Oleme nüüd mõned päevad Blinkiga tõsiselt tööd teinud. Mõnus "flow" on sees. Energia vool. Praegu on hea kindel siht ka muidugi, milleks tööd teha - laupäevane kontsert Riias. Nordtradil. Konstert, mille kuulajateks on umbes sajaprotsendiliselt pärimusmuusikud. Päris väljakutsuv!
Pühapäeval oli meil neljatunnine ansamblitund Bo Stifiga. Selle sama õpetajaga, kes esmakohtumisel meile vaid negatiivset kaela kallas. Nüüd too tund aga ning ka esmaspäevane topeltpikk tund olid lihtsalt niivõrd inspireerivad ja lahedad, et uskumatu... Jällegi - inimesed ei ole mustvalged. Kõik me oleme halli erinevad, muutuvad varjundid!
Koolis avastasin, et inimesed naeratavad mulle. Mõtlesin, et kas on mu soeng imelik või äkki nad lihtsalt naeratavad mulle VASTU? Mõnusalt positiivne on olla! Tegelikult vist on kuulujutt mu rattavärgist levinud... Hmm. Ei. Mulle ikka meeldib mõelda, et nad naeratavad mulle VASTU. :)
Mulle õudsalt meeldib öelda Taani keelset tervitust: "Hej!" Sest seda on pea võimatu öelda tõsiselt, suunurgad all. Ja isegi kassapidajad naeratavad piima läbi lüües vastu, kui neile kenasti tere öelda.
Isver. Umbes 6,5 tunnine pillimäng (ilmselt on oma osa sellel suurel kogusel šokolaadil, mille ma harjutuse jooksul ära tarbisin) on mulle kõhtu torganud sellise energiakoguse, et ma kohe ei tea, mida sellega peale hakata!
(Ma ilmselt hakkangi nüüd aina mussi jagama. Ikka sealt pealkirja alt. Nautigem!)
kolmapäev, 24. märts 2010
pühapäev, 21. märts 2010
Burning Fields
Mu viiuliõpetaja on maailmaparimkõigekõigem mängija!!!
Käisime Emilia, ta ema ja Lottaga Haraldi ja Helene kvarteti kontserdil. Kuna Emilia&Ivonne tulid Kopenhaagenist ja oli vaja Jullielt auto laenata ja siis see õige kontserdi koht kusagilt perifeeriast üles leida, hilinesime pool tundi. Et siis veerand tundi kontserdimaja tuulekojas oodata. Haha. Noh. Õnneks tuli paus ja meid haarati kohe bäksteidši teedkohviõlut jooma. Mina kenasti oma armis näoga, veel väljavõtmata niitidega ja puha.
Aga kontsert. Harald ja Helene - ilusad noored inimesed oma imearmsa armunud olekuga, mis ehk võib kitšina tunduda kui see nii tõene ei oleks (sooloplaadi taga kirjutet tänu Helenele - oma muusale ja eluarmastusele! Oeh!) Ja laval veel kaks teist suurepärast muusikut üks kitarril, teine tšellol.
Harald on ikka nii tohutult vaba oma mängus! Kavas oli palju lugusid, mida me Emiliaga oleme talt õppinud juba ja loomulikult plaatidelt kuulanud. Soolonumber oli mõnusalt šõuoff aga kes siis veel ei võiks seda teha, kui inimene, kelle tehniline võimekus seda tõepoolest mängleva kergusega esitada laseb?
Olen sada korda inspireeritud!!! Jeeeeeeee!!!!!! (Pealkirja alt satute maispeissi jälle!)
Käisime Emilia, ta ema ja Lottaga Haraldi ja Helene kvarteti kontserdil. Kuna Emilia&Ivonne tulid Kopenhaagenist ja oli vaja Jullielt auto laenata ja siis see õige kontserdi koht kusagilt perifeeriast üles leida, hilinesime pool tundi. Et siis veerand tundi kontserdimaja tuulekojas oodata. Haha. Noh. Õnneks tuli paus ja meid haarati kohe bäksteidši teedkohviõlut jooma. Mina kenasti oma armis näoga, veel väljavõtmata niitidega ja puha.
Aga kontsert. Harald ja Helene - ilusad noored inimesed oma imearmsa armunud olekuga, mis ehk võib kitšina tunduda kui see nii tõene ei oleks (sooloplaadi taga kirjutet tänu Helenele - oma muusale ja eluarmastusele! Oeh!) Ja laval veel kaks teist suurepärast muusikut üks kitarril, teine tšellol.
Harald on ikka nii tohutult vaba oma mängus! Kavas oli palju lugusid, mida me Emiliaga oleme talt õppinud juba ja loomulikult plaatidelt kuulanud. Soolonumber oli mõnusalt šõuoff aga kes siis veel ei võiks seda teha, kui inimene, kelle tehniline võimekus seda tõepoolest mängleva kergusega esitada laseb?
Olen sada korda inspireeritud!!! Jeeeeeeee!!!!!! (Pealkirja alt satute maispeissi jälle!)
neljapäev, 18. märts 2010
Lilled ja puuvili
Pühapäev
Jullie juures hiline õhtusöök. Lusikas, mis ei tahtnud tänu mu veidrale huulekujule hästi suhu mahtuda ja supp mis ei tahtnud seal sellesamase põhjuse pärast püsida.
Esmaspäev
Jullie juures mustikasmuuti hommikul ja tee ja pähklid-rosinad.
Õhtul kodus Kevin minu juures kokkamas ja (ka minu) pesu pesemas. Ja filmi vaatamas.
Skaip.
Teisipäev
Hommikul Blink minukal kohvi joomas. Ülejäänud päeva magasin sõna otseses mõttes maha.
Kolmapäev
Emilia õhtul külas, kokkamas ja niisama olesklemas.
Skaip.
Neljapäev
Kõigepealt Liisi külas, siis Lotta.
Aknal puuviljad ja Liisilt saadud tulbid. Ja hulgaliselt tervisi saadetud kõikvõimalikelt ja võimatutelt isikutelt koolist. Mul ei ole niipalju külalisi järjest vist kunagi käinud. Või noh. Korraga ehk küll aga mitte sellise järjepidevusega! Ja kodustega on saanud telefoniga rääkida!!! :)
Jullie juures hiline õhtusöök. Lusikas, mis ei tahtnud tänu mu veidrale huulekujule hästi suhu mahtuda ja supp mis ei tahtnud seal sellesamase põhjuse pärast püsida.
Esmaspäev
Jullie juures mustikasmuuti hommikul ja tee ja pähklid-rosinad.
Õhtul kodus Kevin minu juures kokkamas ja (ka minu) pesu pesemas. Ja filmi vaatamas.
Skaip.
Teisipäev
Hommikul Blink minukal kohvi joomas. Ülejäänud päeva magasin sõna otseses mõttes maha.
Kolmapäev
Emilia õhtul külas, kokkamas ja niisama olesklemas.
Skaip.
Neljapäev
Kõigepealt Liisi külas, siis Lotta.
Aknal puuviljad ja Liisilt saadud tulbid. Ja hulgaliselt tervisi saadetud kõikvõimalikelt ja võimatutelt isikutelt koolist. Mul ei ole niipalju külalisi järjest vist kunagi käinud. Või noh. Korraga ehk küll aga mitte sellise järjepidevusega! Ja kodustega on saanud telefoniga rääkida!!! :)
Mul on ikka väga vedanud, sest...
Et mul oli pühapäeva õhtul koolist koju sõites peas kaks paksu kapuutsi ja müts.
Et auto, mis tahtis (mitte ainult ei tahtnud, vaid ka seda tegi) vasakpööret teha ei sõitnud kiiresti ja oli väike.
Et ma tolle auto kapotile maandudes kõigepealt oma viiulikastile kukkusin ja
et mu viiulikast hea tugev on.
Et mu ees sõitsid tuttavad koolist, kes kohe kiirabi kutsusid.
Et Jazper seal istus ja mu kätt hoidis. Üsna sõna otseses mõttes. See oli suureks lohutuseks.
Et ma tulede puudumise pärast trahvi ei saanud. Uhiuued tuled olid muuseas kotis. Ja irooniaks, isegi kui nad oleksid mul ratta küljes olnud, siis selleks, et need udupeened magnetitega laetavad tuled esimesel korral korralikult tööle hakkaksid, peab enne umbes veerand tundi sõitma. Ma olin selleks ajaks sõitnud koolist tulles umbes 40 sekundit. Kui sedagi.
Et Lainega kõik hästi on.
Et mul ei olnud tol päeval isegi ripsmetušši silmil. Oleks olnud tüütu ja ebahügieeniline olnud.
Et Jullie oli Odenses ja sai mulle järgi tulla ja ma tema juures ööbida.
Et mul on kõik luudkondid terved.
Et mu peapõrutus siiski vaid väike oli!
Et ma oma küünarnukkidele, põlvedele, randmetele ei maandunud (vaid viiulikastile).
Et neli õmblust mu kulmu kohal ja üks silma all on täpselt nii asetsevad, et suuremat iluviga sest ei tule!
Et nii õnnelikult läks!
Et auto, mis tahtis (mitte ainult ei tahtnud, vaid ka seda tegi) vasakpööret teha ei sõitnud kiiresti ja oli väike.
Et ma tolle auto kapotile maandudes kõigepealt oma viiulikastile kukkusin ja
et mu viiulikast hea tugev on.
Et mu ees sõitsid tuttavad koolist, kes kohe kiirabi kutsusid.
Et Jazper seal istus ja mu kätt hoidis. Üsna sõna otseses mõttes. See oli suureks lohutuseks.
Et ma tulede puudumise pärast trahvi ei saanud. Uhiuued tuled olid muuseas kotis. Ja irooniaks, isegi kui nad oleksid mul ratta küljes olnud, siis selleks, et need udupeened magnetitega laetavad tuled esimesel korral korralikult tööle hakkaksid, peab enne umbes veerand tundi sõitma. Ma olin selleks ajaks sõitnud koolist tulles umbes 40 sekundit. Kui sedagi.
Et Lainega kõik hästi on.
Et mul ei olnud tol päeval isegi ripsmetušši silmil. Oleks olnud tüütu ja ebahügieeniline olnud.
Et Jullie oli Odenses ja sai mulle järgi tulla ja ma tema juures ööbida.
Et mul on kõik luudkondid terved.
Et mu peapõrutus siiski vaid väike oli!
Et ma oma küünarnukkidele, põlvedele, randmetele ei maandunud (vaid viiulikastile).
Et neli õmblust mu kulmu kohal ja üks silma all on täpselt nii asetsevad, et suuremat iluviga sest ei tule!
Et nii õnnelikult läks!
pühapäev, 14. märts 2010
Pühaba
Jeremy Kittel on üks neist viiuldajatest, kelle trikke ma ei suuda järgi teha - ehk siis üks neist kelle mängu suunas püüelda. Pealkirja alt leiab ta maispeissi lehe. The Chase on räigelt äge lugu. Ta on jube noor ja juba Suure Ringi Muusik. Chris Thile, Edgar Mayer, õed Haasid...
Eilne harjutamine läks nii ruttu, et imelik oli kohe. Aga rohkem ei saanud mängida ka kuna pidime Keviniga Astridi juurde minema. Meil on nimelt plaan käia erinevate inimeste juures söömas ja siis välja valida, kes kõige paremini kokata oskab. See on siis võitja. Auhinnaks on, et ta võib meile veel süüa teha! Kas pole mitte geniaalne plaan? Astrid on väga kõva konkurent teistele. Tema taipärane nuudliroog ingverikana, kookose-maapähkli kastme ja tšilli-mango-kapsa salatiga oli üliülimalt hea.
Sain talt laenuks Harry Potteri raamatu. Taani keeles. Sellest saab olema mu öökapiraamat. Kui und ei tule, siis veits purssimist ja küll ta tuleb! :)
Nüüd peab aga kooli minema. Natuke Taani reele mängima. Ja tertse. Skaalasid. Oi, kuis näpud sügelevad!
Eilne harjutamine läks nii ruttu, et imelik oli kohe. Aga rohkem ei saanud mängida ka kuna pidime Keviniga Astridi juurde minema. Meil on nimelt plaan käia erinevate inimeste juures söömas ja siis välja valida, kes kõige paremini kokata oskab. See on siis võitja. Auhinnaks on, et ta võib meile veel süüa teha! Kas pole mitte geniaalne plaan? Astrid on väga kõva konkurent teistele. Tema taipärane nuudliroog ingverikana, kookose-maapähkli kastme ja tšilli-mango-kapsa salatiga oli üliülimalt hea.
Sain talt laenuks Harry Potteri raamatu. Taani keeles. Sellest saab olema mu öökapiraamat. Kui und ei tule, siis veits purssimist ja küll ta tuleb! :)
Nüüd peab aga kooli minema. Natuke Taani reele mängima. Ja tertse. Skaalasid. Oi, kuis näpud sügelevad!
laupäev, 13. märts 2010
-1+1=?
Eile hommikul lugesin Facebookist arutlust Kevini ja ta Newcastlest pärit sõprade vahel, et mis Kevini ratta nimi on. Ma siis ka hakkasin mõtlema, et ei tea, kuidas oma roosat ratast ka peaksin kutsuma. Asjad kokku, väike hommikusöök ja õue! Ratas lahti lukust.. Ratas? Eee.. kus ta on? Õhtul jätsin ta nagu ikka oma teise korruse koridori peale lukku.. Küsisin oma naabritelt (kes ka mitte terehommikust ei armasta öelda, isegi mitte vastuseks), et kas ratas oli eile õhtul seal, kui nad pittu läksid oma sõpradega. Või, et kas oli seal, kui nad tagasi tulid. Lasse arvas, et ei olnud, Pernille arvas, et ta oli liiga purjus, et mäletada. Nojah.
Kuna ma ei tea ratta kerenumbrit ega isegi mitte marki, siis politseisse oli veits mõttetu minna. "Roosa ratas" vaevalt mind/neid väga kaugele aitaks. Ma ikka ei mõista, kes idioot peaks tahtma võtta ratast teiselt korruselt lukust, kui tal on õues umbes sada palju paremini kätte saadavat ratast? Paremad rattad, kehvemad rattad, erinevad suurused, värvid, head tuled, ilma tuledeta - mida süda aga lustib! Aga ei.
Lontsisin kooli ja mängisin lugu, mille olin kirjutanud TorsoTaigeri kadumise puhul. Kella kaheks jalutasin oma harmoonia õpetaja Kristine juurde. Jõime kohvi ja pläkutasime ja sain teada, et "nääh, meil siin ju üks ratas, mida me ei kasuta!", mängisime imelike taktimõõtudega lugusid. Ja sealt ära ma juba sõitsin Kristine ämma vana sõbranna tumesinise käulaga. Niiet ühe ratta kadumisest teise ratta leidmiseni oli napilt paar tundi. Enne äratulekut ütles Jakob, Kristine mees veel, et kui see ratas ka peaks ära varastatama, siis... tead.. pole hullu! Ostan talle igaks juhuks teise luku veel lisaks.
Käisime Keviniga (kelle ratta nimi on Zack) Jonase juures siis oma sõidukeid putitamas. Väike õli ja kuuskant võti olid igati omal kohal. Pean ikka omale rattale ka miski nime mõtlema. Alguses tahtsin panna Alma, aga siis tuli meelde, et seda nime kannab ju üks väike tüdruk Uppsalas, niiet oleks vist kohatu oma käulat nii kutsuda. Maie? Ei tea.
Õhtu veetsin Kevini, Jonase, Noa ja Christopheriga Briani juures, kel on maailmatuma palju raamatuid. Kahjuks olid just need raamatud, mis mulle rohkem huvi oleksid pakkunud, Väga Taanikeelsed. Ja keeleteoreetilised mõttearutlused on Taani keeles lugemiseks vist siiski kraad liiga rasked minu jaoks. Njaa.
Päike paistab.
Kuna ma ei tea ratta kerenumbrit ega isegi mitte marki, siis politseisse oli veits mõttetu minna. "Roosa ratas" vaevalt mind/neid väga kaugele aitaks. Ma ikka ei mõista, kes idioot peaks tahtma võtta ratast teiselt korruselt lukust, kui tal on õues umbes sada palju paremini kätte saadavat ratast? Paremad rattad, kehvemad rattad, erinevad suurused, värvid, head tuled, ilma tuledeta - mida süda aga lustib! Aga ei.
Lontsisin kooli ja mängisin lugu, mille olin kirjutanud TorsoTaigeri kadumise puhul. Kella kaheks jalutasin oma harmoonia õpetaja Kristine juurde. Jõime kohvi ja pläkutasime ja sain teada, et "nääh, meil siin ju üks ratas, mida me ei kasuta!", mängisime imelike taktimõõtudega lugusid. Ja sealt ära ma juba sõitsin Kristine ämma vana sõbranna tumesinise käulaga. Niiet ühe ratta kadumisest teise ratta leidmiseni oli napilt paar tundi. Enne äratulekut ütles Jakob, Kristine mees veel, et kui see ratas ka peaks ära varastatama, siis... tead.. pole hullu! Ostan talle igaks juhuks teise luku veel lisaks.
Käisime Keviniga (kelle ratta nimi on Zack) Jonase juures siis oma sõidukeid putitamas. Väike õli ja kuuskant võti olid igati omal kohal. Pean ikka omale rattale ka miski nime mõtlema. Alguses tahtsin panna Alma, aga siis tuli meelde, et seda nime kannab ju üks väike tüdruk Uppsalas, niiet oleks vist kohatu oma käulat nii kutsuda. Maie? Ei tea.
Õhtu veetsin Kevini, Jonase, Noa ja Christopheriga Briani juures, kel on maailmatuma palju raamatuid. Kahjuks olid just need raamatud, mis mulle rohkem huvi oleksid pakkunud, Väga Taanikeelsed. Ja keeleteoreetilised mõttearutlused on Taani keeles lugemiseks vist siiski kraad liiga rasked minu jaoks. Njaa.
Päike paistab.
neljapäev, 11. märts 2010
Kiirus
Eile läksin aegsasti kooli, et valmistuda ette Haraldi pärimusmuusika analüüsi tunniks. Tund ja sellele järgnev proov Blinkiga ja harjutamine, kiire söök, music-managemendi tund, harjutamine, viiulitund, photoshoppimine, Kevini juurde kimamine, et seal koos Noaga Ocean's 11/12 vaadata. Päev nagu rattas. Jooksed jooksed. Kuni õhtul lihtsalt voodisse kukud. Et hommikul jälle proovi minna ja koduseid töid teha ja tunnis käia ja nii. Aga. See ju ongi, see miks ma siin olen!
Enne viiulitundi otsustasin, et mängin nii, nagu oleksin maailma parim mängija ja mängiksin kõige paremal pillil. See taktika töötas ikka uskumatult hästi! Ma polegi Haraldit enne nii rõõmsana näinud enda tunnis. Jällegi kord tõend, kui väga me omade mõtete viljad oleme.
See katse veega ja veele sisendatud sõnadega... Kuidas erineva sõnumiga kaasnevad erinevad kristallid. Me ise oleme ju aga suuremalt jaolt veest koosnevad. Mõelda vaid, mida me mõtted ja sisendused meie endiga teha võivad!
Jajah. Nüüd on aeg teha natuke süüa ja veel teha üks pisike liigutus cd-ümbrise asjus. Pärast mida võib kogu krempel lõpuks ometi trükki minna! Kui palju tunde ja närvirakke on selleks kulunud! Oioi.
Õhtul on jälle šoti tantsu tund! Pealkirjale klikkides näeb videot ka, mislaadi tantsuga tegu on! :) Ja pärast seda väike koosviibimine muusikute-näitlejate-kunstitudengitega. Pidu, kus käisin täpselt aasta tagasi. Haha. Eile oli meil Haraldiga aastapäev. Sest eelmise aasta 10. märtsil oli meil esimene tund. Hahaha!!! :D Ma ei ütelnud seda loomulikult!
Music managemendis tegime oma järgmise aasta kontsert-tuuri eelarvet. Täiesti usku...matu, mis number välja tuli! Me loomulikult ei hoidnud tagasi ja esimese hooga tegime suurejooneliste plaanidega variandi. Pärast saab ju kokku hakata tõmbama, aga unistada tuleb ikka suurelt ju. Koduseks tööks on teha plaan B ehk selline eelarve, kus kulutame võimalikult vähe. Jaah. Kolm kuud ja 30-40 kontserti. Vähemalt viiel maal (Soome, Rootsi, Eesti, Norra, Taani + Inglismaa? Saksamaa?). Neli inimest. Heli, toit. TRANSPORT. Ööbimine. Mmm...
Homme lähen enda harmoonia õpetajaga jämmima! Kristine on ülilahe muusik. Ootan huviga!
Ei. Aga nüüd see viimane photoshoplus Pörtners Komplotiga!
Enne viiulitundi otsustasin, et mängin nii, nagu oleksin maailma parim mängija ja mängiksin kõige paremal pillil. See taktika töötas ikka uskumatult hästi! Ma polegi Haraldit enne nii rõõmsana näinud enda tunnis. Jällegi kord tõend, kui väga me omade mõtete viljad oleme.
See katse veega ja veele sisendatud sõnadega... Kuidas erineva sõnumiga kaasnevad erinevad kristallid. Me ise oleme ju aga suuremalt jaolt veest koosnevad. Mõelda vaid, mida me mõtted ja sisendused meie endiga teha võivad!
Jajah. Nüüd on aeg teha natuke süüa ja veel teha üks pisike liigutus cd-ümbrise asjus. Pärast mida võib kogu krempel lõpuks ometi trükki minna! Kui palju tunde ja närvirakke on selleks kulunud! Oioi.
Õhtul on jälle šoti tantsu tund! Pealkirjale klikkides näeb videot ka, mislaadi tantsuga tegu on! :) Ja pärast seda väike koosviibimine muusikute-näitlejate-kunstitudengitega. Pidu, kus käisin täpselt aasta tagasi. Haha. Eile oli meil Haraldiga aastapäev. Sest eelmise aasta 10. märtsil oli meil esimene tund. Hahaha!!! :D Ma ei ütelnud seda loomulikult!
Music managemendis tegime oma järgmise aasta kontsert-tuuri eelarvet. Täiesti usku...matu, mis number välja tuli! Me loomulikult ei hoidnud tagasi ja esimese hooga tegime suurejooneliste plaanidega variandi. Pärast saab ju kokku hakata tõmbama, aga unistada tuleb ikka suurelt ju. Koduseks tööks on teha plaan B ehk selline eelarve, kus kulutame võimalikult vähe. Jaah. Kolm kuud ja 30-40 kontserti. Vähemalt viiel maal (Soome, Rootsi, Eesti, Norra, Taani + Inglismaa? Saksamaa?). Neli inimest. Heli, toit. TRANSPORT. Ööbimine. Mmm...
Homme lähen enda harmoonia õpetajaga jämmima! Kristine on ülilahe muusik. Ootan huviga!
Ei. Aga nüüd see viimane photoshoplus Pörtners Komplotiga!
teisipäev, 9. märts 2010
Naistepäev.
Tulin hommikul vara rongiga Odensesse. Tantsutund! Õppisime hopsat! Uudis, et Jullie istub kella 9st alates kuskil Norra pisikeses lennujaamas kus on nii tihe udu, et lennukid ei saa maanduda. Ja ta ei tea, kuidas saab Bergenisse, et sealt minna Oslosse, et sealt lennata Kopenhaagenisse, et sõita rongiga Odensesse, et sõita autoga Svindborgi, kella 9ks Blinki kontserdile... Päris tüütu oli mõte, et nelja inimese asemel võib laval olla kolm ja kõik arranžeeringud tuleb veits ümber mõelda. Aga.
Läksime teistega ikkagi varakult kohale ja kuulasime (kahjuks mitte eriti) sisukaid naistepäeva kõnesid. Jullie jõudis! Küll 20 min hilinemisega aga kuna kogu üritus oli veits veninud oli see ok. Nii suur kergendus oli ikka!
Otsustasin enne, et mängin tänase kontserdi tundega, nagu mängiksin maailma parima pilliga! Tõestitõesti. Mõttejõust on kasu! Kontsert oli naljakas ja õhkkond mõnusalt vahetu ja soe. Vägaväga äge oli!
Aga kogu see naistepäeva värk ajab mind ikkagi hullult segadusse. Kõik see võrdsusetus-võrdsus. Hmm. Homme PEAN lõpetama cd-ümbrise! Jah!
Tunnen oma sääre- ja külje- ja erinevaid kõhu- ja kintsu- ja seljalihaseid! Täitsa elav tunne on! :)
Läksime teistega ikkagi varakult kohale ja kuulasime (kahjuks mitte eriti) sisukaid naistepäeva kõnesid. Jullie jõudis! Küll 20 min hilinemisega aga kuna kogu üritus oli veits veninud oli see ok. Nii suur kergendus oli ikka!
Otsustasin enne, et mängin tänase kontserdi tundega, nagu mängiksin maailma parima pilliga! Tõestitõesti. Mõttejõust on kasu! Kontsert oli naljakas ja õhkkond mõnusalt vahetu ja soe. Vägaväga äge oli!
Aga kogu see naistepäeva värk ajab mind ikkagi hullult segadusse. Kõik see võrdsusetus-võrdsus. Hmm. Homme PEAN lõpetama cd-ümbrise! Jah!
Tunnen oma sääre- ja külje- ja erinevaid kõhu- ja kintsu- ja seljalihaseid! Täitsa elav tunne on! :)
pühapäev, 7. märts 2010
Friskis&Svettis
Malmö. Palju salatit ja puuvilju. Erinevaid pähkleid ja seemneid ja huvitavaid teesid. Tulin reedel aga selle asemel, et plaanitud kella 2 ajal siia j6uda, saabusin kell 4... Kopenhaageni pearaudteejaamast peaaegu samal ajal väljuvad rongid sama perrooni erinevatelt pooltelt ja minu ees jooksvad pillidega noored. Jess! J6udsin rongile! Uksed sulgusid ja nägin silti "Fredericia". Mis asub teispool Taanit. Mitte Malmö, mis asub teispool silda. Ja loomulikult oli tegemist kiiremat sorti rongiga, mis igas peatuses ei peatu. Esimene peatus oli siiski Kopenhaageni piires niiet sain kenasti S-banaga kesklinna tagasi, et siis uut rongi ootama hakata, mis iseenesestm6istetavalt umbes 20 min hiljaks jäi. Hah. Aga kohale ma j6udsin. Just täpselt nii, et süüa keetmata putru
ja s6ita pakikal Maarja juurde, kus Merike külas oli. Tore on ikka omas keeles rääkida! Ja totakaid nalju teha. Jeeah!
Merike tegi Nicolaj eriretsepti järgi küpsikuid ja mingi aja pärast tuli veel külalisi. Päris m6nus koosviibimine oli!
Eile käisime Elina ja Samueliga 2 rattaga s6itmas. Nii umbes 15 km kaugusele.
Et metsas päikest ja teed koos (Taanis reedehommikulvara tehtud) kaerahelbeküpsistega nautida. Sinna minnes istusin pakikal. Kuna see oli aga üsna külm, siis tagasitulles Samuel jooksis ja me Elinaga kimasime k6rval. Sain esimesed tedretäpid ja suure hunniku energiat! See siin on koht kust saan palju inspiratsiooni olemaks tervislikum toituma, liikuma, palju harjutama. Ja mida veel ongi vaja?
6htul oli Malmö folk. Tantsida oli tore aga kui MaarjaMerr ära läksid ja mu ainukeseks lüliks tantsup6randale oli Sam, kes oli üliüli bukitud, väsisin ära ja oli veits igav. Kuigi 6htu muusik, Kersti Ståbi oli vaimustav!
Tänane päev on olnud täis harjutamist ja Elinale poognate proovimist ja oh, kui lahedat ringtreeningut. Sedasama, millest juba ükskord siin rääkisin. Sel korral ei väsinud nii kiiresti ära ja trenn oli puhas r66m. Eriti veel asjaolul, et treener oli pisipisikene musklis naine, kes muusikast aeg-ajalt, nii innustuse mttes huilgas. Natuke kahju oli jälle, et ma ei saanud lauludele kaasa laulda, teadmata s6nu. Noh. M6ni Michael Jacksoni lugu ikka oli tuttav.
Ja nüüd! Väike supp hommikusest mahlapressist ülejäänud sodist ja siis! ALICE IMEDEMAAL!!
ja s6ita pakikal Maarja juurde, kus Merike külas oli. Tore on ikka omas keeles rääkida! Ja totakaid nalju teha. Jeeah!
Merike tegi Nicolaj eriretsepti järgi küpsikuid ja mingi aja pärast tuli veel külalisi. Päris m6nus koosviibimine oli!
Eile käisime Elina ja Samueliga 2 rattaga s6itmas. Nii umbes 15 km kaugusele.
Et metsas päikest ja teed koos (Taanis reedehommikulvara tehtud) kaerahelbeküpsistega nautida. Sinna minnes istusin pakikal. Kuna see oli aga üsna külm, siis tagasitulles Samuel jooksis ja me Elinaga kimasime k6rval. Sain esimesed tedretäpid ja suure hunniku energiat! See siin on koht kust saan palju inspiratsiooni olemaks tervislikum toituma, liikuma, palju harjutama. Ja mida veel ongi vaja?
6htul oli Malmö folk. Tantsida oli tore aga kui MaarjaMerr ära läksid ja mu ainukeseks lüliks tantsup6randale oli Sam, kes oli üliüli bukitud, väsisin ära ja oli veits igav. Kuigi 6htu muusik, Kersti Ståbi oli vaimustav!
Tänane päev on olnud täis harjutamist ja Elinale poognate proovimist ja oh, kui lahedat ringtreeningut. Sedasama, millest juba ükskord siin rääkisin. Sel korral ei väsinud nii kiiresti ära ja trenn oli puhas r66m. Eriti veel asjaolul, et treener oli pisipisikene musklis naine, kes muusikast aeg-ajalt, nii innustuse mttes huilgas. Natuke kahju oli jälle, et ma ei saanud lauludele kaasa laulda, teadmata s6nu. Noh. M6ni Michael Jacksoni lugu ikka oli tuttav.
Ja nüüd! Väike supp hommikusest mahlapressist ülejäänud sodist ja siis! ALICE IMEDEMAAL!!
reede, 5. märts 2010
Unistajate Tsirkus
Eelmisel nädalal ärkasin ühel hommikul ja üks eriti kena meloodiajupp helises kõrvus. Ma siis tükk aega mõtlesin ja kerisin linte edasi tagasi suutmata aru saada, kas olen tõesti hakanud geniaalseid fraase välja mõtlema, või olen seda kuskil kuulnud... Minu kahjuks tuli mulle siiski lõpuks meelde, kus seda kuulsin... Kolm kena noormeest mängimas taevalikku muusikat koosseisus Dreamers Circus.
Kas selline asi saab mitte õnnelikuks teha? Eriti see koht, kus klaver alguses sisse tuleb.. See esimene fraas oligi see, mis mind kummitas. Oi, kuidas oleksin tahtnud seal kontserdil olla ja osa saada!
Kas selline asi saab mitte õnnelikuks teha? Eriti see koht, kus klaver alguses sisse tuleb.. See esimene fraas oligi see, mis mind kummitas. Oi, kuidas oleksin tahtnud seal kontserdil olla ja osa saada!
neljapäev, 4. märts 2010
Külm päikeseline kevadilm
Eelmine nädal oli vaheaeg. Ärkasin hilja ja läksin magama hilja ja olin kodus ja nii.
Sel nädalal ei ole vaheaega. Ärkan vara ja lähen hilja magama ja olen koolis ja nii.
Sellest tulenevalt väsimus. Eile oli Polka café. Polcafé, nagu palju lahedam öelda on. See on õhtu, kus pärimusmuusika tudengid õpetavad tantse ja mängivad tantsuks. Eile oli hästi palju rahvast, nii 50-60 inimest ehk. Kevin õpetas alguses Šoti tantse, mis oli üliäge. Viiuldaja Frederik katsetas luupimise masinat. Üksi tantsuks mängimise ajal. See oli täiesti kõhtu krampi võtvalt naljakas. Kirjeldada on siiski raske vist.. Njaa..
Käisin täna selle CD-ümbrise asjus kohas nimega "Kulturmaskinen". Kultuurikeskus, kus on kohvikud ja töökojad ja saalid ja värgid. Ja plakatiprogrammide tuba. Kus saab kasutada Photoshoppe ja Illukaid ja mida kõike. Ja küsida tarkadelt, kui midagi ei oska. Täiesti uskumatu oli Photoshopiga töötada, kui failid avanesid tõrgeteta ja.. kõik lihtsalt toimis! Võimas! Sain oma paarile küsimusele kiiresti vastused ja nüüd on vaid väga vähe teha lõpetamaks kogu projekti. Põnev! :)
Meil oli Blinkiga täna esmaspäevase kontserdi läbimäng ja ansamblitund Hans Mytskov'ga. Kus improviseerisime. Väga lahe oli. Eriti just selle tõttu, et hommikul proovis olin oma soolo ajal tundnud, et pekki, ma ikka üldse ei tea, mida teen ning minu uus harjutusplaan (7 skaalat, 7 nädalapäeva) mätšis ka nagu valatult. Kõigepealt mängisime doorias (eilne skaala) ja hiljem früügias (tänane skaala). Hah. Sobis kui valatult!
Täna oli kontsert Lyberg/Hoirup/Dornfeld, mida klassiga vaatamas käisime. Osa oli täitsa mõnus aga väsimus oli ikka liiga suur, et täit elamust saada. Või. Äkki nad olidki, hoolimata suurepärasest kidrasaundist, tegelt veidike igavad?
Sel nädalal ei ole vaheaega. Ärkan vara ja lähen hilja magama ja olen koolis ja nii.
Sellest tulenevalt väsimus. Eile oli Polka café. Polcafé, nagu palju lahedam öelda on. See on õhtu, kus pärimusmuusika tudengid õpetavad tantse ja mängivad tantsuks. Eile oli hästi palju rahvast, nii 50-60 inimest ehk. Kevin õpetas alguses Šoti tantse, mis oli üliäge. Viiuldaja Frederik katsetas luupimise masinat. Üksi tantsuks mängimise ajal. See oli täiesti kõhtu krampi võtvalt naljakas. Kirjeldada on siiski raske vist.. Njaa..
Käisin täna selle CD-ümbrise asjus kohas nimega "Kulturmaskinen". Kultuurikeskus, kus on kohvikud ja töökojad ja saalid ja värgid. Ja plakatiprogrammide tuba. Kus saab kasutada Photoshoppe ja Illukaid ja mida kõike. Ja küsida tarkadelt, kui midagi ei oska. Täiesti uskumatu oli Photoshopiga töötada, kui failid avanesid tõrgeteta ja.. kõik lihtsalt toimis! Võimas! Sain oma paarile küsimusele kiiresti vastused ja nüüd on vaid väga vähe teha lõpetamaks kogu projekti. Põnev! :)
Meil oli Blinkiga täna esmaspäevase kontserdi läbimäng ja ansamblitund Hans Mytskov'ga. Kus improviseerisime. Väga lahe oli. Eriti just selle tõttu, et hommikul proovis olin oma soolo ajal tundnud, et pekki, ma ikka üldse ei tea, mida teen ning minu uus harjutusplaan (7 skaalat, 7 nädalapäeva) mätšis ka nagu valatult. Kõigepealt mängisime doorias (eilne skaala) ja hiljem früügias (tänane skaala). Hah. Sobis kui valatult!
Täna oli kontsert Lyberg/Hoirup/Dornfeld, mida klassiga vaatamas käisime. Osa oli täitsa mõnus aga väsimus oli ikka liiga suur, et täit elamust saada. Või. Äkki nad olidki, hoolimata suurepärasest kidrasaundist, tegelt veidike igavad?
kolmapäev, 3. märts 2010
Tasub teha:
* Maksuametile tasub tulu deklareerida (nad siis saadavad ju raha, ja nii ruttu, et täitsa tore kohe)!
* Hommikul vara ärgata ja päikesepaistes kooli kimada
* Hästi palju harjutada!
* Ka makarone mõnusasti süüa. Nii, et kurku kinni jääva rasva asemel jääb suhu tervislik maitse!
* Harjutamise vahepeal maiustada apelsiniga. Mul ei ole tükk aega palavat šokolaadi isu olnud. Kakaod olen joonud viimasel ajal ka ainult siis, kui tuleb meelde, et huvitav, miks mul küll meeletut šokolaadi isu ei ole... Aga täna siiski:
* Kooli kohvikus 5 DKK eest porgandi kooki süüa, eriti veel siis, kui seal paks šokolaadiglasuur peal on!
* Teha proovi Blinkiga nii tundi 4!
* Olla rõõmus (haha, Nina küsis täna, et ei tea mida need Nordic Masterid küll tarbivad, on nii rõõmsad. Ja siis talle meenus, ahjaaa.. see on ju Nordic Joint Program! Muidugimuidugi)
* Vestelda murtud inglise keeles teemal "How musical is man" isegi, kui küsimus "totally irrelevant" tundub. Dšiisas.
* Kasutada ära skaibi avaraid võimalusi ja suhelda nii kauge maaga, nagu seda on näiteks Austria!
* Kuulata veits südantlõhestavalt ilusat mussi näiteks KMH folgi või Magnus Stinnerbomi esituses.. Jaaaa!!
...ja siis päev õnnestub!!!
Ja.. muidugi, üks asi veel.. kuidas ma sain seda mitte mainida: PAPAL OLI TÄNA SÜNNIPÄEV!!! Tänane hiline kojujõudmine ei lasknud helistada... Homme! :)
* Hommikul vara ärgata ja päikesepaistes kooli kimada
* Hästi palju harjutada!
* Ka makarone mõnusasti süüa. Nii, et kurku kinni jääva rasva asemel jääb suhu tervislik maitse!
* Harjutamise vahepeal maiustada apelsiniga. Mul ei ole tükk aega palavat šokolaadi isu olnud. Kakaod olen joonud viimasel ajal ka ainult siis, kui tuleb meelde, et huvitav, miks mul küll meeletut šokolaadi isu ei ole... Aga täna siiski:
* Kooli kohvikus 5 DKK eest porgandi kooki süüa, eriti veel siis, kui seal paks šokolaadiglasuur peal on!
* Teha proovi Blinkiga nii tundi 4!
* Olla rõõmus (haha, Nina küsis täna, et ei tea mida need Nordic Masterid küll tarbivad, on nii rõõmsad. Ja siis talle meenus, ahjaaa.. see on ju Nordic Joint Program! Muidugimuidugi)
* Vestelda murtud inglise keeles teemal "How musical is man" isegi, kui küsimus "totally irrelevant" tundub. Dšiisas.
* Kasutada ära skaibi avaraid võimalusi ja suhelda nii kauge maaga, nagu seda on näiteks Austria!
* Kuulata veits südantlõhestavalt ilusat mussi näiteks KMH folgi või Magnus Stinnerbomi esituses.. Jaaaa!!
...ja siis päev õnnestub!!!
Ja.. muidugi, üks asi veel.. kuidas ma sain seda mitte mainida: PAPAL OLI TÄNA SÜNNIPÄEV!!! Tänane hiline kojujõudmine ei lasknud helistada... Homme! :)
teisipäev, 2. märts 2010
Esmaspäevad
Mõtlesin siin hullult, et oh, nüüd kirjutan. Ja siis sain faili Blinki eksamikontserdiga. Saan ma ju jah nüüd rahulikult kirjutada. Nii põnev on. Oi, pekki, minu soolo... Uh...
Päike paistis täna. Hommikul harjutasin ja läksin kooli ja avastasin, et kõik tänavad on lumest puhtaks sulanud.
Mängisin klaverit ja mõtlesin välja harmooniaid ja siis meil oli Blinkiga proov, kus kaverdasime lugu "Teardrop" ansambli Massive Attac repertuaarist. Päris naljakas ja tore oli!
Eile riidlesin oma naabritega. Miks? Sest ma ei olnud rahul olukorraga, kus laupäevase pidumeeleolu käigus köögis ümber läinud prügikotid olid siiani põrandal laiali ja ühest kotist välja nirisev õllenire oli pool kööki pikk ja wc's oli poti kõrval ühe tampooni kasutatud aplikaator ja loomulikult kõik need nõud seal hunnikus. Küsisin, et milles asi. "Me koristame esmaspäeviti!" sain vastuseks. Kuna see ei olnud minu jaoks rahuldav vastus, õiendasin siis natuke ja põhjendasin oma seisukohti, et mispärast olukord ei ole aktsepteeritav. Njaa. Igastahes. Eile nad siis õhtul hilja koristasid. Hah. Nüüd sain siis süsteemile pihta. See, et nad "esmaspäeviti koristavad" tähendab tegelikkuses, et nad "esmaspäeval pesevad nõusid". Jeesh.
Järgmisel nädalavahetusel ma aga kodus ei ole, niisiis saavad nad oma esmaspäeva traditsiooni jätkata ilma vigiseva naabrita nädalavahetusel. Sest mängin koos Paddy Kelly ja Kasper Staegeriga pilli ja elan kaasa Alice Imedemaale ja tantsin palju polskasid ja räägin ohtralt naljajuttu EESTI KEELES! :)
Täna oli lahe!
Päike paistis täna. Hommikul harjutasin ja läksin kooli ja avastasin, et kõik tänavad on lumest puhtaks sulanud.
Mängisin klaverit ja mõtlesin välja harmooniaid ja siis meil oli Blinkiga proov, kus kaverdasime lugu "Teardrop" ansambli Massive Attac repertuaarist. Päris naljakas ja tore oli!
Eile riidlesin oma naabritega. Miks? Sest ma ei olnud rahul olukorraga, kus laupäevase pidumeeleolu käigus köögis ümber läinud prügikotid olid siiani põrandal laiali ja ühest kotist välja nirisev õllenire oli pool kööki pikk ja wc's oli poti kõrval ühe tampooni kasutatud aplikaator ja loomulikult kõik need nõud seal hunnikus. Küsisin, et milles asi. "Me koristame esmaspäeviti!" sain vastuseks. Kuna see ei olnud minu jaoks rahuldav vastus, õiendasin siis natuke ja põhjendasin oma seisukohti, et mispärast olukord ei ole aktsepteeritav. Njaa. Igastahes. Eile nad siis õhtul hilja koristasid. Hah. Nüüd sain siis süsteemile pihta. See, et nad "esmaspäeviti koristavad" tähendab tegelikkuses, et nad "esmaspäeval pesevad nõusid". Jeesh.
Järgmisel nädalavahetusel ma aga kodus ei ole, niisiis saavad nad oma esmaspäeva traditsiooni jätkata ilma vigiseva naabrita nädalavahetusel. Sest mängin koos Paddy Kelly ja Kasper Staegeriga pilli ja elan kaasa Alice Imedemaale ja tantsin palju polskasid ja räägin ohtralt naljajuttu EESTI KEELES! :)
Täna oli lahe!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)