Nagu onu Fred kunagi ütles: "Inimesed jagunevad kahte, ühed kes on õnnelikud ja vahest õnnetud ja teised, kes on õnnetud ja vahest õnnelikud. Mina kuulun esimesse gruppi."
Sest isegi kui väikesed asjad võib-olla ei ole nii, nagu ideaalis võiksid olla, siis on ju niiiii palju, mille pärast rõõmu tunda!
Täna oli õues kärekülm. Ja mulle jälle meenus, mille pärast mul need kolešefid Hugo Bossi saapad on. Eks ikka selle tõttu, et nad niivõrd libedad on. Tegelt ka. Päris elamusterikas oli täna see kooliukerdamine.
Keeled on ikka räigelt lahedad. Eriti, kui neid korraga kasutada. Näiteks rääkida Kaijaga Eesti keeles juttu ja aidata tal Saksa keele kodust tööd teha seal Ameerikas ja samal ajal kirjutada Taanimaale Taani-Inglise sega-keeles ning kellegagi Rootsis suhelda Rootsi-Inglise sega-keeles. :) Ootan põnevusega, kui palju hakkan jaanuaris kooli kohvikus hängides (see ju põhiline suhtlemise koht) teistest aru saama.
Elu on täpselt selline, nagu me selle enda jaoks mõtleme.
Et siin varasel õhtutunnil kell kolmveerand kaks tarkuseteri pilduda.
Head ööd!
----( E:>
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar