima. Jajah.

Kust palun saada umbes hästihästi palju raha, et osta endale HEA (lugeda: VÄGA hea) viiul? Palun? Ma kardan juba ette tagasipöördumist oma enda pilli juurde... Ah. Pekki.

Igastahes. Tänane SveniSusanne juures olemine oli ülimõnus. Nordic Masteritena saame sageli palju erilisema kohtlemise osaliseks... Tavatudengid ei käi näiteks kunagi Micke (Marin) juures kodus tunnis või Sven Ahlbäcki juures kodus hängimas. Nagu meie... :)