Ärge minge laupäeval kohvikusse!

Täna oli tööl hullumeelne päev! Meeletu! Tavaliselt on nii, et hommikul on rahulik, umbes 12-14ni on kiire, ja kella neljast viiest on juba täitsa rahulik. Täna hakkas kiire aeg juba kella kümnest, ja kell viis, kui lõpetasin, oli kohvik ikka veel rahvast täis.
Lisaks oli meil üks tüdruk vähem tööl. Chantel oli haige. Hm.. Ei tea kas ka päriselt... Kui lõunalt tagasi tulin ("Jajah, mine muidugi! Me hoolitseme ise nõude eest!"), olid KÕIK kohviku nõud kasutuses. St kogu me pisike köök oli nõusid täis. Likvideerisime katastroofi kahekesi (Christy tuli ka) tund aega. Siis sain jälle "rahulikumalt" olla. Samas, kui isegi Chantel oleks tööl olnud, poleks olukord eriti parem olnud. Sest ta on uus (sama uus kui mina küll..) Ja ta ei märka ise, mida teha vaja. St kui talle ei öelda, et ole hea, vaata lauad üle või näe, see masinatäis käis juba läbi, ei tee ta midagi. Teised tüdrukud on toredad. Seal ei olegi vist eriti vahet, mida keegi teeb. Mida vaja, seda tehakse. Ma ei oska küll kohvi teha ja tellimusi ma ka ei taha võtta, see limiteerib mu tegevusi. Hmm... Nii palju siis tööst.

Vaatasin üle laagrid, kuhu mind kutsuti. Alisdair Fraseri laager Püreneedes ja Brohter Mule' laager Wyomingus. Njaa... Mõlemad on üsna ahvatlevad. Kuigi teekond nii ühte kui teise oleks Väga pikk-kulukas. Aga kui tutvusin laagrite maksumustega... AF 490 eurot ja BM $750 pluss umbes $550 toit... Noo.. Isegi kui selle raha kuidagi (ma ei kujuta küll ette kustkohast aga.. ehk mingite sponsorite-palvekirjade kaudu ikka saaks) kokku kraabiks.. siis 10000 krooni neljapäevase laagri eest on ikka Liiga Palju. Ehk oleme me Eestis lihtsalt ära hellitet oma poolmuidu saadud laagritega?

Koju tulles võtsin endale aega.. Päike paistab siiani kenasti ja tuul ei olnud eriti vali. Jõin... (Siiski, mingeminge laupäeval kohvikusse... Ja kui satute Peerie Shop Cafesse, võtke kindlasti kakao, koos kõigeheaparemaga! Hmm. Sellega headusega ei tasu siiski liiga ähmi minna. Kõrvetab. Tean omast käest. Auu...) igastahes tulin selle kakaoga mere äärt mööda ja silmates hüljest jäin teda jälgima. Õige pea köitis mu tähelepanu aga hoopis vesirott, kes kaldal olevas kuivas adrus ringi sahmerdas. Siis jälle see hüljes. Ja järsku märkasin, et kaldal pikutab veel umbes 8 hüljest. Peesitasid päikese käes. Rullisid end kividel ja mõnulesid niisama. Istusin umbes 50 m kaugusel. Lähemale ei julenud minna, üks hüljes niigi passis kahtlustavalt. Ilgelt oleks tahtnud neile pai teha! :)

Homme lähen vist Unsti saarele. Kõige põhjapoolsem saar Shetlandil. Seal on lunnide koloonia. Hermaness on selle kaitseala nimi. Vaadake netist pilte!

Muuseas. Kui isu on sellest kohvikust pilti näha, minge kodulehele www.peerieshopcafe.com !
:)