Aasta aega tagasi unistasin Nordic Masterisse sisse saamisest. Kahtlesin, et kas ikka olen piisavalt hea mängija ja kas nad ikka tahavad kedagi Eestist... Ja nii edasi.
Täna õhtul, kui istusime Sveni, Haraldi, Hakoni, Kristiina ja Susannega S&S köögis, sõime imehead toitu tundus kõik kuidagi ebareaalne. Sest olime just saanud ÜLI positiivset tagasisidet oma esimese eksamikontserdi kohta ja iga üks meist vestelnud oma mentoriga. Ja see kunagi kauge unistusena tundunud Nordic Master on minu jaoks täiesti reaaalselt olemas. Kogu oma heade-veadega. (Jajah, tean küll, kuidas õige tegelt on!)
Meil on nüüd bändil nimi. BLINK.
Ja kontsert läks hästi. Isegi kui olin pabinas oma vioolaoskuste pärast ja ärritunud mitte tulnud kuulaja tõttu. Imelik. Kohvik oli TÄIESTI rahvast täis. Külalisi oli palju rohkem kui kohti ja neid oli PALJU rohkem kui eales oodata oskasime aga ikkagi olin häiritud kuna üks tuttavaist ei suvatsenud kohale ilmuda (äkki ta luges google-translate abiga mu blogi sissekannet oma kontserdi kohta?) Kes teab. Selline ignorantsus peaks enda eest rääkima. Jajah.
Kust palun saada umbes hästihästi palju raha, et osta endale HEA (lugeda: VÄGA hea) viiul? Palun? Ma kardan juba ette tagasipöördumist oma enda pilli juurde... Ah. Pekki.
Igastahes. Tänane SveniSusanne juures olemine oli ülimõnus. Nordic Masteritena saame sageli palju erilisema kohtlemise osaliseks... Tavatudengid ei käi näiteks kunagi Micke (Marin) juures kodus tunnis või Sven Ahlbäcki juures kodus hängimas. Nagu meie... :)
esmaspäev, 30. november 2009
neljapäev, 26. november 2009
Päevad ei ole vennad ehk Väga Lahe.
Ja tore on!
Sest täna oli Väga Lahe päev! Viiulitund läks hästi - esimest korda tundsin end kindlalt ja mõnusalt, kui üht väga keerulise rütmikaga polskat koos Ellikaga mängisime. Sain talt ühe hea mõtte: "Ka kooliaega peab nautima, ei tohi olla ainult raskeraske. Sest see on ju osa Teest..." Kas pole mitte õige? Sest lõppude lõpuks oleme me ju terve oma elu teel. Jõudmata pärale. Vähemalt mitte muusikaliselt. Loodetavasti ;) ALATI on ju midagi õppida, millelegi uuele keskenduda...
Ansambli tund läks ka hästi. Mikele meeldis, mis me teinud oleme, mis on väga positiivne. Reedel läheme talle koju harjutama. Põnev. (Tal on koer!!!)
Õhtupoole läksime Lotta ja Emiliaga Stalletisse sest seal mängis Stormstuga (Meie kooli õpilaste bänd) tantsuks. Tantsisin terve õhtu ja väga lahe oli. Eriti gruuvi muss. Kohe ei saanud kuidagi paigal olla! :)
Ja nüüd tulin Lappiskoju ja mõtlesin suurest inspiratsioonist, et hakkan koristama aga ehk ikka ootan homseni ja teen täna Unematile rõõmu.
Sest täna oli Väga Lahe päev! Viiulitund läks hästi - esimest korda tundsin end kindlalt ja mõnusalt, kui üht väga keerulise rütmikaga polskat koos Ellikaga mängisime. Sain talt ühe hea mõtte: "Ka kooliaega peab nautima, ei tohi olla ainult raskeraske. Sest see on ju osa Teest..." Kas pole mitte õige? Sest lõppude lõpuks oleme me ju terve oma elu teel. Jõudmata pärale. Vähemalt mitte muusikaliselt. Loodetavasti ;) ALATI on ju midagi õppida, millelegi uuele keskenduda...
Ansambli tund läks ka hästi. Mikele meeldis, mis me teinud oleme, mis on väga positiivne. Reedel läheme talle koju harjutama. Põnev. (Tal on koer!!!)
Õhtupoole läksime Lotta ja Emiliaga Stalletisse sest seal mängis Stormstuga (Meie kooli õpilaste bänd) tantsuks. Tantsisin terve õhtu ja väga lahe oli. Eriti gruuvi muss. Kohe ei saanud kuidagi paigal olla! :)
Ja nüüd tulin Lappiskoju ja mõtlesin suurest inspiratsioonist, et hakkan koristama aga ehk ikka ootan homseni ja teen täna Unematile rõõmu.
teisipäev, 24. november 2009
Mossmoss
Eile olin liiga kaua üleval, kirjutades miskit juttu Artistic Research and Developemendiks. Ja ärkasin liiga vara, et lugeda ja teha veel miskit kodust tööd. See ilmselt karistuseks liiga mõnusa nädalavahetuse eest... See oli tõesti fantastiline... Emilia kodus olime Nordicutega. Lambad ja hobused ja koerad ja kassid, päris emast-isast-vennast rääkimata. Ja päris kodu toidust... Ja reedeõhtune mittemidagitegemine (st teleka vaatamine)...
Noigastahes. Aga keegi peab ju koduseid töid ka tegema. Ja seda järelikult une arvelt.
Hommikul tegin endale kannuga teed ja panin piima akna taha, et see soojaks ei läheks. Ja vaid paar minutit hiljem tuli harakapoiss ja tahtis seda kaasa võtta. Aga selle asemel lükkas lihtsalt alla. Ma ei tea, kuidas mu alumised naabrid taevakingitustega rahul on... Haha...
Kuigi meil oli täna Sven Ahlbäckiga jälle väga tore tund, olin täielikus motivatsioonikriisis täna õhtupoolikul ja tundsin end hirmus haletsusväärsena, niiet tulin parem Lappiskoju tulema. Ja looooomulikult tuli muga sama rongi peale vahetusõpilane Tuomas Soomest, keda pole juba AMMU näinud. Just sellises olekus peab nägema inimesi... Oeh.
Viimasel ajal ei hängi ma enam köögis nii palju kui enne. Sest üks pakistanlasest koridorinaaber vihjas kord, et äkki läheks kohvile. Ja vaid ainult mõte sellest ajab mulle judinad seljale, niiet.. uuh.. Vastik. Nüüd loodan iga kord, et ta ei satuks köögis olema. Kui olin üle-eelmisel nädalal haige, oli ta väga abivalmis ja rääkis, et tal on üht head rohtu, mille ta ema on valmistanud. Inglise keeles kasutatakse "ravimi" ja "narkootikumi" jaoks sama sõna: "drug", mis pani abipakkumise veelgi halvemini kõlama. Jeerait ma ju hakkan mingit "homemade drug'i" võtma...
Pühapäeval on meil nordicutega esimene eksamikontsert... Mhmmm
Elasid kord kolm põrsakest. Niff-Niff, Naff-Naff ja H1N1. Jajah. Kas teist keegi on saanud e-mailile kaarti kolme põrsakesega, kellest üks kannab maski? Ma ka mitte..
Noigastahes. Aga keegi peab ju koduseid töid ka tegema. Ja seda järelikult une arvelt.
Hommikul tegin endale kannuga teed ja panin piima akna taha, et see soojaks ei läheks. Ja vaid paar minutit hiljem tuli harakapoiss ja tahtis seda kaasa võtta. Aga selle asemel lükkas lihtsalt alla. Ma ei tea, kuidas mu alumised naabrid taevakingitustega rahul on... Haha...
Kuigi meil oli täna Sven Ahlbäckiga jälle väga tore tund, olin täielikus motivatsioonikriisis täna õhtupoolikul ja tundsin end hirmus haletsusväärsena, niiet tulin parem Lappiskoju tulema. Ja looooomulikult tuli muga sama rongi peale vahetusõpilane Tuomas Soomest, keda pole juba AMMU näinud. Just sellises olekus peab nägema inimesi... Oeh.
Viimasel ajal ei hängi ma enam köögis nii palju kui enne. Sest üks pakistanlasest koridorinaaber vihjas kord, et äkki läheks kohvile. Ja vaid ainult mõte sellest ajab mulle judinad seljale, niiet.. uuh.. Vastik. Nüüd loodan iga kord, et ta ei satuks köögis olema. Kui olin üle-eelmisel nädalal haige, oli ta väga abivalmis ja rääkis, et tal on üht head rohtu, mille ta ema on valmistanud. Inglise keeles kasutatakse "ravimi" ja "narkootikumi" jaoks sama sõna: "drug", mis pani abipakkumise veelgi halvemini kõlama. Jeerait ma ju hakkan mingit "homemade drug'i" võtma...
Pühapäeval on meil nordicutega esimene eksamikontsert... Mhmmm
Elasid kord kolm põrsakest. Niff-Niff, Naff-Naff ja H1N1. Jajah. Kas teist keegi on saanud e-mailile kaarti kolme põrsakesega, kellest üks kannab maski? Ma ka mitte..
reede, 20. november 2009
Nordistan
Hejsan!
Nüüd on esimene kontsert Nordistaniga (võimalik nimi, mis arvate?) ja minu debüüt vioolamängijana möödas. Täitsa huvitav oli. Hea huvitav, mitte halb huvitav. Ja nüüd hängisime Emilia baikersitest sõpradega hotelli lobis. Väga tore oli. Ja käisime KajaTemplis - Växjö veetorni all on meeletu kaja. Hängisime seal ja tegime veidraid hääli ja jube lahe oli! :)
Kell saab kohe kolm.
Mmm. Unii..unii.. magus horisontaalsus ja põnev homme. Kassidkoeradlambad ja kellegi PÄRIS KODU!!!!
:)
Nüüd on esimene kontsert Nordistaniga (võimalik nimi, mis arvate?) ja minu debüüt vioolamängijana möödas. Täitsa huvitav oli. Hea huvitav, mitte halb huvitav. Ja nüüd hängisime Emilia baikersitest sõpradega hotelli lobis. Väga tore oli. Ja käisime KajaTemplis - Växjö veetorni all on meeletu kaja. Hängisime seal ja tegime veidraid hääli ja jube lahe oli! :)
Kell saab kohe kolm.
Mmm. Unii..unii.. magus horisontaalsus ja põnev homme. Kassidkoeradlambad ja kellegi PÄRIS KODU!!!!
:)
kolmapäev, 18. november 2009
Kohvinurgake, mille juures on kiri "Welcome!"
Tere!
Olen jälle konspektiivne:
+ Täna kuulasime 5-6 tundi põnevaid fakte Rootsi, Skandinaavia ja üleüldse folkmuusika ajaloost. Konspekteerisin umbes 10 lehekülge, et siis homme Emiliale kõigest ettekanne teha.
+ Hommikusöögilaud on siin parim kõikidest hommikusöögibuffeedest, mida kuskil näinud olen! (Kodused ja sõprade juures kogetu ei loe antud hetkel)
+ Ostsin täna metronoomi. Ma ei suuda ikka veel uskuda seda. Olen oma muusikaõpingutega magistrikandis ja alles nüüd saan endale päris oma metronoomi. USKUMATU! Tegelt ka. Ma ei saa aru, kuidas ilma olen kogu selle aja läbi ajanud. Nojah, tegelt ei ole ka ja ilmselt on seda mu mängus ka tunda! ;)
- Ilm oli jälle kolevastik. Lausa tormi lubab täna ööseks.
+ Alguses kummaline proov Nordicutega läks ikka toredaks. Ilma Emiliata on ikka väga raske harjutada. Kui kogu aeg on 25% loost puudu.
+ Õhtusöök oli väga hea. Isegi, kui magustoit oli umbes ühe supilusika suurune.
+ Läksime pärast lobisse hängima, "ehk võtame ühe tee?" Aga siis avastasin ma nurgakese, kus oli kohvimasin (see suur ja uhke nuppudega, et millist tahad). Ja seal nurgakese juures olid küpsised ja silt "Tere tulemast!" Kas pole mitte võimas? Jõin kaks tassi kuuma kakaod ja hakkasin veresuhkru taseme tõttu totakalt itsitama.
+ Lotta ja Jullie on minu toas ja tegelevad oma asjadega. Ja Emilia just helistas ka niiet mõnus õhtu! :)
Olen jälle konspektiivne:
+ Täna kuulasime 5-6 tundi põnevaid fakte Rootsi, Skandinaavia ja üleüldse folkmuusika ajaloost. Konspekteerisin umbes 10 lehekülge, et siis homme Emiliale kõigest ettekanne teha.
+ Hommikusöögilaud on siin parim kõikidest hommikusöögibuffeedest, mida kuskil näinud olen! (Kodused ja sõprade juures kogetu ei loe antud hetkel)
+ Ostsin täna metronoomi. Ma ei suuda ikka veel uskuda seda. Olen oma muusikaõpingutega magistrikandis ja alles nüüd saan endale päris oma metronoomi. USKUMATU! Tegelt ka. Ma ei saa aru, kuidas ilma olen kogu selle aja läbi ajanud. Nojah, tegelt ei ole ka ja ilmselt on seda mu mängus ka tunda! ;)
- Ilm oli jälle kolevastik. Lausa tormi lubab täna ööseks.
+ Alguses kummaline proov Nordicutega läks ikka toredaks. Ilma Emiliata on ikka väga raske harjutada. Kui kogu aeg on 25% loost puudu.
+ Õhtusöök oli väga hea. Isegi, kui magustoit oli umbes ühe supilusika suurune.
+ Läksime pärast lobisse hängima, "ehk võtame ühe tee?" Aga siis avastasin ma nurgakese, kus oli kohvimasin (see suur ja uhke nuppudega, et millist tahad). Ja seal nurgakese juures olid küpsised ja silt "Tere tulemast!" Kas pole mitte võimas? Jõin kaks tassi kuuma kakaod ja hakkasin veresuhkru taseme tõttu totakalt itsitama.
+ Lotta ja Jullie on minu toas ja tegelevad oma asjadega. Ja Emilia just helistas ka niiet mõnus õhtu! :)
Växjö
Suure tuuseldamise ja pillide/koti tarimise järel jõudsime kõik kolm kenasti rongi peale. Jeesh. Minu esimene kogemus X2000 sõita. Ehk siis Rootsi kiirrongiga. Ja tundus nagu oleksime sõitnud paadiga. Loksus nii väga.
Jõudsime siis siia ja saime Magnusega kokku. Sümpaatne 50ndates härrasmees. Kes siiski ei olnud niivõrd härrasmees märkamaks pakkumaks end appi mõnd pilli vedama või nii. Tuleb meelde Merikese õhkamine Eesti meessoo viisakuse järgi.
Kui hommikul pakkisin, mõtlesin, et ei tea, kas peaksin magamiskoti igaks juhuks kaasa pakkima. Kes neid hosteleid teab. Ja nüüd.. "Kuna kogu Växjö hotellid on täis bukitud Folkspartei liikmeid, siis saime teile ruumid Gardinal Hotelli.." Meie päralt on kaks sviiti. Jajah. Sviiti. Ja ma olen siin tegelt üksi. Sest Emilia jõuab alles neljapäeva ööks siia... See on lausa naeruväärne! Ja õhtusöögi buffee on sviitide hinna sees.
Ei vaidle vastu! :)
Jõudsime siis siia ja saime Magnusega kokku. Sümpaatne 50ndates härrasmees. Kes siiski ei olnud niivõrd härrasmees märkamaks pakkumaks end appi mõnd pilli vedama või nii. Tuleb meelde Merikese õhkamine Eesti meessoo viisakuse järgi.
Kui hommikul pakkisin, mõtlesin, et ei tea, kas peaksin magamiskoti igaks juhuks kaasa pakkima. Kes neid hosteleid teab. Ja nüüd.. "Kuna kogu Växjö hotellid on täis bukitud Folkspartei liikmeid, siis saime teile ruumid Gardinal Hotelli.." Meie päralt on kaks sviiti. Jajah. Sviiti. Ja ma olen siin tegelt üksi. Sest Emilia jõuab alles neljapäeva ööks siia... See on lausa naeruväärne! Ja õhtusöögi buffee on sviitide hinna sees.
Ei vaidle vastu! :)
esmaspäev, 16. november 2009
Positiivsus versus
Ärkasin üles liiga hilja. Vaatasin õue.. KELL ON VIIS!!! Ei. Nii kaua ma siiski ei maganud. Aga ilm oli selline, mis lubas oletada, et kell võiks VABALT juba 5 olla.
Tänane ansambli, õigemini siis komponeerimise tund oli väga tore. Mikael on väga lahe õpetaja. Nojah. See, et me alles nüüd temalt tunde hakkame saama on iseasi aga nüüd me vähemalt saame neid. Ja kõik toimib! Temaga saab nalja ka ja ta TEAB.
Pärast tundi käisin Multikulti muusikapoeskohvikus, et küsida, kas saaksime seal teha enda eksamikontserti! Läbirääkimised olid väga edukad! Jessikas! Multikulti on värviline viirukilõhna täis väike koht. Ja selle kõrval poeke "Fröken Söt" - neiu armas, kus on öökullikõrvarõngad. Jajah. Ja ei. Mul ei olnud rahakotti tol hetkel kaasas! ;) Aga ma arvan, et sinna inspiratsiooni ammutama satun veelgi.
Tulin läbi uduvihmase linna, kuulasin jälle mõnusat mussi ja.. Lihtsalt jube hea oli! Jälle need pisikesed rõõmud... Otsisin endale klassi ja mängisin pilli. Mõned tunnid. Ja siis tulin koju ostes endale Vienetta jäätist. Mida siiski üksi ära ei söönud, (kuigi seda algusel planeerisin) sest läksin Fabiani (üks sakslastest) juurde "Walk the Line'i" vaatama. Sest aega tuli ju kuidagi ära kasutada... Oleksin muidu ehk midagi kasulikku saanud teha. Ja oh hoidku selle eest! Terve aja kartsin, et Johnny (Cash) teeb lõpuks midagi, mis kogu filmi pekki keerab. Ja olin üllatunud, kui filmil häppiending oli.. Wow.
Aga millest selline pealkiri? Rääkisin täna feissbuki tsätis ühe oma klassivennaga. Ta on väga tore. Kiiksuga huumoriga ja nii. Ta rääkis väga filosoofilist juttu. Sellest, kui vastuoluline on maailm milles elame ja oeh. Ma ei oska seda üldse tõlkida tegelt. See pani mind tundma alguses rumala ja lihtsana. Soovitasin tal lugeda toda "Blink" raamatut, millest hiljuti siin ka kirjutasin. Ja selle asemel, et küsida, millest seal juttu on, küsis ta kes selle kirjanik on. Ja sain vastuseks midagi, et "nad on tavaliselt midagi tarbinud" ja muud säärast. Pekki. Mis mõttes? Ma ei tuleks selle pealegi, et kui keegi mulle midagi soovitab, hakata esimese asjana seda maha tegema... Ja siis mõtlesin, et äh, mis mõttes ma ennast rumalana tunnen? Kas ainult selle pärast, et ei oska/(tahagi ehk?) keerulisi sõnu teha vaid pigem võtan asju otse. Kui keegi mult küsib, kuis käsi käib, ei hakka juurdlema kui veider see sõnapaar on, vaid vastan ja tunnen ehk isegi rõõmu, et näe, teda huvitab... Oeh. Kui juhuslikult seda lugema juhtud, kulla klassivend, ära pahanda, eks. Ma lihtsalt arutlen kõva häälega. Ja ilmselt oleksin seda sama juttu sulle seal tsätis ka rääkinud, kui mu internetiühendus pidevalt katkenud ei oleks ja kõht iseennast seedima hakanud...
Täna oli jälle Bachi päev. Mõnus. Vahel kõlab ta hirmsalt a täna oli täitsa tore kohe! Jaah! Loodan, et homne hommik on ka Bachisõbralik!
Homme pärastlõunal sõidame Nordicutega Växjösse. Et kuulata järgnevail päevil loengut Rootsi pärimusmuusika ajaloost. :)
Headööd!
Tänane ansambli, õigemini siis komponeerimise tund oli väga tore. Mikael on väga lahe õpetaja. Nojah. See, et me alles nüüd temalt tunde hakkame saama on iseasi aga nüüd me vähemalt saame neid. Ja kõik toimib! Temaga saab nalja ka ja ta TEAB.
Pärast tundi käisin Multikulti muusikapoeskohvikus, et küsida, kas saaksime seal teha enda eksamikontserti! Läbirääkimised olid väga edukad! Jessikas! Multikulti on värviline viirukilõhna täis väike koht. Ja selle kõrval poeke "Fröken Söt" - neiu armas, kus on öökullikõrvarõngad. Jajah. Ja ei. Mul ei olnud rahakotti tol hetkel kaasas! ;) Aga ma arvan, et sinna inspiratsiooni ammutama satun veelgi.
Tulin läbi uduvihmase linna, kuulasin jälle mõnusat mussi ja.. Lihtsalt jube hea oli! Jälle need pisikesed rõõmud... Otsisin endale klassi ja mängisin pilli. Mõned tunnid. Ja siis tulin koju ostes endale Vienetta jäätist. Mida siiski üksi ära ei söönud, (kuigi seda algusel planeerisin) sest läksin Fabiani (üks sakslastest) juurde "Walk the Line'i" vaatama. Sest aega tuli ju kuidagi ära kasutada... Oleksin muidu ehk midagi kasulikku saanud teha. Ja oh hoidku selle eest! Terve aja kartsin, et Johnny (Cash) teeb lõpuks midagi, mis kogu filmi pekki keerab. Ja olin üllatunud, kui filmil häppiending oli.. Wow.
Aga millest selline pealkiri? Rääkisin täna feissbuki tsätis ühe oma klassivennaga. Ta on väga tore. Kiiksuga huumoriga ja nii. Ta rääkis väga filosoofilist juttu. Sellest, kui vastuoluline on maailm milles elame ja oeh. Ma ei oska seda üldse tõlkida tegelt. See pani mind tundma alguses rumala ja lihtsana. Soovitasin tal lugeda toda "Blink" raamatut, millest hiljuti siin ka kirjutasin. Ja selle asemel, et küsida, millest seal juttu on, küsis ta kes selle kirjanik on. Ja sain vastuseks midagi, et "nad on tavaliselt midagi tarbinud" ja muud säärast. Pekki. Mis mõttes? Ma ei tuleks selle pealegi, et kui keegi mulle midagi soovitab, hakata esimese asjana seda maha tegema... Ja siis mõtlesin, et äh, mis mõttes ma ennast rumalana tunnen? Kas ainult selle pärast, et ei oska/(tahagi ehk?) keerulisi sõnu teha vaid pigem võtan asju otse. Kui keegi mult küsib, kuis käsi käib, ei hakka juurdlema kui veider see sõnapaar on, vaid vastan ja tunnen ehk isegi rõõmu, et näe, teda huvitab... Oeh. Kui juhuslikult seda lugema juhtud, kulla klassivend, ära pahanda, eks. Ma lihtsalt arutlen kõva häälega. Ja ilmselt oleksin seda sama juttu sulle seal tsätis ka rääkinud, kui mu internetiühendus pidevalt katkenud ei oleks ja kõht iseennast seedima hakanud...
Täna oli jälle Bachi päev. Mõnus. Vahel kõlab ta hirmsalt a täna oli täitsa tore kohe! Jaah! Loodan, et homne hommik on ka Bachisõbralik!
Homme pärastlõunal sõidame Nordicutega Växjösse. Et kuulata järgnevail päevil loengut Rootsi pärimusmuusika ajaloost. :)
Headööd!
pühapäev, 15. november 2009
Affirmation - jaatus!
Sattusin tänu Maarja blogile ning hoopis ühele teisele laulule Savage Gardeni peale. Kuulan nüüd juba tükimat aega erinevaid lugusid ja.. Kuigi see bänd läks mulle korda niiumbes 8 aasta eest, mäletan siiani lugude sõnasid üsna kenasti peast. Veider. Sest siis ma ei saanud ju kõikidest sõnadest väga hästi aru...
Olen täna jälle kodus olnud. Kuigi üsna tervena. Ilm oli lihsalt liiiiga vastik, et end kooli harjutama vedada. Kääksutasin siis veidi kodus. Ja kirjutasin üles oma viimati mitte veel küll päris valmis olevat lugu. Lugu, mis räägib ootamisest. Kuigi ma ise ka ei tea täpselt, mille ootamisest. Kas metroo, telefonikõne, kaaslaste või hoopis millegi, mida eriti sõnastada ei ole võimalik. Godot' ehk? Haha. Oh. Leidsin just loole nime! Godot' oodates! :) Kuigi.. Äkki on see liiga tume nimi?
Oo. Olen just hiljuti avastanud Youtube'i. Ja selle avarad võimalused. Hetkel eitan naiivselt selle ohtusid ja tohutut ajakulu, mis on kogu selle meeletu hulga mussi ja filmide taga. Praegu on ainult suur rõõm!
Leidsin Peter Bastieni raamatust "Ind i musikken" räigelt hea tsitaadi: "Det er vores forestillninger om os selv, der sætter grænserne for hvor langt vi når!" Ehk siis (ülivabas)tõlkes: "See on me endi ettekujutus meist endist, mis seab meile piirid, kui kaugele jõuame!" Kui natuke järele mõelda, kas pole mitte tabav?
Oeh. Kell on märkamatult palju saanud. Peaks vist põhku pugema. Head ööd!
Olen täna jälle kodus olnud. Kuigi üsna tervena. Ilm oli lihsalt liiiiga vastik, et end kooli harjutama vedada. Kääksutasin siis veidi kodus. Ja kirjutasin üles oma viimati mitte veel küll päris valmis olevat lugu. Lugu, mis räägib ootamisest. Kuigi ma ise ka ei tea täpselt, mille ootamisest. Kas metroo, telefonikõne, kaaslaste või hoopis millegi, mida eriti sõnastada ei ole võimalik. Godot' ehk? Haha. Oh. Leidsin just loole nime! Godot' oodates! :) Kuigi.. Äkki on see liiga tume nimi?
Oo. Olen just hiljuti avastanud Youtube'i. Ja selle avarad võimalused. Hetkel eitan naiivselt selle ohtusid ja tohutut ajakulu, mis on kogu selle meeletu hulga mussi ja filmide taga. Praegu on ainult suur rõõm!
Leidsin Peter Bastieni raamatust "Ind i musikken" räigelt hea tsitaadi: "Det er vores forestillninger om os selv, der sætter grænserne for hvor langt vi når!" Ehk siis (ülivabas)tõlkes: "See on me endi ettekujutus meist endist, mis seab meile piirid, kui kaugele jõuame!" Kui natuke järele mõelda, kas pole mitte tabav?
Oeh. Kell on märkamatult palju saanud. Peaks vist põhku pugema. Head ööd!
laupäev, 14. november 2009
Atonement - lepitus
Eile sattusime Kairiga netis peale Keira Kneightlyle, kes kandis tol pildil kohutavalt kena rohelist kleiti. Tuli välja, et see on filmist "Atonement". Hiljem ei suutnud ma vastu panna ja mitte väga raskete otsingute tulemusena leidsingi netist võimaluse filmi vaadata. Youtube's on see üleval. Küll 10-minutiliste juppidega (ja ilma tõlketa loomulikult) aga no, ega see ju ei sega! VÄGA hea film oli. Ülimalt karm aga ilus sellegipoolest.
Näe. Pole poolt kuudki möödas ja juba olen oma blogimise rekordil täitsa ligidal.. Siiani on maksimumiks olnud 11. Nüüd aga on 11nes juba möödas! Võimas, mis?
Oeh.. lühikokkuvõte Iiri bänd Umami esinemisest!
* Sain Lotta ja ta peika Vesa nõusse kaasa tulema! See ei olnudki väga keeruline sest Vesa on suur Iiri muusika austaja. Ta isegi käis Limerickis vahetusõpilaseks kunagi. Ja Lotta oskab natuke stepp-tantsu!
* Seisime alguses tagapool seina ääres - koht oli üsna täis ja ruumi istuda üldse mitte. Aga noh. Okoo. Veits Soome huumorit ja õhtu tõotas tulla tosikiva.
* Minu tellitud tee osutus vaevalt leigeks. Alguses sain tagasi 10 SEK-i vähem. "Oeh, ta ei oska arvutada!" väitis kelner baaridaami kohta. (Ja andis hiljem Lottale 100st SEK-ist 85 tagasi. Kui arve oli 81 SEK-i. Lotta andis üleliigse ausalt tagasi) A mai viitsinud enda tee pärast paanitsema hakata. Las olla.
* Bändi mäng oli... huvitav. Instrumentaal talutav. Viiuldaja vägagi potentsiaalne... aga ma ei tea tegelikult, sest äkki tundus see lihtsalt selle pärast nii olevat, et ta natuke nunnu on? Laul halb - äkki see jälle sellepäraset, et too laulja-kitarrist-bändimees ei jõudnud bändi proovi vaid otse kontserdile sest oli eile õhtul end LUNDIS (mis asub Lõuna-Lõuna-Rootsis) pooleks joonud? Mandoliinimängija oli täitsa ok. Ja kuigi viiuldaja ja mandoliinimängija tegid endast parima, oli neil ikkagi raskusi kokkuleppimaks, kus asub "üks". Või siis jälle rõhud... Klassikalise muusika haridusega tüüpidel, nagu juba teate nimelt puudub MEETER. Ja seda oli vägagi tunda. Oeh. Olen liialt negatiivne? A kõik ei peagi ju meeldima.
* Kui laulja esimest korda laulma hakkas, arvas Vesa, et näen välja nagu oleksin just pidanud hammustama halvaks läinud sardiini. Proovisin edaspidi Lotta koti peal olevale imearmasele vilditud rebasele mõeldes paremat nägu teha.
* Igastahahes oli mul veits viiuldajast kahju, sest ta teadis, et pubis on inimesi, kes TEAVAD, kui valesti läheb ja kui midagi ei tööta. Teised bändist ehk ei teadnud.
* Teiseks setiks saime ikkagi istuma. Ja.. paramparaaa.. selle koha peal tõmbas tuul! Niiet lõpuks istusin sall ümber keskkoha ja karvane kapuutsiga kampsik üll. Tohutult elegantne! A mul oli ilus soeng ja kenad ammuammu Veneetsiast ostetud kõrvarõngad, niiet kõigehullem ma ehk siiski välja ei näinud.
* Lotta ja Vesa läksid sööma ja ma jäin kontserti üksi kuulama. Tegelt oli ka täitsa ok kohti. Aga ikkagi tekkis tahtmine viiuldajale õigeid poogendusi näidata ja "vibraato!?!" hüüatada.
* AGA. Jah. Põnev oli. Ja ma sain nüüd veel teadmisi lavalise oleku, bändisisese suhtluse ja muu taolise kohta. Niiet kasulik käik igaljuhul!
***Alguses mõtlesin hakata plusse ja miinuseid laduma aga siis järele mõeldes... Otsustasin tärnide kasuks. ;)
A jah. Aga Kairi siin ütleb, et tal oli super päev (unustades hommikuse 40-kilose kohvrivedamise). Placebo kontsert Globenis oli räigelt lahe olnud! Ja isegi kui me tehtud kook oli veits plönn, maitses ta ikkagi okoolt ja soolane toit tuli täitsa hea välja mu meelest. Ja sain Eesti leibsi. Kokkuvõtteks ikkagi vist: Jessikas! :)
***Ja... Tegemist on ikkagi ju harrastajate bändiga. Mitte professionaalidega. Ja... Võib-olla ma lihtsalt tujutsen veidi?
* Seisime alguses tagapool seina ääres - koht oli üsna täis ja ruumi istuda üldse mitte. Aga noh. Okoo. Veits Soome huumorit ja õhtu tõotas tulla tosikiva.
* Minu tellitud tee osutus vaevalt leigeks. Alguses sain tagasi 10 SEK-i vähem. "Oeh, ta ei oska arvutada!" väitis kelner baaridaami kohta. (Ja andis hiljem Lottale 100st SEK-ist 85 tagasi. Kui arve oli 81 SEK-i. Lotta andis üleliigse ausalt tagasi) A mai viitsinud enda tee pärast paanitsema hakata. Las olla.
* Bändi mäng oli... huvitav. Instrumentaal talutav. Viiuldaja vägagi potentsiaalne... aga ma ei tea tegelikult, sest äkki tundus see lihtsalt selle pärast nii olevat, et ta natuke nunnu on? Laul halb - äkki see jälle sellepäraset, et too laulja-kitarrist-bändimees ei jõudnud bändi proovi vaid otse kontserdile sest oli eile õhtul end LUNDIS (mis asub Lõuna-Lõuna-Rootsis) pooleks joonud? Mandoliinimängija oli täitsa ok. Ja kuigi viiuldaja ja mandoliinimängija tegid endast parima, oli neil ikkagi raskusi kokkuleppimaks, kus asub "üks". Või siis jälle rõhud... Klassikalise muusika haridusega tüüpidel, nagu juba teate nimelt puudub MEETER. Ja seda oli vägagi tunda. Oeh. Olen liialt negatiivne? A kõik ei peagi ju meeldima.
* Kui laulja esimest korda laulma hakkas, arvas Vesa, et näen välja nagu oleksin just pidanud hammustama halvaks läinud sardiini. Proovisin edaspidi Lotta koti peal olevale imearmasele vilditud rebasele mõeldes paremat nägu teha.
* Igastahahes oli mul veits viiuldajast kahju, sest ta teadis, et pubis on inimesi, kes TEAVAD, kui valesti läheb ja kui midagi ei tööta. Teised bändist ehk ei teadnud.
* Teiseks setiks saime ikkagi istuma. Ja.. paramparaaa.. selle koha peal tõmbas tuul! Niiet lõpuks istusin sall ümber keskkoha ja karvane kapuutsiga kampsik üll. Tohutult elegantne! A mul oli ilus soeng ja kenad ammuammu Veneetsiast ostetud kõrvarõngad, niiet kõigehullem ma ehk siiski välja ei näinud.
* Lotta ja Vesa läksid sööma ja ma jäin kontserti üksi kuulama. Tegelt oli ka täitsa ok kohti. Aga ikkagi tekkis tahtmine viiuldajale õigeid poogendusi näidata ja "vibraato!?!" hüüatada.
* AGA. Jah. Põnev oli. Ja ma sain nüüd veel teadmisi lavalise oleku, bändisisese suhtluse ja muu taolise kohta. Niiet kasulik käik igaljuhul!
***Alguses mõtlesin hakata plusse ja miinuseid laduma aga siis järele mõeldes... Otsustasin tärnide kasuks. ;)
A jah. Aga Kairi siin ütleb, et tal oli super päev (unustades hommikuse 40-kilose kohvrivedamise). Placebo kontsert Globenis oli räigelt lahe olnud! Ja isegi kui me tehtud kook oli veits plönn, maitses ta ikkagi okoolt ja soolane toit tuli täitsa hea välja mu meelest. Ja sain Eesti leibsi. Kokkuvõtteks ikkagi vist: Jessikas! :)
***Ja... Tegemist on ikkagi ju harrastajate bändiga. Mitte professionaalidega. Ja... Võib-olla ma lihtsalt tujutsen veidi?
neljapäev, 12. november 2009
Nisin-näsin-nosin
Olen siis tänase kodus olnud. Et mitte võtta vastu pisikuid ja neid potentsiaalselt edasi anda. Nagu eile näiteks. Jäin napilt tunnelbanast maha ja pidin veerand tundi järgmist ootama. Mis muidugi tähendas, et rong täiesti täis oli ja ohsedaõnnejarõõmu, kui keegi sulle aina kuklasse köhib. Brr.
Päris haige ma siiski ei ole vist. Sest isu on kolehea. Sõin ära terve hunniku riisi kabatšoki-paprika-kookose kastmega. Ja nüüd ei saanud rahus olla vaid pidin kaerakäkke minema käkerdama. Et ikka midagi nosida oleks.
Jullie on (nagu juba mainisin) sel nädalal ära. Ta oli nii kena ja pakkus lausa ise välja, et äkki tahan ta kõlareid laenata! Milline nauding! Vahest muusikat päriselt ka kuulata. Mitte vaid arvutist.
Ei tea, kaua need küpsiseplönnikesed seal ahjus ka olema peaksid? Njaah.. Eksperimenteerime. Vähemalt rotiks olen ma ise. Niiet pole hullu! :)
Muuseas, sain just enda esimese tööotsa CD-kaane kujundajana! Jessikas! Räigelt põnev! Tore kui inimesed usaldavad! :)
Päris haige ma siiski ei ole vist. Sest isu on kolehea. Sõin ära terve hunniku riisi kabatšoki-paprika-kookose kastmega. Ja nüüd ei saanud rahus olla vaid pidin kaerakäkke minema käkerdama. Et ikka midagi nosida oleks.
Jullie on (nagu juba mainisin) sel nädalal ära. Ta oli nii kena ja pakkus lausa ise välja, et äkki tahan ta kõlareid laenata! Milline nauding! Vahest muusikat päriselt ka kuulata. Mitte vaid arvutist.
Ei tea, kaua need küpsiseplönnikesed seal ahjus ka olema peaksid? Njaah.. Eksperimenteerime. Vähemalt rotiks olen ma ise. Niiet pole hullu! :)
Muuseas, sain just enda esimese tööotsa CD-kaane kujundajana! Jessikas! Räigelt põnev! Tore kui inimesed usaldavad! :)
teisipäev, 10. november 2009
Nohu
Tänaseks oli niisiis palju õppida. Mida rohkem teha jääb, seda rohkem kuidagi jaksab. Kui ei ole midagi, ei saa sedagi tehtud. Ja eilne Rootsi keele tund jäi muideks ära. Ja ma ei saanudki oma geniaalset kirjatükki "Mu elu 20 aasta pärast" ette lugeda. Kuidas mul on bänd ja parajalt paks oma parimates aastates mees ja kaks kassi ja paar last ja nii. Rootsi folkarid said küll suu muhedaks, kui neile oma juttu lugesin. Jeesh. Kaks nädalat tagasi mõtlesin tõsiselt, et äkki peaksin Rootsi keele tunni üldse ära jätma, sest vioolaõpetajale sobis just see aeg jube hästi ja kuidagi kole uinuv on see tund. Aga otsustasin siiski jätkata. Ja siis selgus, et tol korral jääb tund ära ja nüüd ka ja mul on isegi kahju. Hmm..
Igastahes. Lottaga õppisime siis koos hommikul veel enne pärimusmuusika analüüsi ja "artistic research and development" tundi. Tegime ühele polskale modaalanalüüsi. Ja kirjutasime mingile x-vormile uut polskat. Ja arutasime loetud peatükke. Hästi lahe tund oli täna Sveniga. (Sven Ahlbäckiga - folkmuusika GURU. Ta TEAB.) Olime Lottaga kahekesi sest Emilia on Namiibias ja Jullie Taanis. Sai palju nalja ja... ja kuidagi hästi mõnus tund oli. Jah... Saime muuseas teada, mis eristab pärimusmuusikuid klassikuist. Klassikutel on nimelt RÜTM a meil on MEETER! :D Haha.
(Kell on kümme ja inimsed karjuvadkiljuvadröögivad aknast välja praegu.. ma hoian parem akent kinni. Külm hakkab ehk muidu)
Sain hommikul kell seitse Sandralt sõnumi, et kas mul kraadiklaasi on. Kõik on ümberringi haiged. Mul on pea tatti täis. Loodan, et röhitsema ei hakka. Joon igaks juhuks ingveri-sidruni-rohelist teed. Ja käin mütsiga õues. Unustasin oma villased sokid Eestisse. Jama, sest koolis mul vahetusjalatseid ei ole ja harjutada on saabastega ju vastik aga põrandad veits külmad. Hmm.
Õppisin just ühe rämekeerulise polska. Homme on viiuli tund ja ansambli tund. Kus me jälle Lottaga kahekesi oleme. Ehk siis saame pisut rohkem komponeerimisest teada. Oleks ka aeg juba! Nädala algused on alati sellised kiired. Kuni kolmapäeva pärastlõunani. Siis läheb rohkem lebomaks.
Reedel tuleb Kairi Stockholmi ja ma lähen üht Iiri bändi vaatama ja loodan, et mind veel sel korral fiddle-bättelisse ei kutsuta. Njah. Laupäevaks ei olegi veel plaane. Kuigi väitsin ühele koridorikaaslasele, et olen väga hõivatud kogu nädalavahetuse. Sest ma ei taha temaga kohvi jooma minna. Uuh. Einoh. MUIDUGI olen hõivatud. Harjutada ju vaja (ja siis natuke feissbukis hängida ja memuaaritseda ja süüa teha ja nii edasi..)!!! :)
Igastahes. Lottaga õppisime siis koos hommikul veel enne pärimusmuusika analüüsi ja "artistic research and development" tundi. Tegime ühele polskale modaalanalüüsi. Ja kirjutasime mingile x-vormile uut polskat. Ja arutasime loetud peatükke. Hästi lahe tund oli täna Sveniga. (Sven Ahlbäckiga - folkmuusika GURU. Ta TEAB.) Olime Lottaga kahekesi sest Emilia on Namiibias ja Jullie Taanis. Sai palju nalja ja... ja kuidagi hästi mõnus tund oli. Jah... Saime muuseas teada, mis eristab pärimusmuusikuid klassikuist. Klassikutel on nimelt RÜTM a meil on MEETER! :D Haha.
(Kell on kümme ja inimsed karjuvadkiljuvadröögivad aknast välja praegu.. ma hoian parem akent kinni. Külm hakkab ehk muidu)
Sain hommikul kell seitse Sandralt sõnumi, et kas mul kraadiklaasi on. Kõik on ümberringi haiged. Mul on pea tatti täis. Loodan, et röhitsema ei hakka. Joon igaks juhuks ingveri-sidruni-rohelist teed. Ja käin mütsiga õues. Unustasin oma villased sokid Eestisse. Jama, sest koolis mul vahetusjalatseid ei ole ja harjutada on saabastega ju vastik aga põrandad veits külmad. Hmm.
Õppisin just ühe rämekeerulise polska. Homme on viiuli tund ja ansambli tund. Kus me jälle Lottaga kahekesi oleme. Ehk siis saame pisut rohkem komponeerimisest teada. Oleks ka aeg juba! Nädala algused on alati sellised kiired. Kuni kolmapäeva pärastlõunani. Siis läheb rohkem lebomaks.
Reedel tuleb Kairi Stockholmi ja ma lähen üht Iiri bändi vaatama ja loodan, et mind veel sel korral fiddle-bättelisse ei kutsuta. Njah. Laupäevaks ei olegi veel plaane. Kuigi väitsin ühele koridorikaaslasele, et olen väga hõivatud kogu nädalavahetuse. Sest ma ei taha temaga kohvi jooma minna. Uuh. Einoh. MUIDUGI olen hõivatud. Harjutada ju vaja (ja siis natuke feissbukis hängida ja memuaaritseda ja süüa teha ja nii edasi..)!!! :)
Baltic Mastersi film!
Niih. Minge nüüd sinna aadressile: www.superskaffer.blogspot.com
Seal näeb filmi. Jeah.
Seal näeb filmi. Jeah.
esmaspäev, 9. november 2009
Lat som en oxe!
Ei, tegelikult ei ole laisk kui okse. Ega ka härg. Lihtsalt praegu on Rootsi keele koduste tööde aeg ja pean tõlkima lauseid "Tähelepanelik kui kull" ja "Arg kui metskits". Jajah.
Klok som en uggla ska jag blir! Inte dum som en gås! :)
Klok som en uggla ska jag blir! Inte dum som en gås! :)
pühapäev, 8. november 2009
Elagu kvaliteetviiulikastid! Hurraa!!!
Eile unustasin kirjutada ühest väga irriteerivast seigast. Kui olin teel Emilia juurde, võtsin viiuli seljast enda sülle ja rihmad jäid mu kätte kuidagi naljakalt. Vaatasin, milles asi... Jubin, mis imeilusat (ROHELIST!!!) kasti ja rihmu selja peal ühendab, oli lahti tulnud. St üks kruvi oli end välja keeranud. Olin VÄGA ehmatanud. See, et rihmad mu kätte jäid ISTUDES ja mitte kõndides... Kui mu (rämehea laenuviiul, kindlustatud küll aga ikka...) oleks seljapealt maha kukkunud... Ei taha mõeldagi.
Ei tea, mis ma nüüd tegema peaks.. Eestisse tulen ju alles dets keskel. Kasti saan kasutada küll. Veidike ebamugavamalt aga ikkagi... Kas peaksin kirjutama ja vigisema (täiesti õigustatult, küll)?
Ei tea, mis ma nüüd tegema peaks.. Eestisse tulen ju alles dets keskel. Kasti saan kasutada küll. Veidike ebamugavamalt aga ikkagi... Kas peaksin kirjutama ja vigisema (täiesti õigustatult, küll)?
Nananaa
Tegin ise pannkooki täna. Hommikusöögiks. Iseendale. Sest kellele muule ikka teha. :)Kui lõpuks end kooli jaksasin vedada, mängisin järjest kõik (mažoorsed) heliredelid läbi ja olin võhmal. Mis siis edasi? Paar polskat ja nii... Jejeah.
Kuna mu kodust kaasavõetud pesupulber on ammuilma otsas (ja ma rohkem Jullielt ei viitsi laenata), käisin täna pesupulbrijahil. Valisin kõige vähem halvasti lõhnava. Igatsedes Eestimaist Maierit või Miniriski... Oeh.
Siis sõitsin metrooga kauakaua, et minna Emilia juurde sööma. Tegime tacode sisse sodi: sõime Mehhiko moodi. Eh, mu pea on täitsa paks praegu ja mõtted sogased. Siis jälle mailmatuma pikk metroosõit Julliega koos, et minna Stalletisse polska õpituppa ja sellele järgnevale tantsuõhtule. Avastasime rõõmuga, et juba taipame, kus tasub ümber istuda ja kus suunas... Kohalik ühistranspordi süsteem hakkab tuttavaks saama juba!
Nagu oodatult, oli seltskond, kes tantsida soovis, vanemapoolne. Või siis armunud. Niiet kui just vanaonudega jalga keerutada ei soovinud, jäi üle vaid paar koolikaaslast (kuigi Emiliaga oli väga tore tantsida!) või niisama mussi kuulata. Ellika mäng oli loomulikult väga lahe. Ülimalt keeruline ka samas.
Haha. Kui käin enda lahelaheda (Viinist leitud) rohelise kleidiga, siis krussub ta alati mu mantli alla, nii et tundub, et olen ka kolemoodne ja ei kannagi seelikut vaid ainult sukapükse. Jessikas! Nii äkki arvatakse, et ma ka rootslane olen!
Brr... Mul tuli just meelde, et teisipäevaks on RÄIGELT palju koduseid töid. Uhuuu.. Elagu töötihe esmaspäev!!! Homme on õnneks siiski alles pühapäev! ;)
Kuna mu kodust kaasavõetud pesupulber on ammuilma otsas (ja ma rohkem Jullielt ei viitsi laenata), käisin täna pesupulbrijahil. Valisin kõige vähem halvasti lõhnava. Igatsedes Eestimaist Maierit või Miniriski... Oeh.
Siis sõitsin metrooga kauakaua, et minna Emilia juurde sööma. Tegime tacode sisse sodi: sõime Mehhiko moodi. Eh, mu pea on täitsa paks praegu ja mõtted sogased. Siis jälle mailmatuma pikk metroosõit Julliega koos, et minna Stalletisse polska õpituppa ja sellele järgnevale tantsuõhtule. Avastasime rõõmuga, et juba taipame, kus tasub ümber istuda ja kus suunas... Kohalik ühistranspordi süsteem hakkab tuttavaks saama juba!
Nagu oodatult, oli seltskond, kes tantsida soovis, vanemapoolne. Või siis armunud. Niiet kui just vanaonudega jalga keerutada ei soovinud, jäi üle vaid paar koolikaaslast (kuigi Emiliaga oli väga tore tantsida!) või niisama mussi kuulata. Ellika mäng oli loomulikult väga lahe. Ülimalt keeruline ka samas.
Haha. Kui käin enda lahelaheda (Viinist leitud) rohelise kleidiga, siis krussub ta alati mu mantli alla, nii et tundub, et olen ka kolemoodne ja ei kannagi seelikut vaid ainult sukapükse. Jessikas! Nii äkki arvatakse, et ma ka rootslane olen!
Brr... Mul tuli just meelde, et teisipäevaks on RÄIGELT palju koduseid töid. Uhuuu.. Elagu töötihe esmaspäev!!! Homme on õnneks siiski alles pühapäev! ;)
laupäev, 7. november 2009
A ma ei tõusnud!
Kondenspiim on hea. Eriti, kui ta lahtine on. Mitte kapis kinniselt. Ja laud ja arvuti ja hiir on varsti ka mõnusalt magusad... Mmmm....
Täna kooli ei olnud. Ainult harjutamine. Ja õhtul kontsert. Bowing 9. Kuigi laval oli 10 esinejat. Tore oli. Ja inimesed tõusid püsti plaksutamiseks. Mu meelest oli aga igav veits.
Pärast läksime folkaritega veidikeseks istuma. "Õlut jooma". Ma avastasin, et oh, selles kohas tunduvad imehead alkovabad kokteilid olema. Võtsin rabarberi-mingi-sodi. Vaatasin ja imestasin, kuidas baaridaam seda kõike kokku keerab ja mulle 60 SEK'i liiga suure arve esitab. Loominguliselt küsisin, et "..eee aga see rabarberijook oli ju ainult nii ja nii palju..?" Mispeale ta tusaselt mu klaasi võttis, äsja valmis-segatud kunstiteose kraanist alla kallas ja mulle uut asja tegema hakkas. Mitte, et ta tolle kolepeene kokteili mulle sama hinna eest oleks võinud anda või midagi... Veider.
Nüüd hiljem istusime Julliega Markuse, soome-rootslasest akordionimängija juures, kes hiljuti Lappisesse kolis. Tore oli. Kuigi mu geniaalne plaan kell 11 õhtul pannkooke küpsetada sellega luhtus.
Kuulge. Ma tahaksin teada, kes johaidii'd loeb. Palun pange enda nimi kommentaariks. Siis tean edaspidi vähe suunatumat ja seega huvitavamat juttu kirjutada. Ei ole nii ühtlane pläma siis. Haha.
Kondenspiim on ka kolekaval. Passib ja ahvatleb siin laua nurga peal.. Oeh. Kondenseeritud unenägusid!
Täna kooli ei olnud. Ainult harjutamine. Ja õhtul kontsert. Bowing 9. Kuigi laval oli 10 esinejat. Tore oli. Ja inimesed tõusid püsti plaksutamiseks. Mu meelest oli aga igav veits.
Pärast läksime folkaritega veidikeseks istuma. "Õlut jooma". Ma avastasin, et oh, selles kohas tunduvad imehead alkovabad kokteilid olema. Võtsin rabarberi-mingi-sodi. Vaatasin ja imestasin, kuidas baaridaam seda kõike kokku keerab ja mulle 60 SEK'i liiga suure arve esitab. Loominguliselt küsisin, et "..eee aga see rabarberijook oli ju ainult nii ja nii palju..?" Mispeale ta tusaselt mu klaasi võttis, äsja valmis-segatud kunstiteose kraanist alla kallas ja mulle uut asja tegema hakkas. Mitte, et ta tolle kolepeene kokteili mulle sama hinna eest oleks võinud anda või midagi... Veider.
Nüüd hiljem istusime Julliega Markuse, soome-rootslasest akordionimängija juures, kes hiljuti Lappisesse kolis. Tore oli. Kuigi mu geniaalne plaan kell 11 õhtul pannkooke küpsetada sellega luhtus.
Kuulge. Ma tahaksin teada, kes johaidii'd loeb. Palun pange enda nimi kommentaariks. Siis tean edaspidi vähe suunatumat ja seega huvitavamat juttu kirjutada. Ei ole nii ühtlane pläma siis. Haha.
Kondenspiim on ka kolekaval. Passib ja ahvatleb siin laua nurga peal.. Oeh. Kondenseeritud unenägusid!
neljapäev, 5. november 2009
Lumevihm ja saiakesed
Kuigi leppisin Julliega eile kokku, et läheme 9.27 bussiga, jäin sellest loomulikult maha, süües kell 9.24 alles (üleeile tehtud ja mikrouunis ülsesoojendatud) kaerahelbe putru mustikamoosiga.
Ilm oli jäine. Ootasin siis bussi ja.. ennäe imet! Lund hakkas sadama! Alguses tundus, et on nagu vihm aga ei, ikka lumi! See tegi kohe tuju nii heaks! Eriti kui arvestada, et mu kõrvaklappidest räigelt head mussi tuli. Haha. Ja siis nägin oma bussist leitud sõpra Fredrikut, kelle esimene kommentaar oli: "Isver, milline ilm!!" Millepeale pidin loomulikult seletama, kui valesti ta on asjast aru saanud. Jajah.
Buss, muuseas, kui kohale jõudis, oli juba liiga täis ja ei peatunudki. See selleks.
Nordicutega on olnud põnevad päevad. Palju mängimist ja veel rohkem rääkimist. Ilmselge tulemus, kui on tegu tüdrukutebändiga. Kõik on nii emotsionaalsed ja interpreteerivad. Kahe nädala pärast on esimene päris kontsert meil. Kusjuures Emilia läheb teisipäeval rohkem kui nädalaks Namiibiasse ja Jullie esmaspäeval nädalaks Taani. Elaguelaguelagu nõulaiferlus ja harjutamine ja ühikatuba Lappises!
Harjutasin ja proovisin uut lugu teha. Peaaegu, et tuli välja. St esimene pool on olemas. Ilma lohakuse (tuuline ja räsiv, lörtsvihm jms) tõttu väsisin aga juba peale 3 tundi ja tulin koju ära.
Nüüd just käis Jullie mul külas, et saia süüa koos. Täna tulid üsna kenakesed välja. Pehmed ja mitte liiga kuivad. Ja kui siis võid peale panna ja teed peale juua... Mmm!!
Ei tasu uskuda, et ma siin kogu aeg aina saiukesi küpsetan. Lihtsalt on kuidagi nii juhtunud, et kõik need 4 (5?) korda, kui olen seda teinud, olen kohe siia ka miskit kirjutamas... :)
Homme on üks hästi lahe kontsert ja ülehomme mängib mu õpetaja Ellika tantsuks. Hah, tunnis on sageli nii, et mina mängin ja tema tantsib. Laubal siis vastupidi. Jess! Loodan, et sinna tuleb palju rahvast. Siis on äge.
Ilm oli jäine. Ootasin siis bussi ja.. ennäe imet! Lund hakkas sadama! Alguses tundus, et on nagu vihm aga ei, ikka lumi! See tegi kohe tuju nii heaks! Eriti kui arvestada, et mu kõrvaklappidest räigelt head mussi tuli. Haha. Ja siis nägin oma bussist leitud sõpra Fredrikut, kelle esimene kommentaar oli: "Isver, milline ilm!!" Millepeale pidin loomulikult seletama, kui valesti ta on asjast aru saanud. Jajah.
Buss, muuseas, kui kohale jõudis, oli juba liiga täis ja ei peatunudki. See selleks.
Nordicutega on olnud põnevad päevad. Palju mängimist ja veel rohkem rääkimist. Ilmselge tulemus, kui on tegu tüdrukutebändiga. Kõik on nii emotsionaalsed ja interpreteerivad. Kahe nädala pärast on esimene päris kontsert meil. Kusjuures Emilia läheb teisipäeval rohkem kui nädalaks Namiibiasse ja Jullie esmaspäeval nädalaks Taani. Elaguelaguelagu nõulaiferlus ja harjutamine ja ühikatuba Lappises!
Harjutasin ja proovisin uut lugu teha. Peaaegu, et tuli välja. St esimene pool on olemas. Ilma lohakuse (tuuline ja räsiv, lörtsvihm jms) tõttu väsisin aga juba peale 3 tundi ja tulin koju ära.
Nüüd just käis Jullie mul külas, et saia süüa koos. Täna tulid üsna kenakesed välja. Pehmed ja mitte liiga kuivad. Ja kui siis võid peale panna ja teed peale juua... Mmm!!
Ei tasu uskuda, et ma siin kogu aeg aina saiukesi küpsetan. Lihtsalt on kuidagi nii juhtunud, et kõik need 4 (5?) korda, kui olen seda teinud, olen kohe siia ka miskit kirjutamas... :)
Homme on üks hästi lahe kontsert ja ülehomme mängib mu õpetaja Ellika tantsuks. Hah, tunnis on sageli nii, et mina mängin ja tema tantsib. Laubal siis vastupidi. Jess! Loodan, et sinna tuleb palju rahvast. Siis on äge.
Womexilt
World Music Expo. Koht, kus müüa, osta, vahetada (kahetseda pole põhjust) muusikat. 3000 osalejat - festivali, organisatsiooni, artisti, bukkerit, huvilist jms. Päeval konverentsid ja messiboksides networking, õhtul kontserdid ehk showcase'id. Showcase'e oli kokku 37, mis valiti välja 7 inimese poolt enam kui 700 plaadi hulgast. Tihe rebimine...
Töötasin seal vabatahtlikuna. Konverentsi-vabatahtlikuna. Tööd pidin tegema 6 korda a la pool kuni poolteist tundi. Lülitama sisse diktofoni, ulatama küsijatele mikrofoni ja kirjeldama mõne lausega saalis valitsevat õhustikku.
Vabatahtlike elu oli Womexil ülitore. Saime 2 korda päevas süüa ja meil oli oma salakapike, kust võis maiustusi leida. Kontserditele saime ka tasuta sisse :).
Moodustasime Eeva, Villu ja Merikesega Nicolaj ja tema naabrist ristiema juures väikese Eesti kogukonna. Sven ööbis ka Nicolaj juures, niiet kõik vanad sõbrad jälle koos! Kuna ta oli ka konverentsivabatahtlik ja me tööajad enamasti kattusid, hängisimegi enamuse ajast koos. Otsides vaba nurka, kus pille kotist välja võtta. Messibokside vahel oli ka kahekesi põnevam liikuda ja promo CD-sid koguda (kusjuures mitte ainult maade muusika kogumikke vaid ka tõeliselt häid a la Timo Alakotila ja Johanna Juhola jms). Ja poolakatega nende boksis kokku lüüa (kella poole viie ajal hakkasid boksid veini, juustu, küpsiseid ja muid maiustusi jagama) või Kopenhaageni vahel konnates aega parajaks teha. Või Kopenhaageni metroosõidu võlusid nautida.
Muuseas, see hea toidukraami jagamine oma boksist on täiesti geniaalne. Isegi kogesime, et lähed ahvatleva juustuvaliku juurde ja näkitsed seal ja järsku imestad, et täitsa lahe muusika tuleb ju siit. Ja need plakatid, mis enne tobedad tundusid, on ju päris huvitavad tegelikult... Lihtne oled, inimene!
Laupäeva õhtusöögilauda tuli mu, Sveni ja Emilia juurde istuma Womexi direktor. Hästi muhe vana. Tegi nalja ja nii. Rääkis, kui geniaalne asi on händs-frii walki-talki: kui keegi jälle tuleb pintsakuhõlmast sikutama ja oma karjääri edendama, on väga lihtne teeselda, et keegi kontorist parajasti helistab ning "oot, mis? tõesti? jaah, kohe tulen!" minema lipata. :)
Hiljem, enne õhtuste kontserdite algust mängisime Sveniga DR majas (koht kus kõik kontserdid toimusid, hiigelsuur ja megalahe uus Danske Radio peakontor) kohviku ligidal pilli. Ligidal olevad inimesed elasid ka kaasa ja olid rõõmsad. Siis ilmus nurga tagant välja see sama Womexi boss. Kuulas loo lõpuni ja teatas: "Teate, et siin ei tohi tegelikult mängida. Aga mulle meeldib. Niiet laske käia!" :)
Kontserdid... Kui õhtu jooksul järjest vaadata umbes 6-7 (8?) kontserti, läheb pea päris segi. Oli VÄGA lahedaid etteasteid. Näiteks sõbranotsude ansambel Nordic, või Rumeenia papid (kõik vähemalt 70-aastased) DR pealaval oma mustlasmuusikat saagimas, endal ilmselt kodus näägutavad naised ja sada lapselast, kes IIALGI ei usuks, kui neile rääkida, kui suurejoonelises kohas nende kontsert oli ja kuidas kõik need 1000 inimest kontserdi lõpus püsti seisid...
Või konverents-performance ühelt tahaks-olla-hiinlane onult, kelle instrumentideks olid rohutirtsud ja muud putukad. Kõik kenasti oma mikrofonidega varustatud karbikestes.
Oli ka küsitavaid esinemisi. Enamasti oli aga ikkagi lahe. Cajon-bänd, stiilse muigava musta viiuldajaga või Baskimaalt pärit bänd, kes mängib ise tehtud kivist marimbadel.
Aga muidugi... kogu Kopenhaagenis veedetud aja tippkontserdiks oli siiski ansambli Baltic Crossing esinemine. (Isegi kui kontsert ei toimunud Womexi raames.) Olen nende plaati nii palju kuulanud, et teadsin kõiki seadeid peast ja.. lihtsalt üliväga lahe oli! Pärast jämm ka ja!!! Ah! Ainuke probleem jämmil oli see, et Baltic Crossingu lugusid ei saanud ju enam mängida ja isegi mitte ansambel Friggi lugusid mitte, sest pool Friggi oli ju kohal... Hah. Nende lood on aga tavaliselt kõige popimad... Aga jah. Ülivägavägalahe ikkagi!
See oli veel Womexi juures võimas, et NII paljud tuttavad olid kohal. Ehk see oli nagu edasijõudnute etnolaager-festival, osalejateks kõige šefimad tegijad. Ale Möller viskab käppa ja Roger Tallroth: "Näe, sind ma ju tean!", või Baltic Crossingu tüübid, Taani tegijatest (a la Harald ja tema imeilus naine) rääkimata. Ja Allan Skrobe ja Pekko Käppi.. Eelmised Nordic Masterid... Kes iganes! Hah. Need nimed vist ei ütle normaalsetele mitte-folk-friikidele midagi... Jeah.
Igal õhtul jalutlesime vähemalt pool tundi kuni poolteist tundi koju. Sest rongid olid juba oma liikluse lõpetanud. Oligi hea. Sest muidu, ruttu koju jõudes oleks pea ilmselt mitumitu aega kumisenud kõikidest muljetest. Mida ta muideks SIIANI teeb... :)
Töötasin seal vabatahtlikuna. Konverentsi-vabatahtlikuna. Tööd pidin tegema 6 korda a la pool kuni poolteist tundi. Lülitama sisse diktofoni, ulatama küsijatele mikrofoni ja kirjeldama mõne lausega saalis valitsevat õhustikku.
Vabatahtlike elu oli Womexil ülitore. Saime 2 korda päevas süüa ja meil oli oma salakapike, kust võis maiustusi leida. Kontserditele saime ka tasuta sisse :).
Moodustasime Eeva, Villu ja Merikesega Nicolaj ja tema naabrist ristiema juures väikese Eesti kogukonna. Sven ööbis ka Nicolaj juures, niiet kõik vanad sõbrad jälle koos! Kuna ta oli ka konverentsivabatahtlik ja me tööajad enamasti kattusid, hängisimegi enamuse ajast koos. Otsides vaba nurka, kus pille kotist välja võtta. Messibokside vahel oli ka kahekesi põnevam liikuda ja promo CD-sid koguda (kusjuures mitte ainult maade muusika kogumikke vaid ka tõeliselt häid a la Timo Alakotila ja Johanna Juhola jms). Ja poolakatega nende boksis kokku lüüa (kella poole viie ajal hakkasid boksid veini, juustu, küpsiseid ja muid maiustusi jagama) või Kopenhaageni vahel konnates aega parajaks teha. Või Kopenhaageni metroosõidu võlusid nautida.
Muuseas, see hea toidukraami jagamine oma boksist on täiesti geniaalne. Isegi kogesime, et lähed ahvatleva juustuvaliku juurde ja näkitsed seal ja järsku imestad, et täitsa lahe muusika tuleb ju siit. Ja need plakatid, mis enne tobedad tundusid, on ju päris huvitavad tegelikult... Lihtne oled, inimene!
Laupäeva õhtusöögilauda tuli mu, Sveni ja Emilia juurde istuma Womexi direktor. Hästi muhe vana. Tegi nalja ja nii. Rääkis, kui geniaalne asi on händs-frii walki-talki: kui keegi jälle tuleb pintsakuhõlmast sikutama ja oma karjääri edendama, on väga lihtne teeselda, et keegi kontorist parajasti helistab ning "oot, mis? tõesti? jaah, kohe tulen!" minema lipata. :)
Hiljem, enne õhtuste kontserdite algust mängisime Sveniga DR majas (koht kus kõik kontserdid toimusid, hiigelsuur ja megalahe uus Danske Radio peakontor) kohviku ligidal pilli. Ligidal olevad inimesed elasid ka kaasa ja olid rõõmsad. Siis ilmus nurga tagant välja see sama Womexi boss. Kuulas loo lõpuni ja teatas: "Teate, et siin ei tohi tegelikult mängida. Aga mulle meeldib. Niiet laske käia!" :)
Kontserdid... Kui õhtu jooksul järjest vaadata umbes 6-7 (8?) kontserti, läheb pea päris segi. Oli VÄGA lahedaid etteasteid. Näiteks sõbranotsude ansambel Nordic, või Rumeenia papid (kõik vähemalt 70-aastased) DR pealaval oma mustlasmuusikat saagimas, endal ilmselt kodus näägutavad naised ja sada lapselast, kes IIALGI ei usuks, kui neile rääkida, kui suurejoonelises kohas nende kontsert oli ja kuidas kõik need 1000 inimest kontserdi lõpus püsti seisid...
Või konverents-performance ühelt tahaks-olla-hiinlane onult, kelle instrumentideks olid rohutirtsud ja muud putukad. Kõik kenasti oma mikrofonidega varustatud karbikestes.
Oli ka küsitavaid esinemisi. Enamasti oli aga ikkagi lahe. Cajon-bänd, stiilse muigava musta viiuldajaga või Baskimaalt pärit bänd, kes mängib ise tehtud kivist marimbadel.
Aga muidugi... kogu Kopenhaagenis veedetud aja tippkontserdiks oli siiski ansambli Baltic Crossing esinemine. (Isegi kui kontsert ei toimunud Womexi raames.) Olen nende plaati nii palju kuulanud, et teadsin kõiki seadeid peast ja.. lihtsalt üliväga lahe oli! Pärast jämm ka ja!!! Ah! Ainuke probleem jämmil oli see, et Baltic Crossingu lugusid ei saanud ju enam mängida ja isegi mitte ansambel Friggi lugusid mitte, sest pool Friggi oli ju kohal... Hah. Nende lood on aga tavaliselt kõige popimad... Aga jah. Ülivägavägalahe ikkagi!
See oli veel Womexi juures võimas, et NII paljud tuttavad olid kohal. Ehk see oli nagu edasijõudnute etnolaager-festival, osalejateks kõige šefimad tegijad. Ale Möller viskab käppa ja Roger Tallroth: "Näe, sind ma ju tean!", või Baltic Crossingu tüübid, Taani tegijatest (a la Harald ja tema imeilus naine) rääkimata. Ja Allan Skrobe ja Pekko Käppi.. Eelmised Nordic Masterid... Kes iganes! Hah. Need nimed vist ei ütle normaalsetele mitte-folk-friikidele midagi... Jeah.
Igal õhtul jalutlesime vähemalt pool tundi kuni poolteist tundi koju. Sest rongid olid juba oma liikluse lõpetanud. Oligi hea. Sest muidu, ruttu koju jõudes oleks pea ilmselt mitumitu aega kumisenud kõikidest muljetest. Mida ta muideks SIIANI teeb... :)
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)