Nääh. Käisingi ära. Kodus. Veider on jah öelda kodus olemise kohta "ära käimine" aga praegu see nii tundub. Sest enamuse ajast veedan neil päevil ju mujal..
Sain veidike täditatud. Kuigi vähem, kui lootsin. Ja kodus küünla valgel Esko lugusid õpitud. Ja viiuleid valitud. Ja lund roogitud, oma uute tasuta-kaltsuka saabaste libisematuse üle rõõmu tuntud.
Tükk aega juba mõtlesin, et huvitav oleks juba jälle midagi siia kirjutada.
Uus aasta tuli mõnusalt. Üle aastate kõige rahulikum-stressivabam aastavahetus. Pillimäng-täiskuu-tants naabrimehe (garaažist kostuva) pilli järgi-külapidu...
Neljapäev vastu reedet magasin kodus kaks tundi. Sest oli vaja skaipida (Sküpe on ikka maailma-geniaalne-leiutis!) ja kohutavalt aeglaselt enda asje kokku panna ja siis veel veits maalida ka. Külmutatud metsmaasikate saatel.
[Olen Norrköpingus praegu rongiga. Hmm. Veel 4 tundi (NELI!!!) tundi siin istuda. Brrr.. Noh.]
Reedel olin terve päeva Elise-Hansu juures. Ja tegelesin tüütude asjadega, mida ei saanud tegemata jätta. Ja jõudsin kolevara laeva. Olin kajutis ühe vene tädiga, kes oma lastelastele külla läks. Ehk siis minu geniaalne plaan laeval kääksutada luhtus.
Jäin pärast Eliselt saadud kvaliteetkirjanduse diagonaalis läbilugemist magama. Tädi läks magama. Kui ta tule ära kustutas, ärkasin üles ja enam magama ei jäänud. Passisin siis seal. Omast arust tunde. Otsustasin et noh, lähen siis pead pesema. Olin aeglane (muuseas, seal ei olnud šampooni a mai läinud õiendama :D ) ja kui oma voodisse pikali viskasin, kujutasin ette, et kell vähemalt 1 on. Tuhkatki. Polnud veel kümmegi! Noh. Mingil ajal jäin magama. Mingil hetkel tundus mulle, et hommik peaks juba käes olema. Ja tädi läks ka vetsu. Ütlesin entusiastlikult "tere hommikust!" (millele ta ei vastanud)ja vaatasin kella. 5 (ilmselt arvas, et sonin). Pekki. Noja siis mingi aja pärast vaatasin uuesti kella. 7:22. Jõudsin juba rõõmustada, sest arvasin, et mu telefon on end ise uude ajavööndisse sättinud, kui samal hetkel kellaaeg muutus ja 6:22 ekraanil särama lõi. No mingi ime läbi jõudis aeg ikka mõistlikuseni ja sadamasse saabusime kah.
Koolis oli VÄGA tore kõiki jälle näha! Ja kusjuures, nad hakkasid kõik minuga Inglise keeles rääkima! Hah. Ja siis ma vastasin Rootsi keeles. :D Harjutasin tunnikese ja sõin kuskussi-avokaado sodi ja suhtlesin ning läksin jälle veits mängima. Mu kolm lugu tulid rahuldavalt välja. Kolmas sõrm kippus mingit kaunistust aina kordama ja poogen ei leidnud keelega parimat kontakti aga "žürii" jäi rahule ja arvas, et olen kõvasti tööd teinud. Ja kui peaaegu, et küsimustele vastatud sain, ütles Susanne, pärimusmuusika osakonna juhataja, et ei, tal on veel üks küsimus. "Kuidas sa seda ümberpea patsi teed?" Hihii!
Kuna ettemängud venisid nihkus ajakava pea kolmveerand tundi. Niiet kui mängitud sain oli kell 14.45 ja ma pidin veel kooli võtmed tagastama ja viiuli-vioola ära viima ja kahest kotist ühe moodustama ja T-Centraleni läbima ja 15.38se rongi peale jõudma. Kusjuures piletit ma ei oleks isegi iseteenindus-automaadist jõudnud võtta. Jooksime siis Markusega, kes aitas mul kotti vedada, ja Iss saatis boknings-numberi, mida siis hiljem piletina kasutasin. Hea, et selline süsteem siin on!
Lasin kooli pillimeistril oma pilli ka hinnata. Et mis ta tolle hinnaks pakuks. 20 tuhat (SEK) Mis jällegi tõestab, et Eestis on hinnad ikka teised - Eestis pakuti pilli hinnaks maksimaalselt 15 tuhat (EEK).
Jeesh. Eks mas jälle tulen siia varsti tagasi. Kirjutama. Muljetama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar