esmaspäev, 19. oktoober 2009

Me kõik oleme inimesed...

Tean, tean... Peaksin lugema praegu. Kõike seda sadat lehekülge. Rootsi ja Inglise keeles. Homseks. Ma teen seda. Aga kõigepealt pean kirjutama siia paar lauset.

Täna oli meil bändiproov. Emilia oli kodus haige ja Charlotta jäi 20 min hiljaks (rongi tõttu). Ja kuna me olime oma ruumi-reserveeringust 5min tagasi ilma jäänud, otsustasime Julliega ikka seda harjutusklassi vallutama minna. Hüüdsin Lottale, kuhu klassi läheme. AGA. Ta ei kuulnud. Ja tal olid telefonid tühjad. Kuna ta on krooniline igale poole hilineja, ja keegi pidevalt tal järel käib näägutades "kas tuled juba?", otsustasime sel korral mitte talle järgi joosta. Ehk oleksime pidanud. Sest ta ei tulnud selle peale, et internetist vaadata, kus ruumis me oleme või mõnd muud telefoni otsinud vm. Oeh.

Nüüd õhtul tuli ta mu toast läbi ja rääkis, et oli tund aega oodanud ja kui halb ja kurb oli olnud. Oeh. Ja mul on RÄIGELT piinlik/halb, et me teda otsima ei läinud.

Hm. Aga igastahes, inimestest. Aina rohkem ja rohkem näen, et inimesed ei ole must-valged. Kõik on hallid. Vahest tumedamad, vahest heledamad. Ja seda mitte ainult teised, vaid ma ise ka. Igas ühes on head küljed ja mingid kummalised kiiksud, millega peaks arvestama, kui suhelda.

Jah. Tagasi lugema.

Ei, üks asi veel tegelt. Või kaks.

Mul oli täna elu esimene vioola tund. RÄIGELT lahe oli (Kas see on mu uus parasiit-sõna, eriti CapsLockis?). Õpetaja on tore ja vioola surin lõua all veelgi toredam... Ja choppingu harjutused ja asjad, mis ta andis. Mmm!!!

Pärast vioolatundi läksin raamatukokku Rootsi keele kodutöid tegema. Haarasin enne paar "Strad'i" ja ohoo.. teise ajakirja kaanenumbriks oli lugu Joshua Bellist. Ja artikkel choppimisest (=eriline tehnika mida kasutatakse, kui tahetakse viiulil/vioolal/tšellol rütme mängida) ning järgmisest ajakirjast, mille kätte võtsin leidsin pika arutelu teema "viiuldaja vs vioolamängija". Kas pole mitte 3 VÄGA tabavat lugu?

Rootsi keele kodusteni ma ei jõudnudki muuseas. Brr.. Tegin poppi ja tulin koju, et selles keeles ropp-rasket raamatut lugeda. Seegi ju keeleõpe...

Nii. Blogi kinni. Tänaseks! Head ööd teile, ma vist väga magama ei saa täna. Oh, tõeline nauding, see õppimine! :)

Kommentaare ei ole: