Kolmapäeval hakkasin niisiis pakkima ja tuba koristama ja otsi kokku tõmbama. Kui poole 7 ajal kööki sattusin, meenus mulle äkitselt, et mu koridori sakslased pidid ju sel päeval pannkooke tegema ning pärast seda Konserthallenisse üht kontserti kuulama minema. Kuna mu sõber Samuel (keda Sel Hetkel küll isegi sõbraks vist ei saanud nimetada, sest olime näost näkku vestelnud vaid umbes kaks minutit + mõned tunnid internetis tsätis) pidi alles kella kolmveerand kümne ajal Stocki jõudma, otsustasin nendega ühineda. Mulle oli ju kontsert tasuta. Beethooveni klaverikontsert ja Šoštakovitš. Esimese ajal nokkisin.. (meenutagem kolmepoolt tundi und eelmisel ööl) teine oli aga üsna lahe. Orkester produtseeris erakordselt peenetundelist koosmängu ning haruldaselt vaikset pianot. Dirigent oli vaatamisväärsus omaette. Poolpikkade lokkis juustega. Ta kindlasti salaja tahaks, et nad punased oleksid. Haha. Et neid siis veelgi uljamalt tukka visata. Niiet kogu linnamineks oli seda väärt.
Kui olin just alt-korruse Nielilt madratsi laenanud, sain sõnumi, et Samuel (edaspidi S ) istub Mjölbys katkises rongis. Mjölby on Stockist 2,5 tunni kaugusel ja rong oli niigi tund aega hiljem sõitma hakanud, niiet hakkasin vaikselt muretsema, kas ta jõuab viimase metroo peale. Õnneks tuli peale viimast metrood seekord VEEL üks metroo, niiet sellega tas saabus. Kui talle vastu läksin, kartsin seal peatuses oodates esimest korda oma Stocki aja jooksul. Nimelt tuli üks purjus must mees ja hakkas mult pärima, ega ta mind ei ehmatanud (kui ta äkitselt mu kõrvale prantsatas) ja igast veidraid küsimusi, millele ei osanud kuidagi vastata, sest ei suutnud välja mõelda, milline vastus diplomaatilisem oleks. Ta pilk oli hägune ja ma kujutasin juba ette, mis hirmsaid mõtteid ta võib haududa. Noh. Õnneks sai ta kõne ja unustas minu ning rong tuli ka üsna piisavalt ruttu.
Njaa. Igastahes. S'iga uisutasime Lappisesse ja Markus (S'i hea sõber, seesama, kellest ikka vahel rääkinud olen) tuli külla. Et juua väikest teed. Väike tee kestis kella viieni. Hullult lõbus oli.
Eile sõime hilja hommikust ja mängisime veits pilli ja läksime S'i vennale Uppsalasse külla. Sest talle oli 6 päeva eest tütar sündinud. Sadas ülipaksu lund ja läbi Uppsala kõndida oli kui muinasjutus. Tegime pirukaid ja imestasime beebi väiksuse üle. Hämmastav! Ootan Hansu näha, ootan Hansu näha!!!
(Vahepalaks: Istun praegu laevas ja mu selja taga käitub üks umbes 18-aastane tsikk ühe poisiga niivõrd vastikult, et täitsa piinlik hakkab.
“Tee mulle teene, mine too mu laadija, kohvrist”
“Eee.. kuule, mai viitsi...”
“Pliis”
“Sa lõid mulle rusikaga silma eile”
“Eee.. ei ä! No okok, ma olin vihane.”
Hmm. Mis mõttes. Kutt soostus lõpuks ja ei leidnud siis ja tuli tagasi ja sai õiendada ja läks tagasi ja leidis ja pani selle lauale ja tsikk ei näinud seda arvas, et too jälle ei leinud seda ja poiss sai jälle õiendada. Vastik.]
Õhtu poole hängisime-mängisime Markuse juures ja jõime igast häid teid ja sõime mõnusalt tumedat šokolaadi meresoola ja tšilliga. Mmmm!!!
Täna hommikul küpsetasid poikad pannkooke ja ma pakkisin viimaseid asju, sel ajal kui akordion-viiul pöörast mussi mängisid. Ei suutnud oma õnne uskuda. Niivõrd lahe!!!
Läksime mu kottidega kooli, et suurt kotti sinna jätta ning ühinesin S'iga (muuseas, kas nii, ülakomaga on grammatiliselt õige kirjutada??? Või oleks parem kirjutada S-iga äkki kirjutaksin hoopis lihtsalt “Siga”???) et minna tema saund-chek'i (sama küsimus..). Ja seal äkitselt sattusin segadusse, et pekki, ma ju ei tea, kas laev väljub ehk kuskilt mujalt, ja mitte sealt, kust harjunud olen. Päris piinlik oli koduseid ses asjus tülitada. Nojah. Orienteerusime vanalinna mõnusaimasse (mitte, et ma mõnes teises käinud oleksin;) kohvikusse, et enne äraminekut juua üks väike kakao. Kahjuks ei jäänud aega minemaks taga kaasa, et uut viiulit vaadata. Sest ta otsib parasjagu omale uut pilli. Igastahes,
[mu seljataga käib kahe u 30-aastase tüübi vahel vestlus teemal, kellega mööduvaist pihvidest võiks polkat tantsida. “Uuh, vaata seda (puuduvat) särki, küll sellega keerutaks!” Rääkisid rääkisid kui üks tabas ära, et seda kõike kuulan. Ja muigan. Ning tolle hääletoon ja jutt kohe muutusid. Teine sai ka üsna pea aru, aga jätkas ilge elumehe maneeri. Naljakas naljakas. Et mitte öelda usku...matu. :D]
sadamasse jõudsin kohale parajal ajal. Rabistamata.
Laeval toimuv on ikka nääästi. JAHT!!! - miski “minu maailmast” välja jääv. Miski, mis paneb imestama. Noored purjus kooliekskursioonikud ja vanad armunud turistid-tädid-onud värviliste pluuside ja lokitud peadega. Kampas noored väljamaal töömehed, kes on purjus ning mõned veits vanemad tasakaalukamad töömehed, kes kõike seda kõrvalt jälgivad. Ning mõned üksikud tudengid. Jajah. Lotta sageli eksis sõnaga “cruise” (kruiis) ja ütles selle asemel “cruesade” (ristiretk). Päris tabavalt tegelt.
Väga mõnusad paar päeva olid. Ülirahulikud ning täpselt sellised, mis hoidsid mind olemast kurb äramineku tõttu.
laupäev, 19. detsember 2009
kolmapäev, 16. detsember 2009
Pakkides
Eile oli Lotta&Adami&Johani juures folkarite pidu. Pärast 3,5 tundi und ja Jullie rongi peale saatmist on uni ikka veel silmas. Ja tuba täis riideid ja asje, mis kõik vaja kotti toppida. Eile pesin pesu ja otsustasin, et sel korral kasutan kuivati vaimustavat omadust kuivatada. AGA. Miskit läks nihu ja kui oma puhastele rõivastele järele läksin, olid nad ikka veel täiesti märjad. Niiet eile rippusid kõik asjad kõikjal. Noh, energiat sai säästetud vähemalt. Vähemalt elektrienergiat. Minu oma ehk mitte.
Lisaks sellele peole oli eile veel teinegi üritus. Internatsionaalide ühis-sööming koolis. Täitsa kurb oli kohe. Sest kui folkareid näeb jälle ja jälle. Tahestahtmata. Vähemalt kord aastas kuskil ikka, siis mitte-folgi-inimesi võib juhtuda enam mitte nii pea nägema ju.
Lund tuiskab. Esko mängib Myspace's ja lähen vist hommikusöögiks soendama kolehead köögivilja sodi riisiga. Mmm.... Akna taga on hästi paksud harakad. Söövad pihlakaid.
Lähen täna politseisse. Et uurida, ega nad mu Torsotaigerit juhuslikult leidnud ei ole.
Päikesekiireksed paistavad!!!
Lisaks sellele peole oli eile veel teinegi üritus. Internatsionaalide ühis-sööming koolis. Täitsa kurb oli kohe. Sest kui folkareid näeb jälle ja jälle. Tahestahtmata. Vähemalt kord aastas kuskil ikka, siis mitte-folgi-inimesi võib juhtuda enam mitte nii pea nägema ju.
Lund tuiskab. Esko mängib Myspace's ja lähen vist hommikusöögiks soendama kolehead köögivilja sodi riisiga. Mmm.... Akna taga on hästi paksud harakad. Söövad pihlakaid.
Lähen täna politseisse. Et uurida, ega nad mu Torsotaigerit juhuslikult leidnud ei ole.
Päikesekiireksed paistavad!!!
teisipäev, 15. detsember 2009
<:3 )-----
Nagu onu Fred kunagi ütles: "Inimesed jagunevad kahte, ühed kes on õnnelikud ja vahest õnnetud ja teised, kes on õnnetud ja vahest õnnelikud. Mina kuulun esimesse gruppi."
Sest isegi kui väikesed asjad võib-olla ei ole nii, nagu ideaalis võiksid olla, siis on ju niiiii palju, mille pärast rõõmu tunda!
Täna oli õues kärekülm. Ja mulle jälle meenus, mille pärast mul need kolešefid Hugo Bossi saapad on. Eks ikka selle tõttu, et nad niivõrd libedad on. Tegelt ka. Päris elamusterikas oli täna see kooliukerdamine.
Keeled on ikka räigelt lahedad. Eriti, kui neid korraga kasutada. Näiteks rääkida Kaijaga Eesti keeles juttu ja aidata tal Saksa keele kodust tööd teha seal Ameerikas ja samal ajal kirjutada Taanimaale Taani-Inglise sega-keeles ning kellegagi Rootsis suhelda Rootsi-Inglise sega-keeles. :) Ootan põnevusega, kui palju hakkan jaanuaris kooli kohvikus hängides (see ju põhiline suhtlemise koht) teistest aru saama.
Elu on täpselt selline, nagu me selle enda jaoks mõtleme.
Et siin varasel õhtutunnil kell kolmveerand kaks tarkuseteri pilduda.
Head ööd!
----( E:>
Sest isegi kui väikesed asjad võib-olla ei ole nii, nagu ideaalis võiksid olla, siis on ju niiiii palju, mille pärast rõõmu tunda!
Täna oli õues kärekülm. Ja mulle jälle meenus, mille pärast mul need kolešefid Hugo Bossi saapad on. Eks ikka selle tõttu, et nad niivõrd libedad on. Tegelt ka. Päris elamusterikas oli täna see kooliukerdamine.
Keeled on ikka räigelt lahedad. Eriti, kui neid korraga kasutada. Näiteks rääkida Kaijaga Eesti keeles juttu ja aidata tal Saksa keele kodust tööd teha seal Ameerikas ja samal ajal kirjutada Taanimaale Taani-Inglise sega-keeles ning kellegagi Rootsis suhelda Rootsi-Inglise sega-keeles. :) Ootan põnevusega, kui palju hakkan jaanuaris kooli kohvikus hängides (see ju põhiline suhtlemise koht) teistest aru saama.
Elu on täpselt selline, nagu me selle enda jaoks mõtleme.
Et siin varasel õhtutunnil kell kolmveerand kaks tarkuseteri pilduda.
Head ööd!
----( E:>
pühapäev, 13. detsember 2009
Julkonsert ehk 18-13=5
Eile oli KMH's suur Jõulukontsert. Pika ja teguderohke päeva nimel alustati seda koolis ühise hommikusöögiga. Värskelt küpsetatud leib ja riisipuder.. Mmmm... Siis lavaproovid ja hiljem raamatu "30 aastat pärimusmuusika osakonda KMH's" estitlusega. Snäkid ja värgid ja Ole Hjort, legend, mängimas viiulit. Kui ta mängima hakkas, kõlas see täpselt nagu mõni arhiivilindistus. Haha. Väga lahe.
Jõulukontserdi näol on tegemist ainumase üritusega KMH's, mis täidab kooli suure saali (umbes 450-500 kohta) ja alati jääb rahvast ukse taha. Seekord mitte liiga palju, vaid niiumbes 50. Kontsert oli vägev. Kõikidel esmakursuslastel oli soolo number ja mõned väiksemad ansamblid sh Blink esinesid ja loomulikult KMH Folk - pärimusmuusikute ühendkoor.
Kõik esmakursuslased juba mängivad nii hästi, et jube kohe. Siin koolis on küll nii, et ükskõik, keda valida, ikkagi on tegemist suurepärase muusikuga. Suursuur rõõm on saada kõigest sellest osa...
Kontsert nägi välja nii, et Susanne, meie osakonna juhataja istus Jõulumemmena lava ühes nurgas ja luges luuletusi, mida ise olime enda kohta tutvustuseks kirjutanud ja sel ajal pandi helitehnikat paika, laval kolmele esinejale korraga ja siis spotlight läks ühelt teisele. Tunnen, kuidas mu väljendus on läbi käinud suure taandarengu aga noh, ehk saite aru. Meil oli näiteks selline luuletus:
four women from five lands
are going on a tour.
in two years and four schools
they learn more and more.
it is the new nordic master band
that form now on is called blink,
form their attitude and groove
you will now get a wink.
Seekordne esinemine tuli meil paremini välja kui eales varem. Oli selline, "noh, nüüd tuleb emotsioone muusikasse panna" tunne. Lihtsalt kohutavalt mõnus oli mängida. Tegime lõpus natuke nalja ka. Mida siia vist hästi kirja ei saa panna, ses mõttes, et raske kirjeldada, mitte, et trükimusta ei kannataks.
Paljupalju tuttavaid oli kontserti kuulamas. Ka iirimuusika austajast sõber bussist. Kes võitis loteriiga tolle eelpoolmainitud raamatu ja puha. Vedas tal. Saime Blinkiga väga positiivset vastukaja. Oeh. Ka mu viiuli tooni kohta ja ühise saundi ja laheda loo ja üleüldise olemise eest.
Kontserdist rahunemiseks hängiti veidike Hjortenis ehk pärimusmuusikute oma kontoris. Haarasin laual olevate kartulikrõpsude järele ja.. PEKKI! Selle nimel, et ikka pärast tantsida ka saaks (st, et tantsupartnerid pärast esimesi polskasamme ei põgeneks), pidin ju sellest hirmsast sibulahaisust lahti saama. Seega sõin mitu lusikatäit mett. See trikk töötas muuseas päris hästi! ;)
Pärast oli niisiis koolipidu. Ühes saalis oli jätsutüüpide kaverbänd esitamas kõiksugu hitte. VÄGA hästi, kusjuures. Laulja oli ikka tõeliselt tasemel ja instrumentalistide soolod viimasepeal.. Teises saalis oli polska jm tantsimine ja pillimäng. Ja loomulikult, Rootsile omaselt, oli igas nurgas väike buskspel-põõsamäng. Väga tore õhtu oli. Täis tantsu ja pillimängu ja mõnd põnevat vestlust ka. Hah, ma arvan, et üks põhjusi, et õhtu nii tore oli, oli ka see, et tulime Jullie ja Lottaga sealt ära enne, kui asi käest ära st inimesed liiga ülemeelikuks jõudsid muutuda. Tegime seda ka reedesel Tommi&Elina soolaleivapeol. Mõnus. Minna siis, kui bussi/metrood ei pea veel pool tundi ootama.
Nojah. Sellegipoolest suutsin terve päeva maha magada täna. A see oli seda väärt, sest Jullie, Markus (akordionimängijast Rootsi-Soomlane koolist) ja Niel (Jullie naaber altkorruselt) olid külas ja me sõime pannkooke ja üritasime vaadata filmi "Viies element". Mis väga hästi ei õnnestunud küll. Aga noh, see ei olnudki ehk põhiline.
Stockis olemiseks on jäänud 5 päeva. Ja ma olen kurb, et pean lahkuma. Aga nagu ka Shetlandilt ära tulles - olen selle üle rõõmus, et kurb olen. Iseennast tsiteerides: sest kerge südamega saab ju lahkuda vaid sealt, kus ei meeldinud. Mitte, et see nii väga geniaalne lause oleks hah.
Jõulukontserdi näol on tegemist ainumase üritusega KMH's, mis täidab kooli suure saali (umbes 450-500 kohta) ja alati jääb rahvast ukse taha. Seekord mitte liiga palju, vaid niiumbes 50. Kontsert oli vägev. Kõikidel esmakursuslastel oli soolo number ja mõned väiksemad ansamblid sh Blink esinesid ja loomulikult KMH Folk - pärimusmuusikute ühendkoor.
Kõik esmakursuslased juba mängivad nii hästi, et jube kohe. Siin koolis on küll nii, et ükskõik, keda valida, ikkagi on tegemist suurepärase muusikuga. Suursuur rõõm on saada kõigest sellest osa...
Kontsert nägi välja nii, et Susanne, meie osakonna juhataja istus Jõulumemmena lava ühes nurgas ja luges luuletusi, mida ise olime enda kohta tutvustuseks kirjutanud ja sel ajal pandi helitehnikat paika, laval kolmele esinejale korraga ja siis spotlight läks ühelt teisele. Tunnen, kuidas mu väljendus on läbi käinud suure taandarengu aga noh, ehk saite aru. Meil oli näiteks selline luuletus:
four women from five lands
are going on a tour.
in two years and four schools
they learn more and more.
it is the new nordic master band
that form now on is called blink,
form their attitude and groove
you will now get a wink.
Seekordne esinemine tuli meil paremini välja kui eales varem. Oli selline, "noh, nüüd tuleb emotsioone muusikasse panna" tunne. Lihtsalt kohutavalt mõnus oli mängida. Tegime lõpus natuke nalja ka. Mida siia vist hästi kirja ei saa panna, ses mõttes, et raske kirjeldada, mitte, et trükimusta ei kannataks.
Paljupalju tuttavaid oli kontserti kuulamas. Ka iirimuusika austajast sõber bussist. Kes võitis loteriiga tolle eelpoolmainitud raamatu ja puha. Vedas tal. Saime Blinkiga väga positiivset vastukaja. Oeh. Ka mu viiuli tooni kohta ja ühise saundi ja laheda loo ja üleüldise olemise eest.
Kontserdist rahunemiseks hängiti veidike Hjortenis ehk pärimusmuusikute oma kontoris. Haarasin laual olevate kartulikrõpsude järele ja.. PEKKI! Selle nimel, et ikka pärast tantsida ka saaks (st, et tantsupartnerid pärast esimesi polskasamme ei põgeneks), pidin ju sellest hirmsast sibulahaisust lahti saama. Seega sõin mitu lusikatäit mett. See trikk töötas muuseas päris hästi! ;)
Pärast oli niisiis koolipidu. Ühes saalis oli jätsutüüpide kaverbänd esitamas kõiksugu hitte. VÄGA hästi, kusjuures. Laulja oli ikka tõeliselt tasemel ja instrumentalistide soolod viimasepeal.. Teises saalis oli polska jm tantsimine ja pillimäng. Ja loomulikult, Rootsile omaselt, oli igas nurgas väike buskspel-põõsamäng. Väga tore õhtu oli. Täis tantsu ja pillimängu ja mõnd põnevat vestlust ka. Hah, ma arvan, et üks põhjusi, et õhtu nii tore oli, oli ka see, et tulime Jullie ja Lottaga sealt ära enne, kui asi käest ära st inimesed liiga ülemeelikuks jõudsid muutuda. Tegime seda ka reedesel Tommi&Elina soolaleivapeol. Mõnus. Minna siis, kui bussi/metrood ei pea veel pool tundi ootama.
Nojah. Sellegipoolest suutsin terve päeva maha magada täna. A see oli seda väärt, sest Jullie, Markus (akordionimängijast Rootsi-Soomlane koolist) ja Niel (Jullie naaber altkorruselt) olid külas ja me sõime pannkooke ja üritasime vaadata filmi "Viies element". Mis väga hästi ei õnnestunud küll. Aga noh, see ei olnudki ehk põhiline.
Stockis olemiseks on jäänud 5 päeva. Ja ma olen kurb, et pean lahkuma. Aga nagu ka Shetlandilt ära tulles - olen selle üle rõõmus, et kurb olen. Iseennast tsiteerides: sest kerge südamega saab ju lahkuda vaid sealt, kus ei meeldinud. Mitte, et see nii väga geniaalne lause oleks hah.
kolmapäev, 9. detsember 2009
Traagiline ööklubip6leng - Permis hakkasid pead lendama
Pealkiri Eesti Ekspressist.
Kas pole mitte paljum6tteline?
Hämming!!! :)
Kas pole mitte paljum6tteline?
Hämming!!! :)
Dziisas.
Puuh. Meil oli praegu Mickega tund. Kompositsioon. Ja POOLE sellest ajast kulutasime millegi täiesti uskumatule. Arutasime, kuidas on stuudiosituatsioon ikka erinev ja oeh. Mingeid m6ttetuid teemasid, mida olime grupisiseselt juba läbi lahanud. Aga ilmselt mitte piisavalt. Plin. M6ttetu.
Täna 6htul on Spelpumalag - nagu spelmanslag ainumase vahega, et spelMANide asemel on spelPUMAd. Ehk naismängijad. Lahe.
Ma lähen trenni nüüd. Et siis veits kääksutada. Jeesh.
Täna 6htul on Spelpumalag - nagu spelmanslag ainumase vahega, et spelMANide asemel on spelPUMAd. Ehk naismängijad. Lahe.
Ma lähen trenni nüüd. Et siis veits kääksutada. Jeesh.
teisipäev, 8. detsember 2009
...
Svenska tentamen läks mycke bra. Või noh... Ma ei tea muidugi, kui õigesti või valesti ma oma essee "Kuidas ma Jõule tähistan" kirjutasin, aga ma vähemalt kirjutasin ja mis seal ikka nii hullusti sai minna. Välja arvatud kõik need grammatikareeglid muidugist. Haha.
Tegime just Lottaga koduseid töid jälle. Viimasel hetkel, nagu ikka.
Ja muuseas. Kuulan just Myspace'st tolle kunagi eelpoolmainitud Iiri bändi uusi salvestusi. Areng on pöörane. Mul kohe hea meel! :)
Hommikul on meil pool 9 proov. Pole veel enne siinmail nii vara kooli läinud. 9 on olnud maksimum (miinimum ehk sobiks küll paremini?)... Võimas. Ja siis lähme stuudiosse. "Shoe prints+Autumn leaves" läheb purki.
Tegime just Lottaga koduseid töid jälle. Viimasel hetkel, nagu ikka.
Ja muuseas. Kuulan just Myspace'st tolle kunagi eelpoolmainitud Iiri bändi uusi salvestusi. Areng on pöörane. Mul kohe hea meel! :)
Hommikul on meil pool 9 proov. Pole veel enne siinmail nii vara kooli läinud. 9 on olnud maksimum (miinimum ehk sobiks küll paremini?)... Võimas. Ja siis lähme stuudiosse. "Shoe prints+Autumn leaves" läheb purki.
esmaspäev, 7. detsember 2009
Venezuela! Arrriivaaaa! Jose, Maria, Michelangelo ja teised sakslased.
Istun siin postkaartidega kapi kõrval ja joon külma teed. Teesklen Rootsi keele õppimist. Kuulan HaugaardiHoirupit ja proovin paraneda šokist, mis mind tabas, kui kuulasin üht paari aasta tagust kontserti, kus mängisin! Andestage, te, kes olite sunnitud kuulama täiesti gruuvivaba ja mõtestamata viiulsaagimist. Oeh.
Jalutades läbi linna silmasin hiljuti ühel vaateaknal põdratopist. Vedamas saani ja Jõuluvana. Kes muuseas ei olnud isegi mitte topis. Vaid lihtsalt suvaline nukk. Kus valitseb õiglus siin maailmas?
Eilse hommikusöögi kõrva vaatasin veits telekat. Telešoud sellest, kuidas Paris Hilton otsib oma British Best Friendi. Tuhanded pürgijad ja igal nädalal hääletatakse keegi välja ja kogu see sama jama nagu ikka. Fabian mu koridorist hõikas uksest sisse, et haha, ma panen oma lastele nimeks Berliin, Hamburg ja München. Eee... ok..? Kummaline on see aga hiljem selgunud kontekstis.
Sain nimelt Inge käest teada, et tal on tütar (kellel ei ole õnneks linna nime) ... Nojah. Ma ei eelda, et inimesed käiksid ringi rääkides, et "tere, minu nimi on Leo/Lea ja mul on tüdruk/poiss-sõber ja laps ja majalaen!" aga.. vältida neid teemasid on ka veits kummaline. Seda enam, et sellest lapsest sain teada mitte tema enda käest. Ja.. käituda nagu muud (koju jäänud) elu ei oleks olemas... VEIDER! Hah, tegelikult kuulsin eile Johannalt koolist ka, et tal on laps. "Oh, kui lahe! Kui vana ta on?" - "18". Nojah. Alustada kooli 35selt, on see ju arusaadav aga... Jajah. Elu on seebiooper.
Hah ja pärast seda Paris Hiltoni šõud oli järgmine, peaaegu, et veelgi naljakam šõu: "Dance your ass off!" ülekaaluliste tantsijate võistlus. :D Elagu inimfantaasia piiritus!
Emilia peika Erik tegi nalja, et me, Nordicud, oleme nagu Robinsonid. Suvalised inimesed pannakse koos tööle igal nädalal hääletatakse keegi välja. AGA. Meie puhul peab see inimene kohale jääma. Erik: "And now, the results of this week's voting: Emilia was voted out by her bandmates. AGAIN! See you next week!" Lisasin sinna veel tõiga Ameerika Supermodellidest: "This girl has to pack her belongings and return home immediatly" --> "This girl has to back her belongings and then unpack them again!". Kas pole mitte must huumor? Haha.
Okok. Svenska nüüd.
Jalutades läbi linna silmasin hiljuti ühel vaateaknal põdratopist. Vedamas saani ja Jõuluvana. Kes muuseas ei olnud isegi mitte topis. Vaid lihtsalt suvaline nukk. Kus valitseb õiglus siin maailmas?
Eilse hommikusöögi kõrva vaatasin veits telekat. Telešoud sellest, kuidas Paris Hilton otsib oma British Best Friendi. Tuhanded pürgijad ja igal nädalal hääletatakse keegi välja ja kogu see sama jama nagu ikka. Fabian mu koridorist hõikas uksest sisse, et haha, ma panen oma lastele nimeks Berliin, Hamburg ja München. Eee... ok..? Kummaline on see aga hiljem selgunud kontekstis.
Sain nimelt Inge käest teada, et tal on tütar (kellel ei ole õnneks linna nime) ... Nojah. Ma ei eelda, et inimesed käiksid ringi rääkides, et "tere, minu nimi on Leo/Lea ja mul on tüdruk/poiss-sõber ja laps ja majalaen!" aga.. vältida neid teemasid on ka veits kummaline. Seda enam, et sellest lapsest sain teada mitte tema enda käest. Ja.. käituda nagu muud (koju jäänud) elu ei oleks olemas... VEIDER! Hah, tegelikult kuulsin eile Johannalt koolist ka, et tal on laps. "Oh, kui lahe! Kui vana ta on?" - "18". Nojah. Alustada kooli 35selt, on see ju arusaadav aga... Jajah. Elu on seebiooper.
Hah ja pärast seda Paris Hiltoni šõud oli järgmine, peaaegu, et veelgi naljakam šõu: "Dance your ass off!" ülekaaluliste tantsijate võistlus. :D Elagu inimfantaasia piiritus!
Emilia peika Erik tegi nalja, et me, Nordicud, oleme nagu Robinsonid. Suvalised inimesed pannakse koos tööle igal nädalal hääletatakse keegi välja. AGA. Meie puhul peab see inimene kohale jääma. Erik: "And now, the results of this week's voting: Emilia was voted out by her bandmates. AGAIN! See you next week!" Lisasin sinna veel tõiga Ameerika Supermodellidest: "This girl has to pack her belongings and return home immediatly" --> "This girl has to back her belongings and then unpack them again!". Kas pole mitte must huumor? Haha.
Okok. Svenska nüüd.
Superstaar
Oman lihaseid, mida ei enne ei kujutanud ettegi endal olevat! Kui ma suureks kasvan (loe rikkaks) siis ostan endale sõudeergomeetri. Raudselt.
Käisime Anna, Hilde ja Johannaga täna Skeppsholmenis. Suuuur maja täis amatöör-hipisid-folkareid-keskealisi-noori-vanu-rahvamuusikatantus-huvilisi. Fika ja supp ning pillimängtants. Kohal oli mitumitusada inimest. Lahe. Nägin Stefanit Etno Histeriast ja mitmeid tuttavaid Rootsist. Sattusin ühte pisikesse ruumi, kus küünlavalgel klarneti järgi tantsiti. Mingil hetkel väsis too aga ära ja ma hea meelega võtsin mängu üle. Sain katsetada oma Rootsi lugusid ja enda kirjutet palakesi. Gunnar koolist tuli ka mängima. Hullult lahe oli. Tantsuks on ikka hoopis teine värk mängida. Vahepeal keeruline ka.
Vaatasin enne superstaari saate klippe netist. Põnev. Loodan, et järgmiseks SS'iks saab emb-kumb poikadest.
Oh. Pekki. Jälle on HILJA. Sest loominguliselt sattusin rääkima feissbuki tsätis liiga kaua juttu.
Homme on Rootsi keele eksam. Mis tuleb naeruväärne. Sest ma ei oska ingen ting. No homme päeval õpin. Lycka till!
Käisime Anna, Hilde ja Johannaga täna Skeppsholmenis. Suuuur maja täis amatöör-hipisid-folkareid-keskealisi-noori-vanu-rahvamuusikatantus-huvilisi. Fika ja supp ning pillimängtants. Kohal oli mitumitusada inimest. Lahe. Nägin Stefanit Etno Histeriast ja mitmeid tuttavaid Rootsist. Sattusin ühte pisikesse ruumi, kus küünlavalgel klarneti järgi tantsiti. Mingil hetkel väsis too aga ära ja ma hea meelega võtsin mängu üle. Sain katsetada oma Rootsi lugusid ja enda kirjutet palakesi. Gunnar koolist tuli ka mängima. Hullult lahe oli. Tantsuks on ikka hoopis teine värk mängida. Vahepeal keeruline ka.
Vaatasin enne superstaari saate klippe netist. Põnev. Loodan, et järgmiseks SS'iks saab emb-kumb poikadest.
Oh. Pekki. Jälle on HILJA. Sest loominguliselt sattusin rääkima feissbuki tsätis liiga kaua juttu.
Homme on Rootsi keele eksam. Mis tuleb naeruväärne. Sest ma ei oska ingen ting. No homme päeval õpin. Lycka till!
pühapäev, 6. detsember 2009
IGEN..?
Täna oli tegus päev. Missest et hilise algusega. Tegin trenni sellesinatse..ee sõudeergomeetriga ja harjutasin (pärast 4 tundi olid näpud täitsa soojad juba) ja käisin finnskogspolskat õppimas Stalletis.
Tantsuõhtu Mats Berglundi järgi oli mõnus. Folgiharrastajate näod saavad juba tuttavamaks. Sain paar ringi ka Antoniga, kes on õppinud polskaõpetaja (kes koos oma tüdruksõbraga eelmisel aastal samal kursusel kus meie Gdanskis õpetas), keerutada. Ainuüksi nende tiirude pärast oleks end kohale vedada tasunud. Oeh. Veel tantsida!!! Palun. Kõik muu oli lihtsalt plussiks.
Tagasiteel sõin oma traditsioonikohaselt 7/11 ostetud jäätist ja mõtisklesin Rootsi tütarlaste moe üle. Igen (jälle). Noja aga tegelt see ei ole üldse teema.
Head ööd!
Tantsuõhtu Mats Berglundi järgi oli mõnus. Folgiharrastajate näod saavad juba tuttavamaks. Sain paar ringi ka Antoniga, kes on õppinud polskaõpetaja (kes koos oma tüdruksõbraga eelmisel aastal samal kursusel kus meie Gdanskis õpetas), keerutada. Ainuüksi nende tiirude pärast oleks end kohale vedada tasunud. Oeh. Veel tantsida!!! Palun. Kõik muu oli lihtsalt plussiks.
Tagasiteel sõin oma traditsioonikohaselt 7/11 ostetud jäätist ja mõtisklesin Rootsi tütarlaste moe üle. Igen (jälle). Noja aga tegelt see ei ole üldse teema.
Head ööd!
laupäev, 5. detsember 2009
Näe, siin ma olen!
Jajah. Nagu enne kirjutasin hilistest tundidest.
Kell saanud pool 3.
Mulle ikka meeldib, kui Hjortenis (folgikoridori "kontoris") jämm on.
Hiljem läksime folkaritega ühele lahedale kontserdile. Balkani muss. Meeletu. Kargamine ja pöörasus. Uhuu..
Ja siin ma jälle olen.
Keset ööd!
Homme teen sõudeergomeetriga trenni. Tegelt ka!
Kell saanud pool 3.
Mulle ikka meeldib, kui Hjortenis (folgikoridori "kontoris") jämm on.
Hiljem läksime folkaritega ühele lahedale kontserdile. Balkani muss. Meeletu. Kargamine ja pöörasus. Uhuu..
Ja siin ma jälle olen.
Keset ööd!
Homme teen sõudeergomeetriga trenni. Tegelt ka!
reede, 4. detsember 2009
Tegusus
Tere üle pika aja.
Olen koolis. Käisin just vioola tunnis. Heasti läks. Viimasel ajal on mu päevarütm täiesti paigast ära. Lähen aina üleliia hilja magama ja ärkan ka vastavalt. Kuidagi on nii kippunud olema, et 6htuti toimub igast asje. Kord on naabersakslaste juures filmi6htu, kord jälle miski kontsert v6i JalmariSandraga poole ööni pläkutamine. Mis muidugi l6ppes sellega, et ronisin öösel kell kaks Jullie aknast sisse ja hakkasime makarone keetma. Sest ta oli ka juhuslikult üleval ja kolenäljane ja ma ei suutnud heale k6hutäiele ära öelda. Ja seda enam, et kell oli poolüksk6ik.
Eile käisime Uppsalas Luftsråk'i kontserdil. Kena oli. Kuigi ma poole ajast suikusin. Haha. Pärast käisime staaridega (Sven Ahlbäck, Maria Kalaniemi ja Johan Hedin) 6lut joomas. Nojah. Ma muidugi tegelesin hoopis gl6gi (mis siinmail alkovaba on) ja kakao manustamisega. Jeesh.
Otsustasin nüüd, et tulen koju 18ndal. Sest 17ndal tulevad paar s6branotsut Stockholmi ja oleks kahju neid mitte näha. Ehk siis. 19ndal on mul ilmselt Eesti toidu päev!:)
Olen koolis. Käisin just vioola tunnis. Heasti läks. Viimasel ajal on mu päevarütm täiesti paigast ära. Lähen aina üleliia hilja magama ja ärkan ka vastavalt. Kuidagi on nii kippunud olema, et 6htuti toimub igast asje. Kord on naabersakslaste juures filmi6htu, kord jälle miski kontsert v6i JalmariSandraga poole ööni pläkutamine. Mis muidugi l6ppes sellega, et ronisin öösel kell kaks Jullie aknast sisse ja hakkasime makarone keetma. Sest ta oli ka juhuslikult üleval ja kolenäljane ja ma ei suutnud heale k6hutäiele ära öelda. Ja seda enam, et kell oli poolüksk6ik.
Eile käisime Uppsalas Luftsråk'i kontserdil. Kena oli. Kuigi ma poole ajast suikusin. Haha. Pärast käisime staaridega (Sven Ahlbäck, Maria Kalaniemi ja Johan Hedin) 6lut joomas. Nojah. Ma muidugi tegelesin hoopis gl6gi (mis siinmail alkovaba on) ja kakao manustamisega. Jeesh.
Otsustasin nüüd, et tulen koju 18ndal. Sest 17ndal tulevad paar s6branotsut Stockholmi ja oleks kahju neid mitte näha. Ehk siis. 19ndal on mul ilmselt Eesti toidu päev!:)
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)