Hiline ärkamine. Ülemõistuse hea hommikusöök banaani-külmutetmaasika-kiivi-seemnete-kaerahelbe-smuuti näol. Lundsulatav vihm. Photoshop. Karririis eilse supilõpu kaunistuseks. Laupäevane pidumeeleolu kõrvaltoas. Pikk mõnus skaip Maarjaga...
Mai kujuta ikkagi ette, kuidas oma naabritega kontakti saada. Ja eneses selgusele jõuda, kas seda tegelt üldse tahan... Praegu on täielik vältimine. Võinoh. Ma ütlen hej ja nad ütlevad hej. Ja kui pakun küpsist, võtab Lasse vastu ja Pernille ei taha. Ja kui lasen Pernillet öösel kell 4 sisse, ütleb ta "OH! THANK YOU!!!!" Ja kui vihjan pesemata nõudele, tehakse ahastav nägu ja mingi aja pärast olukord paraneb. Aga.. Pekki. Miks peab koristama vaid siis, kui olukord juba silmipimestav on? Võib-olla ma liialdan ja olen mingi korra friik aga ilma normaalse tava-tasandil suhtluseta on jube raske rääkida asjust, mis on negatiivsed... A ma ei oska nendega mitte millegist rääkida! Sest vastused on alati napid. Hmmm... Ja nende omavahelisest Taani keelest ei saa ma mitte muhvigi aru. Sest mul ei ole aimugi, millisest kontekstist tähendust otsida.
Üleeile läksin hilja magama. Et varsti üles ärgata, sest Pernillel oli oma peikaga tüli. Või. Peikal Pernillega. Karjumine ja nutt. Vannitoa vahet jooksmine. Pekki. Äkki mai peaks seda kõike siia kirjutama. Jääb ehk liiga negatiivne mulje kõigest siin.. Tegelt on ju tore. Ja mu tuba on päikese poole (täielik raisk mu korterikaaslaste puhul, kes ka ilusa ilmaga kardinad ees hoiavad).
Micke Marin ikka räägib, et kui igast kirjutatud viiest loost on üks hea, oled edukas helilooja. Aga tuleb olla vapper ja need neli esimest ka ära kirjutada. Ma ikka loen neid lugusid alati ja mõtisklen, et hmmm.. kus ma siis nüüd omadega olla võiksin...
Vaatasin aknast välja ja nägin jälle vastasmaja teisel korrusel elavat väikest kassikest. Kes ikka aknal armastab passida. Hall kiisu. Mängisin viiulit ja mõtlesin, et peaks ehk ühe loo kirjutama. Tuligi juba algus kätte... Aga mis nimeline? Kellele pühendada? Kas mõtetega Rootsi, koju, siinseile toimumistele? Aga kassike viskas tiritamme ja nii oli vastus mu küsimusele ilmselge! Tahaks selle (kui lugu lõpuks valmis saab) linti mängida ja siis enne siit äraminekut neile ületänavanaabreile viia ja tollele kassile pai teha.
. . .. A_A . .
.. . =(*o*)= .. . . ..
___(_|||_) . . .. .
Bredstedgade vals for den lille kat!
pühapäev, 28. veebruar 2010
kolmapäev, 24. veebruar 2010
Tüütus
Näeh. Nii juhtub kui lahtiununenud aknaga toas magada. Ja enne seda avatud aknaga joogat praktiseerida ja nii. Ärkasin üles ja kurk oli valus ja kõik liigesed valulised. Käisin ikkagi koolis Pär Mobergi õpitoas. Et pärast seda kohe tagasi tulla ja voodisse kukkuda. Olen nüüd siin teed joonud ja terve päeva voodis röntsakil olles löölutanud.
Ma arvan, et mul vist on palavik ka. Olen ühe sidruni ära joonud ja rohelist teed ja banaani-metsamarja smuutit sidruniga.
Eilne Polka Rave oli ülimalt lahe. Ehk oleks võinud mõniteist täiesti tundmatud Iirikat olemata olla aga üldine meeleolu ja õhkkond oli mõnus. Sain paljude uudistavate pilkude osaliseks kui oma hiiukat saagisin. Väga mind muidugi kuulda ei olnud aga piisavalt, et ise aru sain, kas mängin õigeid noote või ei. Hehe. Tuleb välja, et tolle kastiga on võimalik täitsa edukalt Taani mussi mängida!
Oiplin. Peaksin ikka magama minema. Et siis homme end paremini tunda! Jah palun!
Ma arvan, et mul vist on palavik ka. Olen ühe sidruni ära joonud ja rohelist teed ja banaani-metsamarja smuutit sidruniga.
Eilne Polka Rave oli ülimalt lahe. Ehk oleks võinud mõniteist täiesti tundmatud Iirikat olemata olla aga üldine meeleolu ja õhkkond oli mõnus. Sain paljude uudistavate pilkude osaliseks kui oma hiiukat saagisin. Väga mind muidugi kuulda ei olnud aga piisavalt, et ise aru sain, kas mängin õigeid noote või ei. Hehe. Tuleb välja, et tolle kastiga on võimalik täitsa edukalt Taani mussi mängida!
Oiplin. Peaksin ikka magama minema. Et siis homme end paremini tunda! Jah palun!
esmaspäev, 22. veebruar 2010
Leivasupp med skogens frugten
Ma ei ole oma naabritest ikka veel aru saanud. Ühest küljest selline noore inimese destruktiivne eluviis - suitsetamine ja pidu ja päikeselise ilmaga kardina ette tõmbamine ja enda järel mitte ära koristamine ja selle kõrval multikate/lastefilmide vaatamine. Mis mu jaoks ei lähe üldse kokku..
Tulin koju täna ja köök nägi ikka üsna kohutav välja. Kolm päeva tagasi köögitasapinnale loksunud punane mahl ja kauakaua pesemata nõud ja porgandikoored kraanikausis, kõrvu uhkeldamas mõne väsinud näoga makaroniga. Põrandal prügikotile mitte pihta saanud karp ja banaanikoor.. Vastuolu värskelt ahjust tulnud kuklite ja võika pesemata panni vahel.. Lisaks veel saiakeste küpsetamisest lauale unustatud jahuhunnikud. Kui tavaliselt saan ikka asjad eemale lükatud ja oma süüa ikka edasi teha (ning VAHETULT pärast kasutamist kõik nõud ära pesta. Muidu ma ehk nii korralik ei olekski aga ma ju ei saa anda panust köögi kraamimatusse), siis seekord oli vaatepilt ikka kurb. Nojah. Nüüd, pärast olukorra kommenteerimist on köök jälle ok. Aga.. Kuidas on võimalik, et neid see ei häiri? Mõneti on mul kahju, et ma kodus olles vaid oma toas passin ja oma naabritega ei suhtle muul tasandil kui hej ja hejhej aga.. Kui ma ka olen vahest alustanud juttu, siis väga kaua ei ole see kestnud.. Mai tea.
Aga nüüd rõõmsamalt. Et siis kas te ikkagi the Kelly Familyt mäletate? Need pikkade lokkis juustega värisevi hääli laulvad hipid, kes maailmatuma suure pereansambliga mööda maailma omal ajal 20 miljonit plaati müüsid? Votigstahes, üks neist, Paddy Kelly leidis, et ta elus on ikka midagi puudu, lahkus ansamblist, õppis teoloogiat ja hakkas katoliku mungaks. Ja nüüd, märtsi alguses annab kaks loeng-kontserti Taanis, kus räägib oma elust ja laulab kitarri, klaveri (mida mängib minu armas sõber Kasper!) ning viiuli (arvake ära kes) saatel. Kas pole mitte muigvele kiskuv? :) Ja ei, see ei ole keiks, mille tasu eest ma endale uue viiuli saaksin. Ta on munk. Eksole.
Täna oli meil Pär Mobergiga Malmö Musikhögskolanist Rootsi muusika ajaloo loeng ja õpituba. Pär Moberg on saksimängija, kes teab KÕIKI lugusid. Ükskõik mis maalt. Ja veelgi enam. Ta teab ka nende nimesid! Kahtlustasin hommikul, et olen seal väga unine, sest sain jälle liiga hilja magama (muutsin CD-ümbrise fonti ja olin internetiavarustes sotsiaalne) aga. Tegemist oli ülipõnevate tundidega. Tohutult lahe on ikkagi samu asju kuulda erinevate inimeste käest. Nagu loeks sama asja kohta erinevat raamatut (mida mulle alati teha on meeldinud). Ja hiljem, õpitoa lood olid ka täitsa toredad! Kommentaar Pärilt: "Oh, nüüd õpetan teile ühe oma lemmikutest slängpolskadest! Tean neid tuhandeid, aga see on ikkagi kõige lemmikum!" Haha. Ja ma arvan, et ta ei liialdanud selle "tuhandega"! :)
Ja nüüd algab kohevarsti PolkaRave! Kuhu võtan kaasa ka hiiuka. Vaatab, mis nägu nad teevad! :D
Tulin koju täna ja köök nägi ikka üsna kohutav välja. Kolm päeva tagasi köögitasapinnale loksunud punane mahl ja kauakaua pesemata nõud ja porgandikoored kraanikausis, kõrvu uhkeldamas mõne väsinud näoga makaroniga. Põrandal prügikotile mitte pihta saanud karp ja banaanikoor.. Vastuolu värskelt ahjust tulnud kuklite ja võika pesemata panni vahel.. Lisaks veel saiakeste küpsetamisest lauale unustatud jahuhunnikud. Kui tavaliselt saan ikka asjad eemale lükatud ja oma süüa ikka edasi teha (ning VAHETULT pärast kasutamist kõik nõud ära pesta. Muidu ma ehk nii korralik ei olekski aga ma ju ei saa anda panust köögi kraamimatusse), siis seekord oli vaatepilt ikka kurb. Nojah. Nüüd, pärast olukorra kommenteerimist on köök jälle ok. Aga.. Kuidas on võimalik, et neid see ei häiri? Mõneti on mul kahju, et ma kodus olles vaid oma toas passin ja oma naabritega ei suhtle muul tasandil kui hej ja hejhej aga.. Kui ma ka olen vahest alustanud juttu, siis väga kaua ei ole see kestnud.. Mai tea.
Aga nüüd rõõmsamalt. Et siis kas te ikkagi the Kelly Familyt mäletate? Need pikkade lokkis juustega värisevi hääli laulvad hipid, kes maailmatuma suure pereansambliga mööda maailma omal ajal 20 miljonit plaati müüsid? Votigstahes, üks neist, Paddy Kelly leidis, et ta elus on ikka midagi puudu, lahkus ansamblist, õppis teoloogiat ja hakkas katoliku mungaks. Ja nüüd, märtsi alguses annab kaks loeng-kontserti Taanis, kus räägib oma elust ja laulab kitarri, klaveri (mida mängib minu armas sõber Kasper!) ning viiuli (arvake ära kes) saatel. Kas pole mitte muigvele kiskuv? :) Ja ei, see ei ole keiks, mille tasu eest ma endale uue viiuli saaksin. Ta on munk. Eksole.
Täna oli meil Pär Mobergiga Malmö Musikhögskolanist Rootsi muusika ajaloo loeng ja õpituba. Pär Moberg on saksimängija, kes teab KÕIKI lugusid. Ükskõik mis maalt. Ja veelgi enam. Ta teab ka nende nimesid! Kahtlustasin hommikul, et olen seal väga unine, sest sain jälle liiga hilja magama (muutsin CD-ümbrise fonti ja olin internetiavarustes sotsiaalne) aga. Tegemist oli ülipõnevate tundidega. Tohutult lahe on ikkagi samu asju kuulda erinevate inimeste käest. Nagu loeks sama asja kohta erinevat raamatut (mida mulle alati teha on meeldinud). Ja hiljem, õpitoa lood olid ka täitsa toredad! Kommentaar Pärilt: "Oh, nüüd õpetan teile ühe oma lemmikutest slängpolskadest! Tean neid tuhandeid, aga see on ikkagi kõige lemmikum!" Haha. Ja ma arvan, et ta ei liialdanud selle "tuhandega"! :)
Ja nüüd algab kohevarsti PolkaRave! Kuhu võtan kaasa ka hiiuka. Vaatab, mis nägu nad teevad! :D
pühapäev, 21. veebruar 2010
laupäev, 20. veebruar 2010
Rotlus ja soosivad juhused
Läksime Keviniga eile poole viiese rongi peale. Et minna Middlefoarti, et minna sealt edasi bussiga Stribesse, kus toimus see festival, kus Baltic Crossing esinema pidi. Aga. Kohtusime rongis Piaga, kellele tuldi Middlefarti järgi. Me mahtusime ka auto peale.
Kuna festivalide kontserdipiletid olid nii naeruväärselt kallid, olime juba enne otsustanud, et Baltic Crossingut tahame küll näha, aga õiget piletihinda maksame vaid viimasel võimalusel.
Nähes BC'd kohvikusse suunduvat, läksime ka sinna. Tuli välja, et Ian oli meid ikkagi üleeilsele kontserdile listi pannud. Seda kuuldes olin hetkeks pettunud, kuna esialgselt tundus pileti mitte ostmine üsna utoopiline. Festivalidel ju üldiselt liste ei ole. Njah. Aga otsustasime oodata. Sest BC esines ka ühel tasuta laval, kuigi vaid pooletunnise kontserdiga a seegi parem ju kui mitte miskit. See osutus aga üsna katastroofiliseks kuna helimees suutis kõik pekki keerata. Kidral oli feedback ja mandokas oli liiga vali ja viiulid sodised ja mis kõik veel. Olin väga pettunud.
Kohtusime tüüpidega laagrist "ROD", kes pidid pausimuusikud olema. A la Maa&Ilma ajal me oleme ikka mänginud. Loominguliselt ühinesime nendega. Ja teenisime sellega endale tasuta jooke. Kes õlut kes pepsit. Jeah. Jämm oli ok. Üks viiuldaja mängis aga kogu aeg nii kohutavalt mustalt ja rütmivabalt, et mul oli raske manada näole rahulolevat ilmet. Võitlesin siis endaga. Üsna lihtne on ära harjuda heade muusikutega koos mängimisega... Aga üldiselt oli lahe. Üks flöödimängija Mads Kopenhaagenist oli täitsa väledate näppudega ning hea kuulaja.. Sõime kõrval asuva CD-müügi puuvilju: "Jajah, võtke aga veel!" Tore! Siis mingil hetkel tuli Ian õlale koputama, et kuule, kui tahate, saate ikka sisse. Ta oli mingi bossuga rääkimas käinud. Nii me siis läksime ja kuulasime BALTIC CROSSINGUT!!!
Kontsert oli loomulikult superülivägalahe! Uued lood suvel ilmuvalt plaadilt ja vanad nostalgitsemiseks.
Pärast kontserti oli veel üks ülesanne läbida.. Kuidagi jõuda Middelfarti ja rongiga Odensesse. Kuna tuttavatest keegi seda teed ette ei võtnud, seisime parkimisplatsil sildiga "Odense/Middelfart". Aga autod olid kas täis või sõitmas valele poole. No heakene küll. Isegi kui oleksime kohe auto peale saanud, oleksime ilmselt rongist maha jäänud ja pidanud kaks tundi ootama. Niiet suundusime majja tagasi. Magamiskotid olid meil ju kaasas... Ja võimalus festivalipaika ööbima jääda täitsa olemas. Sattusime aga rääkima Thyv'ga, kes ütles, et ta küll tegelt Middelfarti ei lähe aga meid ära võib ikka visata. Teadsime, et järgmine rong läheb 3.20. Jõudsime kena varuga kohale, hakkasin piletit ostma, kui kuulsime, et mingi rong tuleb. Kev jooksis vaatama.. Meie rong! 7 minutit varem! Jooksime aga rongile. Ma veel hädaldamas, et aga mis piletitest saab. Sest minu teada ei saa Taanis rongist piletit osta. Kevin on seda aga teinud. Aga. Piletikontroll meieni ei jõudnudki. Niiet. Hah. Täitsa hästi vedas, võiksin öelda! :)
Nüüd on muidugi suhteliselt null-päev olnud. Vaatasin "A Night to Remember'it". Titanicu film aastast 1958. Ja täitsin veel avaldusi ja nii... Nüüd proovin CD-ümbrise ära lõpetada!
Kuna festivalide kontserdipiletid olid nii naeruväärselt kallid, olime juba enne otsustanud, et Baltic Crossingut tahame küll näha, aga õiget piletihinda maksame vaid viimasel võimalusel.
Nähes BC'd kohvikusse suunduvat, läksime ka sinna. Tuli välja, et Ian oli meid ikkagi üleeilsele kontserdile listi pannud. Seda kuuldes olin hetkeks pettunud, kuna esialgselt tundus pileti mitte ostmine üsna utoopiline. Festivalidel ju üldiselt liste ei ole. Njah. Aga otsustasime oodata. Sest BC esines ka ühel tasuta laval, kuigi vaid pooletunnise kontserdiga a seegi parem ju kui mitte miskit. See osutus aga üsna katastroofiliseks kuna helimees suutis kõik pekki keerata. Kidral oli feedback ja mandokas oli liiga vali ja viiulid sodised ja mis kõik veel. Olin väga pettunud.
Kohtusime tüüpidega laagrist "ROD", kes pidid pausimuusikud olema. A la Maa&Ilma ajal me oleme ikka mänginud. Loominguliselt ühinesime nendega. Ja teenisime sellega endale tasuta jooke. Kes õlut kes pepsit. Jeah. Jämm oli ok. Üks viiuldaja mängis aga kogu aeg nii kohutavalt mustalt ja rütmivabalt, et mul oli raske manada näole rahulolevat ilmet. Võitlesin siis endaga. Üsna lihtne on ära harjuda heade muusikutega koos mängimisega... Aga üldiselt oli lahe. Üks flöödimängija Mads Kopenhaagenist oli täitsa väledate näppudega ning hea kuulaja.. Sõime kõrval asuva CD-müügi puuvilju: "Jajah, võtke aga veel!" Tore! Siis mingil hetkel tuli Ian õlale koputama, et kuule, kui tahate, saate ikka sisse. Ta oli mingi bossuga rääkimas käinud. Nii me siis läksime ja kuulasime BALTIC CROSSINGUT!!!
Kontsert oli loomulikult superülivägalahe! Uued lood suvel ilmuvalt plaadilt ja vanad nostalgitsemiseks.
Pärast kontserti oli veel üks ülesanne läbida.. Kuidagi jõuda Middelfarti ja rongiga Odensesse. Kuna tuttavatest keegi seda teed ette ei võtnud, seisime parkimisplatsil sildiga "Odense/Middelfart". Aga autod olid kas täis või sõitmas valele poole. No heakene küll. Isegi kui oleksime kohe auto peale saanud, oleksime ilmselt rongist maha jäänud ja pidanud kaks tundi ootama. Niiet suundusime majja tagasi. Magamiskotid olid meil ju kaasas... Ja võimalus festivalipaika ööbima jääda täitsa olemas. Sattusime aga rääkima Thyv'ga, kes ütles, et ta küll tegelt Middelfarti ei lähe aga meid ära võib ikka visata. Teadsime, et järgmine rong läheb 3.20. Jõudsime kena varuga kohale, hakkasin piletit ostma, kui kuulsime, et mingi rong tuleb. Kev jooksis vaatama.. Meie rong! 7 minutit varem! Jooksime aga rongile. Ma veel hädaldamas, et aga mis piletitest saab. Sest minu teada ei saa Taanis rongist piletit osta. Kevin on seda aga teinud. Aga. Piletikontroll meieni ei jõudnudki. Niiet. Hah. Täitsa hästi vedas, võiksin öelda! :)
Nüüd on muidugi suhteliselt null-päev olnud. Vaatasin "A Night to Remember'it". Titanicu film aastast 1958. Ja täitsin veel avaldusi ja nii... Nüüd proovin CD-ümbrise ära lõpetada!
reede, 19. veebruar 2010
Mikk Vanapõld
Hommikune varane proov Blinkiga. Kalendrimiiting. Logistiline segadus: kas minna täna Kopenhaagenisse Baltic Crossingut kuulama, kellega minna, mis kell minna, äkki minna homme?, ehk saab homme tasuta sisse? Jajaah. Äkki saab. Niiet homme.
Harmoonia tund ja F#m7/C# ja Asus4/E ja E11 ja muud džässikad.. Mõnus! Eriti kui nende peale ise oled tulnud! :) Bazar Fyn. Apelsinid ja mangod. Küüslauk. Kohutavalt ahvatlev aasia/idamaade toiduainete pood. Praetud riis küüslaugu, ingveri ja kookoshelvestega.
Lauri käis külas ja tõi Eestist kaasa toodud Annekese šokolaadi. Ja juustu. Seal idamaises poes mõtlesin, kuidas ma halvaad süüa tahaks. Siin on see nii naeruväärselt kallis. Ei kipu väga ostma. Mõtlesin just, et ok... Nüüd on kodune õhtu avalduste täitmise tähe all, kui nägin Noa feissbuki kirjet, et "punane vein ja mäng Bezzerwizzer!" Oeh. Niiet andsin Kevinile teada ja jalutasime aga Noa&Christopheri juurde. Mõtlesime veel, et ei tea, kas Kevin on ainuke poiss seal õhtul. Selgus aga hoopis, et Noa kursakaaslastest, tulevastest arstidest, on aktiivsemad hoopis noormehed. Ja nii oligi seal kari poisse ja 3 tüdrukut, kellest üks ka varsti minema läks. Mängisime siis "Bezzerwizzerit". Mäng, kus inimesed jaotatakse gruppideks ning need grupid peavad siis vastama mingitele küsimustele. Hah. Meie grupp (Noa, Kevin ja ma)kaotas. See ainumas kord, kui me punkte saime oli siis, kui teadsime vastust ühe teise grupi küsimusele: "Kes on 1973ndal välja antud albumi The Tubular Bells autor?" Kuna Kevin on suur Mike Oldfieldi fänn ja ma olen ju selle muusika peal üles kasvanud, oli ilmselge, et me ei nõustunud grupi "Den lille hörapparat" vastusega: Rolling Stones. Haha.
Mängisime pilli. Oijah! Ja homme saab veel hästi palju pilduda! :)Men nu er det sengetid! Tak for idag! :)
Harmoonia tund ja F#m7/C# ja Asus4/E ja E11 ja muud džässikad.. Mõnus! Eriti kui nende peale ise oled tulnud! :) Bazar Fyn. Apelsinid ja mangod. Küüslauk. Kohutavalt ahvatlev aasia/idamaade toiduainete pood. Praetud riis küüslaugu, ingveri ja kookoshelvestega.
Lauri käis külas ja tõi Eestist kaasa toodud Annekese šokolaadi. Ja juustu. Seal idamaises poes mõtlesin, kuidas ma halvaad süüa tahaks. Siin on see nii naeruväärselt kallis. Ei kipu väga ostma. Mõtlesin just, et ok... Nüüd on kodune õhtu avalduste täitmise tähe all, kui nägin Noa feissbuki kirjet, et "punane vein ja mäng Bezzerwizzer!" Oeh. Niiet andsin Kevinile teada ja jalutasime aga Noa&Christopheri juurde. Mõtlesime veel, et ei tea, kas Kevin on ainuke poiss seal õhtul. Selgus aga hoopis, et Noa kursakaaslastest, tulevastest arstidest, on aktiivsemad hoopis noormehed. Ja nii oligi seal kari poisse ja 3 tüdrukut, kellest üks ka varsti minema läks. Mängisime siis "Bezzerwizzerit". Mäng, kus inimesed jaotatakse gruppideks ning need grupid peavad siis vastama mingitele küsimustele. Hah. Meie grupp (Noa, Kevin ja ma)kaotas. See ainumas kord, kui me punkte saime oli siis, kui teadsime vastust ühe teise grupi küsimusele: "Kes on 1973ndal välja antud albumi The Tubular Bells autor?" Kuna Kevin on suur Mike Oldfieldi fänn ja ma olen ju selle muusika peal üles kasvanud, oli ilmselge, et me ei nõustunud grupi "Den lille hörapparat" vastusega: Rolling Stones. Haha.
Mängisime pilli. Oijah! Ja homme saab veel hästi palju pilduda! :)Men nu er det sengetid! Tak for idag! :)
neljapäev, 18. veebruar 2010
Pannkoogid ja vastlad
Lihtsad asjad võivad ikka uskumatult palju rõõmu teha. Näiteks päris teki all magamine, või lahe (akordi-) järgnevus, mille ise oled leidnud või jah. Mis iganes tegelt. Pannkoogid. Seentega. Igastahes. Proovisime siin Kevini (too Newcastlest pärit viiuldaja) mäkiga veits pilte teha. Kuna mu tuba on täiesti valge ikkagi ja voodist üksi on igav pilti ehk vaadata, siis siin kaks naljapilti. Mmm. Tegime bändikaid (st bändi fotosid) ka. Näituseks ehk üks üles ka! :)
Ma olen väga väss praegu. Mitu õhtut järjest üleval oldud kaua. Ja hommikul võrdlemisi vara ärgatud. Käisime täna Haraldil kodus ansamblitunnis. Sõime lõunaks gurmeevõileiba ja sõitsime Haraldi mersuga [mis on täpselt samasugune (ainult, et hõbedane), kui meie oma, see mis enam ei sõida] Taani metsade ja mägede vahel. Jeah. Mmm...
Homme on Baltic Crossingu kontsert!!! Juhuuuuu!!!!
Ma olen väga väss praegu. Mitu õhtut järjest üleval oldud kaua. Ja hommikul võrdlemisi vara ärgatud. Käisime täna Haraldil kodus ansamblitunnis. Sõime lõunaks gurmeevõileiba ja sõitsime Haraldi mersuga [mis on täpselt samasugune (ainult, et hõbedane), kui meie oma, see mis enam ei sõida] Taani metsade ja mägede vahel. Jeah. Mmm...
Homme on Baltic Crossingu kontsert!!! Juhuuuuu!!!!
esmaspäev, 15. veebruar 2010
Tubane
Ärkasin hiljaaa. Sest läksin peale nelja magama - tegin seda CD-kaane värki. Olin üleval, sõin kaerahelbeküpsiseid, laulsin kõva häälega Moulin Rouge'i ja Elton Johni laule youtube'ile kaasa ja mässasin Photoshopis. Nüüd olen veits tagasisidet ka juba saanud. Fonti pean veits kohendama, muidu on vastukaja olnud väga-väga positiivne. Lahe!!!
Igastahes. Päike paistis!!! Tegin siis jälle youtube-joogat ja võimlesin apelsini ja greibi abiga (täitsa töötab muuseas) Esko Järvela saatel. Ja sõin marja-banaani-apelsini-kaerahelbe smuutit. Ja siis, tundsin, et mu toas on ikka liiga vähe rohelist (äkki peaks mõne kleidi üles riputama lihtsalt?) ja maalisin mõne rohelise pildi, et seinale värvilaiku anda. Nüüd on peaaegu nagu lilled toas kohe. :)
Ja sedasamustik, et.. mu naabrid on tegelikult ju toredad. Lihtsalt teise elustiiliga ja väga ühist jututeemat ei ole nagu.. A sõbralikud nad ju on ja võib-olla on see tegelikult tavaline noorte seas, et juuakse reede õhtuti ja suitsetatakse ja ei olda väga korralikud enda järelt koristamisega... Hmm..
Jah!
Igastahes. Päike paistis!!! Tegin siis jälle youtube-joogat ja võimlesin apelsini ja greibi abiga (täitsa töötab muuseas) Esko Järvela saatel. Ja sõin marja-banaani-apelsini-kaerahelbe smuutit. Ja siis, tundsin, et mu toas on ikka liiga vähe rohelist (äkki peaks mõne kleidi üles riputama lihtsalt?) ja maalisin mõne rohelise pildi, et seinale värvilaiku anda. Nüüd on peaaegu nagu lilled toas kohe. :)
Ja sedasamustik, et.. mu naabrid on tegelikult ju toredad. Lihtsalt teise elustiiliga ja väga ühist jututeemat ei ole nagu.. A sõbralikud nad ju on ja võib-olla on see tegelikult tavaline noorte seas, et juuakse reede õhtuti ja suitsetatakse ja ei olda väga korralikud enda järelt koristamisega... Hmm..
Jah!
laupäev, 13. veebruar 2010
Punane
Lund aina sajab. Võeh kuidas tahaksin juba kevadet. Ja päikest enda tuppa. Kuulan Lauri lindistusi maispeissist praegu. Kole musamaja igatsus tuli peale... Kevadõhtu päikeseline jahedus ja soe diivan oranži fliispleediga teisel korrusel, aknast tuppa tulev lehepõletamise lõhn, harjutamisest tingitud väsimus, õhtul veel kirjutamist vajav essee või tüütult varane loeng hommikul aga sellegipoolest vajadus endale kedagi veel kamina ette teed jooma kutsuda...
Üleeile oli mul esimene lisapilli ehk harmoonia tund. Pidin koduse tööna ette valmistama harmoonia ühele enda loole. Sattusin akordidest jälle kord meeletult vaimustusse! Ja tund oli ülimalt lahe! Oeh!!!
Milleks tunnevad inimesed vajadust end just Reede Õhtul purju juua ja siis terve õhtu jaburalt lällata ning öösel kell 4 ukse taga taguda, sest "võtmed ei tööta" et siis terve laupäeva jooksul end halvasti tunda ja mitte midagi teha? Muuseas. See võtmestseen tõepoolest oli veider. Nii umbes nelja ajal kuulsin meeletut kolkimist ukse tagant. Alguses ei saanud aru, et see tuleb meie korteri ukse tagant. A siis kuulsin hüüdeid "Johannaaaaa!!! Johaannaaaa!!!" Läksin vaatama - Lasse ja Pernille ei saanud sisse. Sest "lukk oli katki". Mul oli suht suva, et nad mu üles ajasid. Sain teada, et nad mu nime teavad! Jess! Hommikul loomulikult lukk töötas. Haha.
AGA. Sellegipoolest, mis mõnu on ikkagi alkoholi ületarbimisest??? Ja miks tuntakse seda vajadust just reedeti/laupäeviti? Totter. Sama lugu mis sõbrapäevagagi vist. Ma tahan kogu aeg öelda, et õu, te olete lahedad. Jajah. Ilma selle "õu-ta" isegi. Te olete lahedad!!! On see miski originaalitsemise kompleks? Et kui kõik teised nii teevad, siis mina ei taha?
Kuidagi olen end viimasel ajal veits närvilisena tundnud. Täna hommikul vist sain aru, miks. Sest punasekirju vaip ja erkpunane voodikate (endine vaip=kardin tegelikult) tekitavad äreva meeleolu. Keerasin kollase tekikoti väljapoole ja tänane päev on kenasti rahuliku meeleoluga möödunud. Ei ole okast kõhus.
Täidan järjest vajalikke dokumente siin üheks stipendiumiks. Esseena kirjutatud elulugu ja mitmed soovituskirjad ja mis kõik veel.. Pilt. Kenasti raudteejaama-putka-pildiautomaadis-purki-naeratatud-kolekallilt-kinnimakstud. Njaah. Mis teha. Ehk tasub ikka ära kokkuvõttes...
Tänu Merikese maispeissile sain jälile lindistusele "Aablinna Isandatest". Laadisin selle ka enda lehele üles. Uskumatult lahedasti on salvestusele jäänud. Murrrrrr!!!
Ei. Nüüd jälle kasulikuks. Tagasi Windowsiga võitlemise maailma, kus pärast 95 MB kustutamist kõvakettalt on ikka veel vaid 74 MB ruumi alles. Kus on loogika? A ma õpin arvuteid (loe Windowsit) tundma nii. Oskan juba suvaliselt defragmentida ja deinstallida ja disk clean-up'i teha ja nii. Huvitavhuvitav. Ja seda ikka selleks, et mu väike vanamutikesest arvuti Photoshopi kannataks. Elagu uute programmide õppimine!
Üleeile oli mul esimene lisapilli ehk harmoonia tund. Pidin koduse tööna ette valmistama harmoonia ühele enda loole. Sattusin akordidest jälle kord meeletult vaimustusse! Ja tund oli ülimalt lahe! Oeh!!!
Milleks tunnevad inimesed vajadust end just Reede Õhtul purju juua ja siis terve õhtu jaburalt lällata ning öösel kell 4 ukse taga taguda, sest "võtmed ei tööta" et siis terve laupäeva jooksul end halvasti tunda ja mitte midagi teha? Muuseas. See võtmestseen tõepoolest oli veider. Nii umbes nelja ajal kuulsin meeletut kolkimist ukse tagant. Alguses ei saanud aru, et see tuleb meie korteri ukse tagant. A siis kuulsin hüüdeid "Johannaaaaa!!! Johaannaaaa!!!" Läksin vaatama - Lasse ja Pernille ei saanud sisse. Sest "lukk oli katki". Mul oli suht suva, et nad mu üles ajasid. Sain teada, et nad mu nime teavad! Jess! Hommikul loomulikult lukk töötas. Haha.
AGA. Sellegipoolest, mis mõnu on ikkagi alkoholi ületarbimisest??? Ja miks tuntakse seda vajadust just reedeti/laupäeviti? Totter. Sama lugu mis sõbrapäevagagi vist. Ma tahan kogu aeg öelda, et õu, te olete lahedad. Jajah. Ilma selle "õu-ta" isegi. Te olete lahedad!!! On see miski originaalitsemise kompleks? Et kui kõik teised nii teevad, siis mina ei taha?
Kuidagi olen end viimasel ajal veits närvilisena tundnud. Täna hommikul vist sain aru, miks. Sest punasekirju vaip ja erkpunane voodikate (endine vaip=kardin tegelikult) tekitavad äreva meeleolu. Keerasin kollase tekikoti väljapoole ja tänane päev on kenasti rahuliku meeleoluga möödunud. Ei ole okast kõhus.
Täidan järjest vajalikke dokumente siin üheks stipendiumiks. Esseena kirjutatud elulugu ja mitmed soovituskirjad ja mis kõik veel.. Pilt. Kenasti raudteejaama-putka-pildiautomaadis-purki-naeratatud-kolekallilt-kinnimakstud. Njaah. Mis teha. Ehk tasub ikka ära kokkuvõttes...
Tänu Merikese maispeissile sain jälile lindistusele "Aablinna Isandatest". Laadisin selle ka enda lehele üles. Uskumatult lahedasti on salvestusele jäänud. Murrrrrr!!!
Ei. Nüüd jälle kasulikuks. Tagasi Windowsiga võitlemise maailma, kus pärast 95 MB kustutamist kõvakettalt on ikka veel vaid 74 MB ruumi alles. Kus on loogika? A ma õpin arvuteid (loe Windowsit) tundma nii. Oskan juba suvaliselt defragmentida ja deinstallida ja disk clean-up'i teha ja nii. Huvitavhuvitav. Ja seda ikka selleks, et mu väike vanamutikesest arvuti Photoshopi kannataks. Elagu uute programmide õppimine!
neljapäev, 11. veebruar 2010
Üles-alla juuksed valla!
Elu edeneb.
Meil oli täna Blinki päev. Harjutasime ja tegime ajutormi. Ja head süüa. Emilia õpetas ühe nii kohutavalt ilusa polska, et on täiesti kindel, et sellest vormime uue hiti! Vähemalt meie enda lemmiku küll. Ja Lotta laulis kenasti "Rändajat". Nii hea oli jälle koos mängida!!!
Hommikupoole oli meil Carl Erik Lundgaardiga ansambli tund. Täielik vastand eelmisele õppejõule, kelle juurest läbi käisime.. Nii soe ja meeldiv ja põnev ja miskõik. Ja jällekord on see eeskujulik näide (Kas saan neid kahte sõna koos kasutada? Näide on ju ise-enesest juba eeskuju.. või? Äkki peaksin parem kirjutama suurepärane näide?) sellest, kuidas eelhäälestatus mõne inimese kohta määrab ära selle, kuidas teda näed. Sest tolle eelmise õppejõu kohta olin kuulnud vaid seda, kui irooniline ja naisi vihkav (vähemalt oma sõnades), samas kui meie tänasest lektorist olin ainult häid jutte kuulnud... Niisiis.. Levitage häid jutte! Nii on inimesed üksteise vastu algusest peale sõbralikumad!
Blinkiga olime Jullie juures. Sain talt pika interneti kaabli (endine oli mul umbes meeetrine ja kontakt oli kehvake, niiet sain teda ainult magamisaseme kõrval ja tasakesi kasutada) ja kaks pisikest punast vaipa (nüüd saan oma punast kardinat voodikattena kasutada) ja kaks voodikatte moodi riidetükki, mida täna ja homme öösel tekina kavatsen kasutada. Ja rattakorvi sain ka! Jessikas. Homme/ülehomme lubati mulle päris tekk ja padi tuua. Peaks vist üles hakkama kirjutama, kellelt mida olen laenanud. Nina käest sain lambi ja Jullielt vaiba ja Pialt mingi juhtme ja Christianilt teki ja Mariliisilt/Karoliinalt ratta ja nii edasi. Hah. Tore igastahes. Varsti (pärast Jullie juurest tooli siia kolistamist) on vist kõik oluline olemas. Täitsa kena on siin mu meelest. Punavalge kombinatsioonid ja Stockholmis (ja osaliselt ka juba Viljandis) seinal olnud postkaardid ja (päris-)kodus juba kasutusel olnud kõrvarõnksiriputusesüsteem teevad olemise koduseks. Ja et tänast juttu kenasti lõpetada pean mainima, et mu korterikaaslased pesid täna üle nädala nõusid (pärast kirjakest külmkapi peal). Köögis on ruuuuuumi!
Sove godt!
Meil oli täna Blinki päev. Harjutasime ja tegime ajutormi. Ja head süüa. Emilia õpetas ühe nii kohutavalt ilusa polska, et on täiesti kindel, et sellest vormime uue hiti! Vähemalt meie enda lemmiku küll. Ja Lotta laulis kenasti "Rändajat". Nii hea oli jälle koos mängida!!!
Hommikupoole oli meil Carl Erik Lundgaardiga ansambli tund. Täielik vastand eelmisele õppejõule, kelle juurest läbi käisime.. Nii soe ja meeldiv ja põnev ja miskõik. Ja jällekord on see eeskujulik näide (Kas saan neid kahte sõna koos kasutada? Näide on ju ise-enesest juba eeskuju.. või? Äkki peaksin parem kirjutama suurepärane näide?) sellest, kuidas eelhäälestatus mõne inimese kohta määrab ära selle, kuidas teda näed. Sest tolle eelmise õppejõu kohta olin kuulnud vaid seda, kui irooniline ja naisi vihkav (vähemalt oma sõnades), samas kui meie tänasest lektorist olin ainult häid jutte kuulnud... Niisiis.. Levitage häid jutte! Nii on inimesed üksteise vastu algusest peale sõbralikumad!
Blinkiga olime Jullie juures. Sain talt pika interneti kaabli (endine oli mul umbes meeetrine ja kontakt oli kehvake, niiet sain teda ainult magamisaseme kõrval ja tasakesi kasutada) ja kaks pisikest punast vaipa (nüüd saan oma punast kardinat voodikattena kasutada) ja kaks voodikatte moodi riidetükki, mida täna ja homme öösel tekina kavatsen kasutada. Ja rattakorvi sain ka! Jessikas. Homme/ülehomme lubati mulle päris tekk ja padi tuua. Peaks vist üles hakkama kirjutama, kellelt mida olen laenanud. Nina käest sain lambi ja Jullielt vaiba ja Pialt mingi juhtme ja Christianilt teki ja Mariliisilt/Karoliinalt ratta ja nii edasi. Hah. Tore igastahes. Varsti (pärast Jullie juurest tooli siia kolistamist) on vist kõik oluline olemas. Täitsa kena on siin mu meelest. Punavalge kombinatsioonid ja Stockholmis (ja osaliselt ka juba Viljandis) seinal olnud postkaardid ja (päris-)kodus juba kasutusel olnud kõrvarõnksiriputusesüsteem teevad olemise koduseks. Ja et tänast juttu kenasti lõpetada pean mainima, et mu korterikaaslased pesid täna üle nädala nõusid (pärast kirjakest külmkapi peal). Köögis on ruuuuuumi!
Sove godt!
teisipäev, 9. veebruar 2010
Juust
Eile otsustasin alustada juustu otsinguid. Kuna valikukriteeriumeiks sai olla vaid hind ja pilt ja ehk ka käega katsumine, et kas on pehme või kõva juust, ostsin ikkagi täitsa umbes. Hommikul tegin paki lahti ja leidsin, et oma tuppa seda ollust küll kunagi ei too.
Kogemata avastasin, et rahvatantsijast Belgia-reisikaaslane Lauri õpib hetkel ka Odenses. Ta käis täna külas. Ja loomulikult mõtlesin, et ah, mis see väike juust ikka teha saab. Ja mu tuba haiseb vist siiani - mitumitu tundi hiljemgi. Haha.
Käisin hinnavaatlusel. St kõndisin lähimad supermarketid läbi vaatamaks, kus piim ja munad odavamad on. Täitsa huvitav kohe. Soovitan soojalt! Selletõttu tahtsin ka oma tekikoti mõõtmeid teada, sest oli üks ülisoodne teki ja padja pakkumine. Tekk oleks aga liiga väike olnud. Hea oli samas, et ei ostnud. Nüüd saan teki (ja ehk ka paar patja)järgmises lõigus figureeriva tantsuõpetaja käest.
Mul on nüüd lõpuks päris voodi. Suur. 1.40 lai ja puha. Ja väike laud on mul ka. Tantsuõpetaja Christiani (keda juhtun siinsetest taanlastest ehk kõige kauem tundma ja kellel on suuuur auto) ja Lauri abiga transportisime mööbli kohale. Lootsin, et saan ka tooli. A praegu pean veel köögist ärandatud oranži taburjelkaga hakkama saama. Enam ei pea lootuseasendis istuma!!!!
Õnneks oli Christianil nina kinni. Niiet ta seda juustulehka ei tundnud. Või nii ta vähemalt väitis!
Head und! Ta kindlasti tuleb magus! Hommikuti olen täheldanud, et ärkan värskelt. St magamiseks on väga hea koht vist sattunud! :)
Kogemata avastasin, et rahvatantsijast Belgia-reisikaaslane Lauri õpib hetkel ka Odenses. Ta käis täna külas. Ja loomulikult mõtlesin, et ah, mis see väike juust ikka teha saab. Ja mu tuba haiseb vist siiani - mitumitu tundi hiljemgi. Haha.
Käisin hinnavaatlusel. St kõndisin lähimad supermarketid läbi vaatamaks, kus piim ja munad odavamad on. Täitsa huvitav kohe. Soovitan soojalt! Selletõttu tahtsin ka oma tekikoti mõõtmeid teada, sest oli üks ülisoodne teki ja padja pakkumine. Tekk oleks aga liiga väike olnud. Hea oli samas, et ei ostnud. Nüüd saan teki (ja ehk ka paar patja)järgmises lõigus figureeriva tantsuõpetaja käest.
Mul on nüüd lõpuks päris voodi. Suur. 1.40 lai ja puha. Ja väike laud on mul ka. Tantsuõpetaja Christiani (keda juhtun siinsetest taanlastest ehk kõige kauem tundma ja kellel on suuuur auto) ja Lauri abiga transportisime mööbli kohale. Lootsin, et saan ka tooli. A praegu pean veel köögist ärandatud oranži taburjelkaga hakkama saama. Enam ei pea lootuseasendis istuma!!!!
Õnneks oli Christianil nina kinni. Niiet ta seda juustulehka ei tundnud. Või nii ta vähemalt väitis!
Head und! Ta kindlasti tuleb magus! Hommikuti olen täheldanud, et ärkan värskelt. St magamiseks on väga hea koht vist sattunud! :)
esmaspäev, 8. veebruar 2010
Süsteemid
Nordic Master on haridus, kust saab rohkem kui lihtsalt muusikalisi teadmisi. Loomulikult kõik see rändamine, keeled, uued pesumasinad ja telefonikaardid (mul on muuseas nüüd uus number: +45 412 983 73), koolide informatsioonilevitamisest aru saamine, mis kõik... Loomulikult need paljud tunnid iseenda seltsis ja uute tuttavatega hängides ja uues köögis süüa tehes ja naabritega harjudes ja sotsiaalse keskkonna mõtteviisist aru saada üritades ja... Süsteemid poodides, kus on piim ja kust kandist võib leida jahu. Loomulikult tuleb õppida kõige selle möllu sees rahulikult ise-endaks jäämist. Kohanemist aga mitte üleliiast. ...kui palju võib oodata kontserdi eest tasu ja kui palju mingil maal hommikul välja minnes selga panna. Siin on ikka veel külm. Liiga külm Taani jaoks. Peaks juba soojemaks minema. Aga teed ikka tasapisi lähevad puhtamaks. Elu edeneb!
Täna oli meil kompositsioon/arranžeerimine ühe väga kuulsa bassimängijaga. Kes meiega kohtudes esimese asjana eelmist gruppi maha tegi ja meile rääkima hakkas, kuidas ta meid vormima hakkab, et me laval head välja näeksime. "We're gonna buy you some make-up and blabla." Olemata meid kunagi laval näinud. Ja pärast meie muusikalise näite kuulamist kohe seda kritiseerima asus. Positiivseid külgi välja toomata. Niiet Mikael Marini abiga tehtud seade sai parajalt vatti. Nojah. Igastahes oli tal palju möliseda. Jajah. Möliseda, nii ta enda tööd nimetas. "Isn't it wonderful? I can nag about everything and GET PAID FOR IT!?!" (Kas pole mitte lahe, võin näägutada ja mulle veel makstakse ka selle eest!) Ta loomulikult puudutas ka asjalikke teemasid. Aga. Mu jutu iva on selles, et me käime läbi nii paljude erinevate inimeste käest, et peame olema väga valivad selle suhtes, keda ja kui palju me kuulame, südamesse võtame. Ja kas pole see tegelt asi, mida ka väljaspool kooli tähele panna?
Täna läksin tantsu tundi. Mis loomulikult ära oli jäetud. Meile, Nordicutele infot edastamata (jajah, kirjutasin juba kirja, et mis värk on). Selle asemel mindi mingisse arhiivi. Täitsa huvitav oli iseenesest. Lihtsalt ma oleksin nii väga tahtnud tantsu tundi...
Teen jälle leiba. Või noh. Saia tegelikult. Ennist leiutasin jube hea mölli. Kaerahelbed, seemnesegu, kakaod natuke, vaniljesuhkur ja piim mikseris segi ajada, niiet kaerahelbed veits sodiks lähevad. Oeh. Ja siis seda süüa näiteks mango-banaani segusalatiga... Mmmm.... Mango on räigelt hea!
Jeesh.
Kuulsin, et Hansuke on hakanud roomama! Lahe!!!
Täna oli meil kompositsioon/arranžeerimine ühe väga kuulsa bassimängijaga. Kes meiega kohtudes esimese asjana eelmist gruppi maha tegi ja meile rääkima hakkas, kuidas ta meid vormima hakkab, et me laval head välja näeksime. "We're gonna buy you some make-up and blabla." Olemata meid kunagi laval näinud. Ja pärast meie muusikalise näite kuulamist kohe seda kritiseerima asus. Positiivseid külgi välja toomata. Niiet Mikael Marini abiga tehtud seade sai parajalt vatti. Nojah. Igastahes oli tal palju möliseda. Jajah. Möliseda, nii ta enda tööd nimetas. "Isn't it wonderful? I can nag about everything and GET PAID FOR IT!?!" (Kas pole mitte lahe, võin näägutada ja mulle veel makstakse ka selle eest!) Ta loomulikult puudutas ka asjalikke teemasid. Aga. Mu jutu iva on selles, et me käime läbi nii paljude erinevate inimeste käest, et peame olema väga valivad selle suhtes, keda ja kui palju me kuulame, südamesse võtame. Ja kas pole see tegelt asi, mida ka väljaspool kooli tähele panna?
Täna läksin tantsu tundi. Mis loomulikult ära oli jäetud. Meile, Nordicutele infot edastamata (jajah, kirjutasin juba kirja, et mis värk on). Selle asemel mindi mingisse arhiivi. Täitsa huvitav oli iseenesest. Lihtsalt ma oleksin nii väga tahtnud tantsu tundi...
Teen jälle leiba. Või noh. Saia tegelikult. Ennist leiutasin jube hea mölli. Kaerahelbed, seemnesegu, kakaod natuke, vaniljesuhkur ja piim mikseris segi ajada, niiet kaerahelbed veits sodiks lähevad. Oeh. Ja siis seda süüa näiteks mango-banaani segusalatiga... Mmmm.... Mango on räigelt hea!
Jeesh.
Kuulsin, et Hansuke on hakanud roomama! Lahe!!!
laupäev, 6. veebruar 2010
Eiletänahomme
Elu mu uues kodus on vaheldusrikas. Vahest tundub, et täitsa edeneb ja siis jälle tulen koju ja näen konisid köögis või on terve köök nõusid täis.. Praegu hakkas aga üks mu naabreist nõusid pesema (olin kõik hunnikusse kuhjanud, et endale tööpinda vabastada, nii nägi nõudemägi probleemi märkamiseks vist piisavalt suur välja..).
Üks päev käis Kevin külas ja me tegime kaerahelbeküpsiseid, hästi palju. Või noh. Õhtu jooksul said nad küll otsa, ehk oleks võinud ikka rohkem teha.. Pakkusin oma elukaaslastele ka loomulikult. Nad olid tõsiselt rõõmsad küpsiste üle, hea nipp, Elise!
Eile oli suur pidu! Sest Det Fynske Musikkonservatorium ühines Odense Skuespillerskole ja Esbjergi Musikkonservatoriumiga. Ja selle auks oli terve päev sisustatud põnevate (jeerait!) ettekannete, ülimaitsva toidu ja (ettekannetest kõrvalehiilimise tõttu võimalikuks osutunud) palju pillimänguga. Õhtul pidime end ilusasti riidesse panema sest Esbjergi linnavalistuses oli meile (umbes 200-le tudengile + õppejõud) korraldatud pidulik söömaaeg jazzu, klassikalise ja teatraalsete etteastetega. Toit oli hullumeelselt hea ja seltskond ka vägaväga lahe. Liisi oli ka peol niiet sai Eesti keele rääkimist nautida. Tantsu sai ka pisut keerutatud ja kolehilja koju jõutud. Hah. Poisid pistsid mõned õlled kotti, kui ära tulid. Ma siis mõtlesin, et pekki! Ja mässisin üsna mitu ülihead pralineekompvekki salvräti sisse ja mul oli õigus - nad maitsevad täna pööraselt hästi!!
Õudusunenägudel on vist komme korduda. Mu põhilisteks hirmupiltideks on hamba-traatide lahtitulek (koos hammastega!!! - väga jube)ja kiirustamine kontserdile, kuhu olen juba lootusetult hiljaks jäänud ja mille repertuaarist mul veel õrna aimugi ei ole. Kolmapäeval sai see teine pea-aegu, et tõeks. Nimelt pidin minema Noa ja Chistofferiga väiksele keikale, kus Noa tantse õpetas ja me Christofferiga mängima pidime. Vaatasin kaardi pealt järele, kus üritus toimuma pidi aga miskipärast ei olnud see ikka see õige koht. Nii ma siis ukerdasin oma ilma tuledeta rattaga, libedatel teedel, õlalt mahalibisev viiul ebastabiilsust suurendamas keset Odenset. Noa saatis mulle sõnumiga aadressi aga kõik, kellelt küsisin, olid kas pimedad või välismaalased või: "Vabandage, kas te...?" - "Ei! Ma ei tea MITTE MIDAGI!!!" Hah. Noh. Igastahes jõudsin kuidagi kohale. Õnneks ei olnud paljud tantsuõppijad ka kohta üles leidnud ja seetõttu venis algus nii, et ma tegelikult ei jäänudki hiljaks. Mängimaks lugusid, mida veel ei teadnud. Haha. Aga tore oli. Minu siinse oleku esimene keiks. Raha, mis seal teenisin, kattis ära vaid paar söögikorda aga, noh. Asi ju seegi! :)
Laadisin üles kaks lugu, mille Stockholmis Blinkiga lindistasime. Vaadake myspace.com/musicblink
Lehekülg ise küll ei ole veel valmis, tekste ei ole ja fondid ei ole päris paigas aga mussi kuuleb ikka! Nananaaa!!
Üks päev käis Kevin külas ja me tegime kaerahelbeküpsiseid, hästi palju. Või noh. Õhtu jooksul said nad küll otsa, ehk oleks võinud ikka rohkem teha.. Pakkusin oma elukaaslastele ka loomulikult. Nad olid tõsiselt rõõmsad küpsiste üle, hea nipp, Elise!
Eile oli suur pidu! Sest Det Fynske Musikkonservatorium ühines Odense Skuespillerskole ja Esbjergi Musikkonservatoriumiga. Ja selle auks oli terve päev sisustatud põnevate (jeerait!) ettekannete, ülimaitsva toidu ja (ettekannetest kõrvalehiilimise tõttu võimalikuks osutunud) palju pillimänguga. Õhtul pidime end ilusasti riidesse panema sest Esbjergi linnavalistuses oli meile (umbes 200-le tudengile + õppejõud) korraldatud pidulik söömaaeg jazzu, klassikalise ja teatraalsete etteastetega. Toit oli hullumeelselt hea ja seltskond ka vägaväga lahe. Liisi oli ka peol niiet sai Eesti keele rääkimist nautida. Tantsu sai ka pisut keerutatud ja kolehilja koju jõutud. Hah. Poisid pistsid mõned õlled kotti, kui ära tulid. Ma siis mõtlesin, et pekki! Ja mässisin üsna mitu ülihead pralineekompvekki salvräti sisse ja mul oli õigus - nad maitsevad täna pööraselt hästi!!
Õudusunenägudel on vist komme korduda. Mu põhilisteks hirmupiltideks on hamba-traatide lahtitulek (koos hammastega!!! - väga jube)ja kiirustamine kontserdile, kuhu olen juba lootusetult hiljaks jäänud ja mille repertuaarist mul veel õrna aimugi ei ole. Kolmapäeval sai see teine pea-aegu, et tõeks. Nimelt pidin minema Noa ja Chistofferiga väiksele keikale, kus Noa tantse õpetas ja me Christofferiga mängima pidime. Vaatasin kaardi pealt järele, kus üritus toimuma pidi aga miskipärast ei olnud see ikka see õige koht. Nii ma siis ukerdasin oma ilma tuledeta rattaga, libedatel teedel, õlalt mahalibisev viiul ebastabiilsust suurendamas keset Odenset. Noa saatis mulle sõnumiga aadressi aga kõik, kellelt küsisin, olid kas pimedad või välismaalased või: "Vabandage, kas te...?" - "Ei! Ma ei tea MITTE MIDAGI!!!" Hah. Noh. Igastahes jõudsin kuidagi kohale. Õnneks ei olnud paljud tantsuõppijad ka kohta üles leidnud ja seetõttu venis algus nii, et ma tegelikult ei jäänudki hiljaks. Mängimaks lugusid, mida veel ei teadnud. Haha. Aga tore oli. Minu siinse oleku esimene keiks. Raha, mis seal teenisin, kattis ära vaid paar söögikorda aga, noh. Asi ju seegi! :)
Laadisin üles kaks lugu, mille Stockholmis Blinkiga lindistasime. Vaadake myspace.com/musicblink
Lehekülg ise küll ei ole veel valmis, tekste ei ole ja fondid ei ole päris paigas aga mussi kuuleb ikka! Nananaaa!!
teisipäev, 2. veebruar 2010
Viiul vs sigaretid
Nii. Kuulutasin sõja. Mulle meeldib siinses kodus viiulit mängida. Ja olen nüüd pikalt kaalunud, et kas peaksin oma naabritega arvestama või pigem lihtsalt mängima siis kui isu on. Alguses arvasin, et neid kahte asja saab üsna kenasti võrrelda. Aga jõudsin hoopis järeldustele:
Viiul
1) Kannatus: lahedad lood (heliredeleid harjutan koolis - nii julm ma ka ei ole)
2) Ajaline kestvus: Mõni tund iga päev. Kusjuures õue minnes jääb "probleem" seljataha.
3) Vältimisvõimalus: Harjutada koolis
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Oma muusika kõvemaks keerata, klapid pähe panna ja tropid kõrva toppida.
5) Kaasnähtused: -
6) Negatiivsed omadused: Võimalik närvikulu
7) Positiivsed omadused: Võimalik intelligentsuse kasv ja silmaringi laienemine
Sigaretid
1) Kannatus: HAIS kõikjal. Juuksed, riided, nahk, toit.
2) Ajaline kestvus: terve see 5 kuud, kui siin elan. Nii kodus kui ka väljaspool kodu.
3) Vältimisvõimalus: Suitsetada õues/suitsetamine maha jätta
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Avada aken ja selle ääres istuda. Tegelikku paranemist aga selleläbi ei toimu.
5) Kaasnähtused: Kopsuvaevused ja kaasinimeste põlgus. (Ei taha mõeldagi, kuidas tantsutunnis olema hakkab)
6) Negatiivsed omadused: Vt punkt 1
7) Positiivsed omadused: -
Mis tähendab, et see, et ma kodus viiulit mängin ei ole pooltki nii kohutav, kui see, et nemad kodus suitsetavad. (Ma lihtsalt ei suutnud enne koduseid töid tegema hakata, kui selle siia ära kirjutatud sain.)
SÕDAAAA!!!!
Viiul
1) Kannatus: lahedad lood (heliredeleid harjutan koolis - nii julm ma ka ei ole)
2) Ajaline kestvus: Mõni tund iga päev. Kusjuures õue minnes jääb "probleem" seljataha.
3) Vältimisvõimalus: Harjutada koolis
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Oma muusika kõvemaks keerata, klapid pähe panna ja tropid kõrva toppida.
5) Kaasnähtused: -
6) Negatiivsed omadused: Võimalik närvikulu
7) Positiivsed omadused: Võimalik intelligentsuse kasv ja silmaringi laienemine
Sigaretid
1) Kannatus: HAIS kõikjal. Juuksed, riided, nahk, toit.
2) Ajaline kestvus: terve see 5 kuud, kui siin elan. Nii kodus kui ka väljaspool kodu.
3) Vältimisvõimalus: Suitsetada õues/suitsetamine maha jätta
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Avada aken ja selle ääres istuda. Tegelikku paranemist aga selleläbi ei toimu.
5) Kaasnähtused: Kopsuvaevused ja kaasinimeste põlgus. (Ei taha mõeldagi, kuidas tantsutunnis olema hakkab)
6) Negatiivsed omadused: Vt punkt 1
7) Positiivsed omadused: -
Mis tähendab, et see, et ma kodus viiulit mängin ei ole pooltki nii kohutav, kui see, et nemad kodus suitsetavad. (Ma lihtsalt ei suutnud enne koduseid töid tegema hakata, kui selle siia ära kirjutatud sain.)
SÕDAAAA!!!!
Põhjused
Aga! Nagu kunagi hiljuti siia kirjutasin, usun, et iga inimene/sündmus tuleb meie ellu mingi mõttega. Ja see, et mu siinsed elukaaslased teevad spagette nii, et kogu pliit on seda täis ja tulevad hommikul kell 8 koju ja suitsetavad ja kasutavad sageli mikrolaine ahju...
See ehk paneb mõtlema, et kui õnnelik on olla suitsuvabas keskkonnas (mida kipume loomulikuks pidama) ja, et mu minapilt kui ebatervislikust on tegelikult veidike kööbakas. Okok, ma ei arva, et olen EBAtervislik aga alati võiks ju paremini. Olen vege, korralik, alko(klaas veini on ju ok?) ja suitsuvaba, harjutav(võiks rohkem!), üldiselt viisakas, vahel ka sporti tegev... Saaks ju hullemini! Njaah...
Hommikul käis mu peast läbi täitsa uudne arutlus: söön kõigepealt hommikust ja alles siis lähen duši alla, nii jääb hais ehk vähem külge!
Harjutasin veits praegu siin kodus. Ei teadnud, et Lasse kodus on. Ja ta oli täitsa leplik sellega. Et mängimängi, ma peaaegu ei kuulegi. Jeerait. Aga noh. Kui häirib, siis ütleb. Ma küll kavatsen vinguda alati, kui nad jälle toas suitsu on teinud. Nananaa..
Taanis on lumetorm! Eile jäi kaks tundi lume tõttu ära. Ma millegipärast eeldasin, et tantsutunnid algavad alles järgmisest nädalast, niisiis minu jaoks jäi ära vaid üks tund ja täna jäi ära hommikune koosolek. Sest LUND ON NIII PALJU!!! Ei ole! Misasja! Ma sõidan veel rattaga! Hahaha!
See ehk paneb mõtlema, et kui õnnelik on olla suitsuvabas keskkonnas (mida kipume loomulikuks pidama) ja, et mu minapilt kui ebatervislikust on tegelikult veidike kööbakas. Okok, ma ei arva, et olen EBAtervislik aga alati võiks ju paremini. Olen vege, korralik, alko(klaas veini on ju ok?) ja suitsuvaba, harjutav(võiks rohkem!), üldiselt viisakas, vahel ka sporti tegev... Saaks ju hullemini! Njaah...
Hommikul käis mu peast läbi täitsa uudne arutlus: söön kõigepealt hommikust ja alles siis lähen duši alla, nii jääb hais ehk vähem külge!
Harjutasin veits praegu siin kodus. Ei teadnud, et Lasse kodus on. Ja ta oli täitsa leplik sellega. Et mängimängi, ma peaaegu ei kuulegi. Jeerait. Aga noh. Kui häirib, siis ütleb. Ma küll kavatsen vinguda alati, kui nad jälle toas suitsu on teinud. Nananaa..
Taanis on lumetorm! Eile jäi kaks tundi lume tõttu ära. Ma millegipärast eeldasin, et tantsutunnid algavad alles järgmisest nädalast, niisiis minu jaoks jäi ära vaid üks tund ja täna jäi ära hommikune koosolek. Sest LUND ON NIII PALJU!!! Ei ole! Misasja! Ma sõidan veel rattaga! Hahaha!
esmaspäev, 1. veebruar 2010
Nii palju siis sellest...
Et siis tervislikkusest. Mu kaks korterikaaslast suitsetavad. Jajah. Ja ainuüksi köögis olemisest jääb ju selline hais külge et halb hakkab. Siiani, kahekesi olles nad nimelt kõhvisid ka köögis. Nüüd vist, minu palve peale mitte. Eks näis. Aga isegi kui nad oma toas seda teevad, siis jääb lõhn ikka sisse... Brr... Noh. Vaatame, kuidas minema hakkab.
Muidu on täitsa ok. Mul on ilus valge tuba, lahtipakitud kott. Riidekapp. Õhkmadrats ja magamiskott Mõmmiga. Hulgaliselt küünlaid. Sest mul ei ole ju lampi toas. Ja punane kardinast improviseeritud vaip. Ma ei tea, kas seda üldse akna ette riputama hakkan. Aknast sisse ei näe ja ehk ongi nii päeval valgem. Sain päikesepoolse toa. Mis on väga lahe. Ja tegelt tunduvad kaaslased enamvähem puhtad olevat. Poiss, kes õpib tisleriks ja tüdruk, kes on veel gümnaasiumis.
Homme saan Jullielt teki ja ehk ka padja ja Liisilt voodi! Ja küsin hommikusel pärimusmuusikute ringil, et äkki on kellelgi lauda ja tooli mulle pakkuda... Siis oleks nagu päris kohe.
Miks inimesed keedavad/küpsetavad/hautavad kõiki toite? Kui enamus häid asje toidust kuumutamise läbi kaduma lähevad.. Rohkem salatit ja puuvilju!!! Ja (nagu ma üleeile ühest koletargast raamatust lugesin): Palun ostke mahlapress! :D Sest kui juua värskelt pressitud mahla (näiteks porgandi, selleri, ingveri, õuna) siis... seal on NII PALJU vitamiine, et täitsa uskumatu kohe!
:) !!!
Muidu on täitsa ok. Mul on ilus valge tuba, lahtipakitud kott. Riidekapp. Õhkmadrats ja magamiskott Mõmmiga. Hulgaliselt küünlaid. Sest mul ei ole ju lampi toas. Ja punane kardinast improviseeritud vaip. Ma ei tea, kas seda üldse akna ette riputama hakkan. Aknast sisse ei näe ja ehk ongi nii päeval valgem. Sain päikesepoolse toa. Mis on väga lahe. Ja tegelt tunduvad kaaslased enamvähem puhtad olevat. Poiss, kes õpib tisleriks ja tüdruk, kes on veel gümnaasiumis.
Homme saan Jullielt teki ja ehk ka padja ja Liisilt voodi! Ja küsin hommikusel pärimusmuusikute ringil, et äkki on kellelgi lauda ja tooli mulle pakkuda... Siis oleks nagu päris kohe.
Miks inimesed keedavad/küpsetavad/hautavad kõiki toite? Kui enamus häid asje toidust kuumutamise läbi kaduma lähevad.. Rohkem salatit ja puuvilju!!! Ja (nagu ma üleeile ühest koletargast raamatust lugesin): Palun ostke mahlapress! :D Sest kui juua värskelt pressitud mahla (näiteks porgandi, selleri, ingveri, õuna) siis... seal on NII PALJU vitamiine, et täitsa uskumatu kohe!
:) !!!
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)