Odenses. Jälle.

Eile hilja saabusin rongiga. Ja rääkisin Noaga pikalt juttu teejoomise kørvale.
Täna oli meil lühike sissejuhatus, kus saime teada veits oma tunniplaanist. Aga mitte väga palju. St ei olnud väga sisukas... Käisime tüdrukutega veits linna peal. Ma hakkan ikka ülimalt heas kohas elama. Eriti v6rreldes teistega. Ja odavamalt ka. Ma ei tea, miks mul nii vedas! :)

Tahaksin ainult juba sisse kolida. Et ei peaks koti peal elama. Muuseas, kotist rääkides... Ei Emilia ega ka Lotta ei saanud aru, kuidas ma ainult ühe kotiga hakkama sain. Sealhulgas tuues kaasa ka blenderi. Emilial oli kaks kohvrit ja suur seljakott ja väike seljakott ja pill ja viiul. Ja Lottal loomulikult tuhat asja. Nagu ikka.

Eile, kui tulin Kopenhaagenis rongile, seisid rongi k6rval kolm rongi-inimest. Konduktorid vms. Küsisin, et kas nad äkki aitaksid mind mu suure kotiga rongile. Tädi (kes oli umbes kaks korda minust suurem) küsis seepeale: "Do you have an insurance for my baCK?" M6tlesin, et sain valesti aru ja ta tahtis küsida: "Do you have an insurance for your baGs?" (noh, et kui midagi peaks juhtuma, et ma siis teda ei süüdistaks v6i midagi...) Vastasin, et ei. Aga mu instrumendid on kindlustatud, niiet ei ole probleemi. Mispeale ta turtsatas: "I don't care about your instruments! Will YOU pay my back?" Olukord oli nii absurdne, et ma ei osanud midagi vastata. Hakkasin enda suurt kotti ise rongile t6stma (kui raske see ikka olla saab, kui Samuel selle 4. korrusele taris. Veits piinlik oli lausa. Kuigi ta ütles, et pole hullu, saab tasuta trenni...) Üks neist kolmest siiski tuli mulle appi. Tere tulemast Taani!

Njaah. Aga muidu on tore ju. Koolis maksab suur salat 50 EEK. Mis on kohalikus m6istes ikka üliodav.
Lähen vist nüüd Noa ja Christofferi juurde.