Luksus ja lillepidu

Tagasi Stockis. Pärast Linköpingi folkfestivali ja nädalat täis gurmeetoitu, eraldi topelt-laia voodiga hotellituba mõisas, hommikust ujumist, ohtrat pillimängu (9.30-12.00, 13.00-17.00, 18/19.00-21.30 + jämm - kohvipausid), sotsialiseerumist Rootsi, Taani, Saksa, Soome, Inglise, Vene ja Prantsuse keeles (mitte et ma neis midagi olulist oskaks öelda aga veits nalja visata Soomlastega või Vene keelt tõlkida, miks mitte?), 3,5 kontserti ning paljusid poliitikuid.

Linköpingi folgil oli Väga lahe. Ale Möller Band vapustavalt hea. Ma ei ole veel enne näinud, kuidas rahvas (~500 inimest) nii üksmeelselt vaimustusest püsti oleksid tõusnud. Bändi viiuldaja mängis kogu kontserti laia poogna ja tiheda tooniga, mustanahaline laulja tantsis kätel seistes, Ale ise oli peenekoeliselt vaimukas oma ahvihäälitsuste, -nägudega ning bassimees esitas soolo, mida kirjeldada on vist üsna võimatu (kui pärast Ale Möller Bandi üht triot vaatama läksin, kel samuti hea bassimees oli, mängis viisi nii reelil ja polskal, ei suutnud ma tollest üldse vaimustuda, kuigi tegemist oli Väga Tasemel mängijaga...)... Nojah.

Kuna kontserdielamus oli nii vägev, ei tahtnud end järgnevate (kehvemate) muljetega kuhjata ja otsisin üles Sveni (seesama, kes mul kontserdil külaliseks oli), kellega siis niiumbes 3 tundi jutti jämmisime. Kui ta tüdruksõber aga koju tahtis minna, läksin ja otsisin Emilia üles, sest pidin temaga koos ta peika juures ööbima. Nii me siis jalutlesime kella poole viie ajal hommikul, maa härmatise üle imestades ning väsimusest ohmakad. Et minna kella kaheksase rongi peale. Ma üritasin kiiresti magada, et kahe tunni unega hakkama saada. Väga ei õnnestunud - kui kella seitsmest bussipeale läksime olid silmad ikka täitsa pahupidi peas. Hjah.

Ah et kuhu ja milleks ja miks me läksime?

Projekti nimi oli Baltic Masters - igast Läänemerd ümbritsevast riigist (v.a. Kaliningrad) oli vähemalt üks esindaja, kokku 13 noort pärimusmuusikut. Õppisime üksteiselt lugusid ning esinesime kahel õhtul u 400-le poliitikule, kes olid kogunenud konverentsile BSSSC mis käsitles kliimat ja saastet Läänemeres. Need samad poliitikud loomulikult rahastasid meie olemist mis tähendas, et elasime kui kuninga kassid. Kragerupi mõisas (www.kragerup.dk vaadake siit pilte!), kus me käsutuses oli nii saun kui ka liumäega bassein. Mõtlesin igal hommikul ujumas hakata käima aga kuna mu viiuliõpetajal oli vist sama plaan (ja ma ei viitsinud basseinis väga small-talki ajada/midagi muud on ju samuti mõtetu seal rääkida, ning niisama samas taktis ringe ujuda ka veits totakas) andsin alla ja jätkasin hommikuvõimlemist oma toas. Viimasel õhtul käisime siis saunas ka. Kuigi sest väga kasu ei olnud, kui uksest aina sisse-välja tahati käia. Jeah.




Toidud olid kolepeened. Kui saan teistelt pilte kätte, riputan mõned näidised üles ka. Aga millegipärast maitsesid nad kokkuvõtteks ikkagi sarnaselt. Magus-soolane-midagi. Iga söögikord oli tõeline naudisklemine. Alguses vähemalt. Enne, kui kõht liiga täis sai. Hah.




Töötasime tihedalt. Õppisime üksteiselt lugusid ning hiljem tegime seaded, et kontserditel mängida. Lisaks omavahel olemisele jälgis Harald Haugaard (mu viiuliõpetaja Taanis ja Baltic Mastersi/Nordic Masteri korraldaja) me tegemisi ja õpetas paar lugu. Veel käisid meie juures Roger Tallroth Rootsist ja Jo Meier Saksamaalt. Roger Tallrothi õpituba oli väga inspireeriv. Jajah. Lood, mida õppisime (üksteiselt) olid kõik hästi erinevad ning üsna mitmed täielikud "küttekad".


Enamuse ajast oli meiega noormees kaameraga, Morten, kes Baltic Mastersi projektist (lühi-)dokumentaalfilmi teeb. Päris kummaline oli kaamera nina all pilli mängida. Aga. Eks sellega pea harjuma :D. Niiet umbes nädalakse pärast postitan siia ka lingi, kust saab kõike näha ja kuulda.

Poliitikuile esinesime kahel õhtul 2x15 minutit ja veel veits ühel hommikul. Kõige esimese seti ajal oli neid kes ei kuulanud aga viimase seti viimase loo ajal tõusid kõik plaksutamiseks püsti ja olid väga emotsionaalsed. Saime kõik suured lillebuketid (minu oma õppis lendama ja maandus siini mu laual)... Roosid ja nelgid ja värgid. Roosakas-lilla. Nojah. Lilled ilusad sellegipoolest! :)

Eilse veetsime Roskildes. Räigelt külm ilm oli. Käsimime vaatamas viikingite laevamuuseumi ning kirikut, kuhu kõik Taani kuningad maetud (St kirstu pandud ja maa peale jäetud) on. Mu meelest veits rõve. Õhtune kontsert, 2x45 min oli ok. Esimene pool nappis küll energiast veits ja a teine pool oli lahe muidu. Välja arvatud ehk lisalugu. Sellest aga hiljem.

Pidin Nordic Masteri soololoo sisse juhatama. Kuigi vahetult enne lavaleminekut oli mu pea ikka täitsa tühi kaunitest sõnadest ja Inglisekeelsetest sünonüümidest, ei olnudki tulemus vist kõige pahem ja lugu tuli ka täitsa okoolt välja. Mängisime kaks lugu kokku. Esimeseks Jullie laulu "Shoe-prints" mis räägib kingajälgedest kellegi näos ning teiseks minu "Autumn leaves" (mil ei ole midagi pistmist jazzi-standarditega). Lood panime kokku kuna nad on kirjutatud sarnastel emotsioonidel. Laulu tekst aga ei lähe üleüldise meeleoluga sugugi kokku ja kui sellest mitte aru saada, võib tunduda, et tegu on ühe eriliselt helge looga. Aga. TEGELIKULT on tegemist hoopis võitlusvalmiduse ja ise hakkama saamisega.





Nädal oli igastahes väga hariv ja kasulik. Lisaks lugudele ja uutele tuttavatele sain kinnitust, et kui palutakse lisalugu, peab see olema efektne. Mitte mõni Saksa laul mida leedukas vaevu-vaevu eest vedada oskab ning meie segaduse tõttu järgi ei saa laulda. Või laul, milleks vaja mikreid-toole-värke-särke paigaldada ja lauljal lõpuks õige viis meelde ei tule. Lisalugu olgu polka. Või miskit ilusat aga KINDLAT. Nende kahe ebaõnnestunud lisaloo tõttu jäi mul muidu VÄGA headest kontserditest veits halb maik suhu.



Peale kontserti otsustasime pärast gurmeetoiduseid minna ja ostsa endale friikartuleid jms. Et näpud kiiremini jookseksid ning peol pärast otsa ega äärt ei oleks. Väsimus ja eelneval kontserdil läbitud emotsioonide skaala oli aga oma jälje jätnud ning enamus meist vajus juba 2-3 ajal ära. Nii ka mina.

Tagasilend möödus märkamatult. Jäin magama enne õhkutõusmist ja ärkasin maandumise peale (muidugi pidi vahepeal kõrvu lahti puhuma aga see ei loe). Tulime Adami ja Emiliaga koos ja sõitsime Arlanda Expressiga kesklinna. Taanlased ju maksavad ;). Siin on külm. Mul on aken nädal aega õhutuse peal olnud niiet läheb vist aega, kui nüüd sisselülitatud radiaator toa soojaks kütab. Tee ja varstine soe toit ehk aitavad. Ja ettetõmmatud kardinad. Mmm...

Nädalavahetus saab olema üsna tihe. Koolitööd, mida arvasin end tegevat eelmisel nädalal, täis. Ja mida mul loomulikult aega ei olnud teha.

Jejejee!