Jaah. Eile käisime kahe sõpsikuga trennis. Tegin endale liikmekaardi ja esimene kord on tasuta. Jessikas. Hullult lahe oli. Tegemist oli jõusaaliga pmst. 20 eri masinat. Tuba rahvast täis ja järjest tehakse igal masinal 40 sekundit trenni. Ja liigutakse järgmise juurde. Nii 3 ringi! Vahepeal oli keel üsna vestil ripakil aga lõpuks tundus ikkagi, et võiks veel teha midagi! Täiega lahe! Nüüd on lihased haiged. Mhmm. Ka lihased, mille olemasolus ma siiani kahelnud olen. Aga täiesti olematu mu konditsioon ikka ei ole!
Veel sattusin eile ühele kenale õhtusöögile. Kõigil olid peomütsid ja puha. Väga lustlik! Paari soomlasega rääkisin oma olematute Soome sõnadega. Haha. Naljakas. Nomisiganes. Igaüks aitas söögiga kaasa ja nii. Ma näiteks hakkisin tomateid ja tšillipipart. Salsakastme sisse. Kõik oli ok. Kaste tuli suurepärane. Tundsin küll, et olen pipart hakkinud - näpud olid justkui sidruniga koos (selline tunne nagu ananass katkises suunurgas) aga mõtlesin, et küll läheb üle. Igaks juhuks pesin mitu korda veel käsi ja... Ja öösel hakkasid näpud niiviisi "põlema", et ma pimedas toas kujutasin juba hulle ville ja mida kõike ette. Niiet uinusin käed veeämbris. Esimese katse, veepurgi, ajasin kenasti põrandale ümber. Jajah. Täna ei ole midagi tunda. Imelik.
Sain endale neljapäeval kohalikust kaltsukast eriti lahedad teksamaterjalist rohelised (loomulikult! kas kellelgi oli värvi suhtes kahtlusi?) püksid. Oli ka aeg. Mu katkised parandatud püksid on ikka Väga katki ja teised parandatud ja olen tükk aega ainult seelikutega käinud. A nüüd olen päästetud! :)
laupäev, 30. jaanuar 2010
kolmapäev, 27. jaanuar 2010
Veel.
Seda, et.. Ma ikka ei läinud rattaga kooli. Maksin räigelt bussipileti eest ja olin hiljem õnnelik, et nii tegin. Sest kui muidu on viiulikastiga veidike kahtlane sõita, siis õhtuks pea-aegu käimatult libedaks muutunud teedel oleks ratta ja viiuliga ikka hullumeelne olnud seigelda.
Eile oli veel üks naljakas seik. Nimelt kui Harald folk-analüüsi tunnis mingit Taani keelset slaid-šõud näitas ja midagi ett hakkas lugema, küsis ta: "Ma loodan, et see on ok, et see Taani keeles on, Lotta!" Ja hiljem, andes meile koduseks tööks umbes 30 lk Taani keelset teksti lugeda, küsis: "Lotta, proovi ikkagi lugeda, äkki saad midagi aru!" Ehk siis, mõlemad korrad täiesti mind välja jättes. Justkui see oleks täiesti ilmselge, et ma kõigest aru saama peaksin. See tegi mulle ikka parasjagu nalja.
Ja veel. Siin õpib üks teine eestlane veel. Liisi. Klassikalist viiulit magistri viimasel aastal. Eile istusime mõned tunnid koolis ja jõime väikest Eesti siidrit. Jajah. Jaei. Ma ei hakka käest ära minema. See tuli lihtsalt sellest, et koolikõrvases poes oli eriti suurelt kirjas pakkumine "2 ühe hinnaga FIZZ!!!" vms ja patriootidena ei saanud seda juhust ju kasutamata jätta, eh?
Homme läheme Haraldi koju ansambli tundi. Lahe!
Eile oli veel üks naljakas seik. Nimelt kui Harald folk-analüüsi tunnis mingit Taani keelset slaid-šõud näitas ja midagi ett hakkas lugema, küsis ta: "Ma loodan, et see on ok, et see Taani keeles on, Lotta!" Ja hiljem, andes meile koduseks tööks umbes 30 lk Taani keelset teksti lugeda, küsis: "Lotta, proovi ikkagi lugeda, äkki saad midagi aru!" Ehk siis, mõlemad korrad täiesti mind välja jättes. Justkui see oleks täiesti ilmselge, et ma kõigest aru saama peaksin. See tegi mulle ikka parasjagu nalja.
Ja veel. Siin õpib üks teine eestlane veel. Liisi. Klassikalist viiulit magistri viimasel aastal. Eile istusime mõned tunnid koolis ja jõime väikest Eesti siidrit. Jajah. Jaei. Ma ei hakka käest ära minema. See tuli lihtsalt sellest, et koolikõrvases poes oli eriti suurelt kirjas pakkumine "2 ühe hinnaga FIZZ!!!" vms ja patriootidena ei saanud seda juhust ju kasutamata jätta, eh?
Homme läheme Haraldi koju ansambli tundi. Lahe!
Lumi ja müsli
Esmaspäeval oli niisiis PolkaRave. Algas tasakesi ja lõppeks oli täitsa tore! Lisaks meile neljale, on sel semestril folgiosakonnas veel üks välismaalane - Kevin Newcastlest. Kellega eelmisel aastal seal käies palju hängisime ja koos pilli mängisime. Noigastahes nüüd on ta siin ja temaga on tore hängida. Eile jämmisime paar tunnikest ja proovisime lugusid erinevates helistikes mängida. Näpud sõlme! Aga hullult lahe oli ikkagi. Kui üksi seda harjutust teha, on tulemus aeglasem - teisega mängides ei taha ju aeglasema taibuga olla ja üritad rohkem.
Lisaks rääkisin eile päris taanlasega Taani keelt. St ma muidugi olen seda enne ka teinud aga siiani on situatsioonid ikka sellised olnud, et kui vaja oleks, oleksin saanud Inglise keelele üle minna. Aga. Meie kooli rahvusvaheliste suhete juht orgunnis Kevinile miski toa. Kellegi all-üürnikuks. Ja mainis, et tädi ei räägi väga miskit keelt. No nii mas läksin kaasa ja tõlkisin ja küsisin. Haha.
Ja kuidas sain unustada! Meil oli eile lausa 3 tundi! Folkmuusika analüüs, music management ja eriala. Eelmise talve pikad cd-ga koos mängimise tunnid tasuvad end täiega ära praegu. Harald õpetab ju ikka neid lugusid, mida ta ise hästi oskab (ja mis plaadi peal on). Niiet isegi, kui ma lugu ennast Mänginud ei ole, siis Kuulanud olen ikka. Ja kui juba viis on tuttav, siis järgi mängida pole ju keeruline! Haraldi tunnid on väga väga toredad ja õppetöö tempo on mõnusalt kiire ja ülesanded on konkreetsed. Nauditav!
Jeesh. Lähen nüüd õue, et osta rattale esituli. Enne kui pimedaks läheb ja ma potentsiaalselt selle puudumise pärast 500 DKK trahvi võiksin saada... Oeh. Ootan juba kevadet. Kannatamatult peaaegu juba..
Lisaks rääkisin eile päris taanlasega Taani keelt. St ma muidugi olen seda enne ka teinud aga siiani on situatsioonid ikka sellised olnud, et kui vaja oleks, oleksin saanud Inglise keelele üle minna. Aga. Meie kooli rahvusvaheliste suhete juht orgunnis Kevinile miski toa. Kellegi all-üürnikuks. Ja mainis, et tädi ei räägi väga miskit keelt. No nii mas läksin kaasa ja tõlkisin ja küsisin. Haha.
Ja kuidas sain unustada! Meil oli eile lausa 3 tundi! Folkmuusika analüüs, music management ja eriala. Eelmise talve pikad cd-ga koos mängimise tunnid tasuvad end täiega ära praegu. Harald õpetab ju ikka neid lugusid, mida ta ise hästi oskab (ja mis plaadi peal on). Niiet isegi, kui ma lugu ennast Mänginud ei ole, siis Kuulanud olen ikka. Ja kui juba viis on tuttav, siis järgi mängida pole ju keeruline! Haraldi tunnid on väga väga toredad ja õppetöö tempo on mõnusalt kiire ja ülesanded on konkreetsed. Nauditav!
Jeesh. Lähen nüüd õue, et osta rattale esituli. Enne kui pimedaks läheb ja ma potentsiaalselt selle puudumise pärast 500 DKK trahvi võiksin saada... Oeh. Ootan juba kevadet. Kannatamatult peaaegu juba..
esmaspäev, 25. jaanuar 2010
100
Goddag!
See on minu sajas postitus. Võimas. Päike paistab. Linnukesed säutsuvad. Ja kui lund ei näeks, tunduks lausa, et ongi kevad. Ei veel, ei veel. Veel tuleb oodata! Hommikune joogatunnike on seljataga ning puhas pesu üles riputet ja varsti on aeg minna oma uue (roosa) rattaga kooli, et saada Blinkiga kokku ja kirjutada üks kenake lugu enda (Blinki) kohta.
Täna õhtul on Polka Rave! Ehk siis jämm ja värk.
Eile pesin skaibis hambaid. Päris naljakas oli. Ja õppisin terve päev Photoshopi tundma. Et mida sellega teha saab, mina sellega MINU arvutis teha saab ja milliseid liigutusi pean eriti aeglaselt tegema, et ta (arvuti) mu peale pahaseks ei saaks ja kokku ei jookseks. Täitsa huvitav. Ja närve treeniv kohati.
Aga. Nüüd kooli!
See on minu sajas postitus. Võimas. Päike paistab. Linnukesed säutsuvad. Ja kui lund ei näeks, tunduks lausa, et ongi kevad. Ei veel, ei veel. Veel tuleb oodata! Hommikune joogatunnike on seljataga ning puhas pesu üles riputet ja varsti on aeg minna oma uue (roosa) rattaga kooli, et saada Blinkiga kokku ja kirjutada üks kenake lugu enda (Blinki) kohta.
Täna õhtul on Polka Rave! Ehk siis jämm ja värk.
Eile pesin skaibis hambaid. Päris naljakas oli. Ja õppisin terve päev Photoshopi tundma. Et mida sellega teha saab, mina sellega MINU arvutis teha saab ja milliseid liigutusi pean eriti aeglaselt tegema, et ta (arvuti) mu peale pahaseks ei saaks ja kokku ei jookseks. Täitsa huvitav. Ja närve treeniv kohati.
Aga. Nüüd kooli!
laupäev, 23. jaanuar 2010
iLike!
Magasin eile öösel nii suures voodis, et sain ükskõik mis pidi seal olla (Pia ütles, et näh, ära ole madratsil kui ma ära olen ja ma mõtlesin, et näh, ei olegi!). Ärkasin hilja, organiseerisin endale hamba-alust ja mõtlesin, et võiks natuke tervislik olla ja võimelda. Leidsin juutuubist ühe tädi kes näitas algajatele jooga-harjutusi. Ja sujuvalt sai ühest videost 6-7 nii et tegelesin sellega oma poolteist tundi. Oi kuidas aeg lendas! Millegipärast on praegu meeletu tegutsemistahe. Tahaks kohe tubli olla ja tervislik ja hoolas õpilane ja mis kõik!
Hakkan nüüd Haraldit transkribeerima - tunnis lindistatud lugu maha kirjutama. Kõikide poogenduste ja muude viguritega. Täitsa põnev kodune ülesanne! Maha võtta midagi muud peale krõbisevate arhiivivanakeste.
Leidsin täna ühe artikli sellest, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei pea suured trennisõbrad mitte niivõrd palju liha vohmima vaid hoopis puu- ja juurvilju. Sest suur antioksüdantide hulk on ikka kohutavalt kasulik.
Hah. Ja lehte keerates oli pikk artikel erinevatest smuutidest (kas peaksin ütlema "puuviljakokteil?" või on äkki mõni suupärasem sõna selle asemel, see smuuti on veidike veider..). Kuigi. Kuna tegemist on miski trenniajakirjaga, oli seal igast veidraid koostisosi a la proteiinipulber jmss (loe "ja muu selline sodi"), niiet jään vist ikka päris toiduainete juurde.
Kuulan praegu "Trio Mio't". Väga mõnus on... Ja eriti lahe on, et viiuldaja, kes kõik need lood on teinud ja sisse mänginud, saab hakkab mulle harmoonia tunde andma. Harmoonia on sel semestril nimelt mu "lisapill". Jessikas.
Täna õhtul on Odenses mingi gala, kus jagatakse ühiskondlikult silmapaistvatele isikutele auhindu. Koletähtis värk. Jullie on ka nomineeritud kui noor tegija vms. Harald ka. Ma ei tea, mis kategoorias. No ja kuna Julliel ei ole peikat, lähen ise talle deidiks. Nänänäää!! Mul on juba meik tehtud ja puha. Kuigi minek on alles paari tunni pärast. Põnev! Hihii!
Aga nüüd. Makk kinni ja transkribiskrõbistama!
Hakkan nüüd Haraldit transkribeerima - tunnis lindistatud lugu maha kirjutama. Kõikide poogenduste ja muude viguritega. Täitsa põnev kodune ülesanne! Maha võtta midagi muud peale krõbisevate arhiivivanakeste.
Leidsin täna ühe artikli sellest, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei pea suured trennisõbrad mitte niivõrd palju liha vohmima vaid hoopis puu- ja juurvilju. Sest suur antioksüdantide hulk on ikka kohutavalt kasulik.
Hah. Ja lehte keerates oli pikk artikel erinevatest smuutidest (kas peaksin ütlema "puuviljakokteil?" või on äkki mõni suupärasem sõna selle asemel, see smuuti on veidike veider..). Kuigi. Kuna tegemist on miski trenniajakirjaga, oli seal igast veidraid koostisosi a la proteiinipulber jmss (loe "ja muu selline sodi"), niiet jään vist ikka päris toiduainete juurde.
Kuulan praegu "Trio Mio't". Väga mõnus on... Ja eriti lahe on, et viiuldaja, kes kõik need lood on teinud ja sisse mänginud, saab hakkab mulle harmoonia tunde andma. Harmoonia on sel semestril nimelt mu "lisapill". Jessikas.
Täna õhtul on Odenses mingi gala, kus jagatakse ühiskondlikult silmapaistvatele isikutele auhindu. Koletähtis värk. Jullie on ka nomineeritud kui noor tegija vms. Harald ka. Ma ei tea, mis kategoorias. No ja kuna Julliel ei ole peikat, lähen ise talle deidiks. Nänänäää!! Mul on juba meik tehtud ja puha. Kuigi minek on alles paari tunni pärast. Põnev! Hihii!
Aga nüüd. Makk kinni ja transkribiskrõbistama!
reede, 22. jaanuar 2010
Olematu sotsiaalsus
V6i noh. Teiega ju suhtlen. Ja teistega ka ikka ju. Ja v6ib-olla ongi tore, et aina tahan siia asje kirja panna... Äkki ei ole see veel k6ige hullem n6ulaiferluse märk?
Eilne Jullie kontsert oli lahe. Esimene lugu pani juba pisarat poetama. Edasi 6nneks nii tundeline ei olnud. Pigem r66mus.
Igastahes. Mul oli just viiulitund. Mis oli Tohutult Lahe!!! Sain tagasi inspiratsiooni harjutamiseks! Isegi kui siinne pillilaenutus küsimärgi all on.
Ja hommikused kuklikesed koos värske smuutiga plussisid ära jamamise rattalukuga. Ja ebamugava rattas6idu tingituna mu jätkuvalt katkisest viiulikastist. Rattateed on kenasti jäävabad. Käimine mu saabastega on aga ohtlik. Eile kukkusin koju kiirustades oma p6lve veits katki. Mida märkasin küll alles hiljem.. Siinne kliima on ikka veider. Peaks nagu soem olema aga on hoopis naha alla pugevalt jääkülm. Brr..
Jeesh. Ja eelmise korra jäkuks... Kas transvestiidid maksavad (juuksuris) vastavalt sellele soole, kellena nad sündinud on v6i sellele soole, kes nad Tunnevad, et on? :D
Ja.. päike paistab!
Eilne Jullie kontsert oli lahe. Esimene lugu pani juba pisarat poetama. Edasi 6nneks nii tundeline ei olnud. Pigem r66mus.
Igastahes. Mul oli just viiulitund. Mis oli Tohutult Lahe!!! Sain tagasi inspiratsiooni harjutamiseks! Isegi kui siinne pillilaenutus küsimärgi all on.
Ja hommikused kuklikesed koos värske smuutiga plussisid ära jamamise rattalukuga. Ja ebamugava rattas6idu tingituna mu jätkuvalt katkisest viiulikastist. Rattateed on kenasti jäävabad. Käimine mu saabastega on aga ohtlik. Eile kukkusin koju kiirustades oma p6lve veits katki. Mida märkasin küll alles hiljem.. Siinne kliima on ikka veider. Peaks nagu soem olema aga on hoopis naha alla pugevalt jääkülm. Brr..
Jeesh. Ja eelmise korra jäkuks... Kas transvestiidid maksavad (juuksuris) vastavalt sellele soole, kellena nad sündinud on v6i sellele soole, kes nad Tunnevad, et on? :D
Ja.. päike paistab!
neljapäev, 21. jaanuar 2010
Pia juures
Olen nüüd oma uues peatuspaigas. Viiuldaja Pia juures. Keda ennast ei ole kodus. Sain aadressi ja võtme ning tulin bussiga tulema. Hea oli, et ikka bussiga otsustasin tulla. Kole kauge oleks olnud oma kotiga tulla. Uh. Mõtlesin, et teen teed. Leidsin veekeedu kannu aga ei leidnud pistikut (vähemalt esimese 5 min jooksul). Polegi sellist asja enne juhtunud.
Lähme Blinkiga täna Jullie kontserti kuulama. Huvitav huvitav!!!
Mul on nüüd Taani number. +45 50 11 98 41. Kuigi Eesti oma on ikka kogu aeg ka kasutuses.
Miks on juuksurisalongides naiste lõikused PALJU kallimad kui meeste omad? Ja miks peavad naised aja kinni panema ja mehed mitte? Vähemalt olen mitmelt ja mitmelt aknalt säärast asja lugenud. Tänapäeval ei ole ju sageli vahet ei juukse pikkuse ega ka lõikuse keerulisuse osas, kujutan ette, et sageli on pikkade juuste piiramine palju lihtsam kui mõne ilueedist emo diagonaalse tuka kuum-lõikamine... Kus on loogika?
Lähme Blinkiga täna Jullie kontserti kuulama. Huvitav huvitav!!!
Mul on nüüd Taani number. +45 50 11 98 41. Kuigi Eesti oma on ikka kogu aeg ka kasutuses.
Miks on juuksurisalongides naiste lõikused PALJU kallimad kui meeste omad? Ja miks peavad naised aja kinni panema ja mehed mitte? Vähemalt olen mitmelt ja mitmelt aknalt säärast asja lugenud. Tänapäeval ei ole ju sageli vahet ei juukse pikkuse ega ka lõikuse keerulisuse osas, kujutan ette, et sageli on pikkade juuste piiramine palju lihtsam kui mõne ilueedist emo diagonaalse tuka kuum-lõikamine... Kus on loogika?
kolmapäev, 20. jaanuar 2010
Odenses. Jälle.
Eile hilja saabusin rongiga. Ja rääkisin Noaga pikalt juttu teejoomise kørvale.
Täna oli meil lühike sissejuhatus, kus saime teada veits oma tunniplaanist. Aga mitte väga palju. St ei olnud väga sisukas... Käisime tüdrukutega veits linna peal. Ma hakkan ikka ülimalt heas kohas elama. Eriti v6rreldes teistega. Ja odavamalt ka. Ma ei tea, miks mul nii vedas! :)
Tahaksin ainult juba sisse kolida. Et ei peaks koti peal elama. Muuseas, kotist rääkides... Ei Emilia ega ka Lotta ei saanud aru, kuidas ma ainult ühe kotiga hakkama sain. Sealhulgas tuues kaasa ka blenderi. Emilial oli kaks kohvrit ja suur seljakott ja väike seljakott ja pill ja viiul. Ja Lottal loomulikult tuhat asja. Nagu ikka.
Eile, kui tulin Kopenhaagenis rongile, seisid rongi k6rval kolm rongi-inimest. Konduktorid vms. Küsisin, et kas nad äkki aitaksid mind mu suure kotiga rongile. Tädi (kes oli umbes kaks korda minust suurem) küsis seepeale: "Do you have an insurance for my baCK?" M6tlesin, et sain valesti aru ja ta tahtis küsida: "Do you have an insurance for your baGs?" (noh, et kui midagi peaks juhtuma, et ma siis teda ei süüdistaks v6i midagi...) Vastasin, et ei. Aga mu instrumendid on kindlustatud, niiet ei ole probleemi. Mispeale ta turtsatas: "I don't care about your instruments! Will YOU pay my back?" Olukord oli nii absurdne, et ma ei osanud midagi vastata. Hakkasin enda suurt kotti ise rongile t6stma (kui raske see ikka olla saab, kui Samuel selle 4. korrusele taris. Veits piinlik oli lausa. Kuigi ta ütles, et pole hullu, saab tasuta trenni...) Üks neist kolmest siiski tuli mulle appi. Tere tulemast Taani!
Njaah. Aga muidu on tore ju. Koolis maksab suur salat 50 EEK. Mis on kohalikus m6istes ikka üliodav.
Lähen vist nüüd Noa ja Christofferi juurde.
Täna oli meil lühike sissejuhatus, kus saime teada veits oma tunniplaanist. Aga mitte väga palju. St ei olnud väga sisukas... Käisime tüdrukutega veits linna peal. Ma hakkan ikka ülimalt heas kohas elama. Eriti v6rreldes teistega. Ja odavamalt ka. Ma ei tea, miks mul nii vedas! :)
Tahaksin ainult juba sisse kolida. Et ei peaks koti peal elama. Muuseas, kotist rääkides... Ei Emilia ega ka Lotta ei saanud aru, kuidas ma ainult ühe kotiga hakkama sain. Sealhulgas tuues kaasa ka blenderi. Emilial oli kaks kohvrit ja suur seljakott ja väike seljakott ja pill ja viiul. Ja Lottal loomulikult tuhat asja. Nagu ikka.
Eile, kui tulin Kopenhaagenis rongile, seisid rongi k6rval kolm rongi-inimest. Konduktorid vms. Küsisin, et kas nad äkki aitaksid mind mu suure kotiga rongile. Tädi (kes oli umbes kaks korda minust suurem) küsis seepeale: "Do you have an insurance for my baCK?" M6tlesin, et sain valesti aru ja ta tahtis küsida: "Do you have an insurance for your baGs?" (noh, et kui midagi peaks juhtuma, et ma siis teda ei süüdistaks v6i midagi...) Vastasin, et ei. Aga mu instrumendid on kindlustatud, niiet ei ole probleemi. Mispeale ta turtsatas: "I don't care about your instruments! Will YOU pay my back?" Olukord oli nii absurdne, et ma ei osanud midagi vastata. Hakkasin enda suurt kotti ise rongile t6stma (kui raske see ikka olla saab, kui Samuel selle 4. korrusele taris. Veits piinlik oli lausa. Kuigi ta ütles, et pole hullu, saab tasuta trenni...) Üks neist kolmest siiski tuli mulle appi. Tere tulemast Taani!
Njaah. Aga muidu on tore ju. Koolis maksab suur salat 50 EEK. Mis on kohalikus m6istes ikka üliodav.
Lähen vist nüüd Noa ja Christofferi juurde.
teisipäev, 19. jaanuar 2010
BanaanMangoDatlidPloomMandariinMikser
Eile käisin korraks Malmö Musikhögskolanis. Huvitav maja. Ehitatud arhitekti poolt, kes sageli disainib vanglaid. Jajah. Pärast väikest kooliekskursiooni kihutasime (ehki mitte väga kiiresti) Samueli rattaga (mina kenasti pakikal) kesklinna kuulamaks-vaatamaks üht "masterclassi". Mida andis üks kole-sharmantne (mul ei ole katusega "s-i" siin arvutil) inglise nooremapoolne meesterahvas. Kes mängib muuseas Stradivariusel ja Heifetzi poognaga. Uh. Ja kui ta ühele oma 6pilastest oma pilli proovida andis, läksin kadedusest vist roheliseks. Olin lähemal kui kunagi vist ühele päris Stradile saan... V6i noh. Kes teab. Äkki juhtub ime ja Maailma Pank otsustab folki toetama hakata? Hihi! 6pilased olid väga tublid. Mängisid kenasti. Ja 6ppej6ud oli vaimukas ja andis huvitavaid-kasulikke näpunäiteid.
Hiljem käisime miskis kunstipoes ning poodlesime kriite ja suurt paberit, mida hiljem Samueli seinale installeerida. Et külalised saaksid seal kätt harjutada. Too pood ajas silmad kirjuks! Niiiii palju ahvatlevat!! Mida ma loominguliselt ju endale ei luba. Kunagi luban!
Selle sama inglase kontsert 6htul oli üsna vaimustav. Ma arvan, et Henning Kraggerud on endale saanud rivaali. Kuigi Henning on endiselt number 1! :)
Igastahes. Nüüd on siin seinal juba pisikesed pillimehed ja suur puu ja m6ned psühhedeelsed kujundid ja roheliste silmadega kavala näoga kass, kes igale poole (käpa-)jälgi jätab.
Lähen täna Odensesse. Noa ja Christofferi poole. Et hommikul kooli minna ja UUT SEMESTRIT ALUSTADA!!!
Hiljem käisime miskis kunstipoes ning poodlesime kriite ja suurt paberit, mida hiljem Samueli seinale installeerida. Et külalised saaksid seal kätt harjutada. Too pood ajas silmad kirjuks! Niiiii palju ahvatlevat!! Mida ma loominguliselt ju endale ei luba. Kunagi luban!
Selle sama inglase kontsert 6htul oli üsna vaimustav. Ma arvan, et Henning Kraggerud on endale saanud rivaali. Kuigi Henning on endiselt number 1! :)
Igastahes. Nüüd on siin seinal juba pisikesed pillimehed ja suur puu ja m6ned psühhedeelsed kujundid ja roheliste silmadega kavala näoga kass, kes igale poole (käpa-)jälgi jätab.
Lähen täna Odensesse. Noa ja Christofferi poole. Et hommikul kooli minna ja UUT SEMESTRIT ALUSTADA!!!
pühapäev, 17. jaanuar 2010
Roheliselt
Tere!
Malmö. Istun k6rge tooliga k6rge laua taga. Akna taga on tuul ja vastasmajas vaatavad inimesed telekat (ütedel on see nii suur, et kui neil oleks ka subtiitrid, näeksin neidki lugeda ja filmist osa saada!) ning passivad internetis. Samuel harjutab köögis. Enne käisime mere ääres jalgrattaga. Seal, kus need eriti fäänsid majad on, mida paar aastat tagasi arhitektidega vaatamas käisime. Ja raamatukogus.
Eile oli Malmö Folk. Ehk kontsert-tantsu6htu. Kus me Sveni ja Nicolajga "pausimuusikud" olime. St kui päris bänd kohvipausil oli, mängisime meie tantsuks. Enne minekut käis Nico siin, leppisime kokku lugusid ja harjutasime veits. Ja s6ime. Ma ei ole elu sees vist nii tervislikult toitunud kui siin. Hah. Salatid ja värgid. Ja kusjuures ei ole jänese tunnet. Maitsev ja p6nev on. Ja ma vist saan endale Odense ajaks blenderi. St asjapulga, millega smuutisid ja muid asje mikserdada saab. Sest Samuelil on neid kaks. Inimesed, kellega kohtud, on k6ik ikka asja pärast. Tunnen, et nüüd on mul aeg tervislikumaks hakata. Jah!
Aga siiski: Malmö Folk. Kontsert oli veidike närvi ajav. Sest bänd mängis üsna tantsuliselt (ilma suurte seadete/trikkideta) ja raske oli lihtsalt niisama kuulata. Ilma jalga keerutamata. Noh. Aga see sai 6nneks läbi. Meie "esinemine", kuigi see kellegi esinemine ei olnud, läks väga lahedalt. Nendega on ikka nii tohutult räigelt lahe mängida! Ma olen ikka 6nneseen! Vahepeal oli 6htu ka kaootiline, Samuel tantsis kellegagi, Sven oli kuskil ära ja Nico rääkis juttu ja väga paljusid teisi ma ei teadnudki sealt. V6i tegelikult, teadsin ikka (Brita ja Lea ja m6ni veel) aga mitte piisavalt hästi (v6i ehk ei olnud ka liiga palju tahtmist? Nii igaks juhuks), et lampi nendega hängida. See kaootilisus läks aga üle kui poetusin Sveni vestlusringi ja rääkisin mingite vanade tädide-onudega Eestimaa vabadusest ning eelmise aasta Nörrebro Spilletraefist Kopenhaagenis, kus me olime käinud. Rootsi keeles. Hah. Hiljem, enne äraminekut mängisime SveniNicoga ülikiireid polkasid. Vahest on päris muusika mängimise k6rvale seda ka vaja! :)
Eile mängisime siin hiiuka ja cimbaloni duetti. Päris l6busalt k6lab!! Soovitan soojalt!
Malmö. Istun k6rge tooliga k6rge laua taga. Akna taga on tuul ja vastasmajas vaatavad inimesed telekat (ütedel on see nii suur, et kui neil oleks ka subtiitrid, näeksin neidki lugeda ja filmist osa saada!) ning passivad internetis. Samuel harjutab köögis. Enne käisime mere ääres jalgrattaga. Seal, kus need eriti fäänsid majad on, mida paar aastat tagasi arhitektidega vaatamas käisime. Ja raamatukogus.
Eile oli Malmö Folk. Ehk kontsert-tantsu6htu. Kus me Sveni ja Nicolajga "pausimuusikud" olime. St kui päris bänd kohvipausil oli, mängisime meie tantsuks. Enne minekut käis Nico siin, leppisime kokku lugusid ja harjutasime veits. Ja s6ime. Ma ei ole elu sees vist nii tervislikult toitunud kui siin. Hah. Salatid ja värgid. Ja kusjuures ei ole jänese tunnet. Maitsev ja p6nev on. Ja ma vist saan endale Odense ajaks blenderi. St asjapulga, millega smuutisid ja muid asje mikserdada saab. Sest Samuelil on neid kaks. Inimesed, kellega kohtud, on k6ik ikka asja pärast. Tunnen, et nüüd on mul aeg tervislikumaks hakata. Jah!
Aga siiski: Malmö Folk. Kontsert oli veidike närvi ajav. Sest bänd mängis üsna tantsuliselt (ilma suurte seadete/trikkideta) ja raske oli lihtsalt niisama kuulata. Ilma jalga keerutamata. Noh. Aga see sai 6nneks läbi. Meie "esinemine", kuigi see kellegi esinemine ei olnud, läks väga lahedalt. Nendega on ikka nii tohutult räigelt lahe mängida! Ma olen ikka 6nneseen! Vahepeal oli 6htu ka kaootiline, Samuel tantsis kellegagi, Sven oli kuskil ära ja Nico rääkis juttu ja väga paljusid teisi ma ei teadnudki sealt. V6i tegelikult, teadsin ikka (Brita ja Lea ja m6ni veel) aga mitte piisavalt hästi (v6i ehk ei olnud ka liiga palju tahtmist? Nii igaks juhuks), et lampi nendega hängida. See kaootilisus läks aga üle kui poetusin Sveni vestlusringi ja rääkisin mingite vanade tädide-onudega Eestimaa vabadusest ning eelmise aasta Nörrebro Spilletraefist Kopenhaagenis, kus me olime käinud. Rootsi keeles. Hah. Hiljem, enne äraminekut mängisime SveniNicoga ülikiireid polkasid. Vahest on päris muusika mängimise k6rvale seda ka vaja! :)
Eile mängisime siin hiiuka ja cimbaloni duetti. Päris l6busalt k6lab!! Soovitan soojalt!
reede, 15. jaanuar 2010
Rongis 15.01.2010
Nääh. Käisingi ära. Kodus. Veider on jah öelda kodus olemise kohta "ära käimine" aga praegu see nii tundub. Sest enamuse ajast veedan neil päevil ju mujal..
Sain veidike täditatud. Kuigi vähem, kui lootsin. Ja kodus küünla valgel Esko lugusid õpitud. Ja viiuleid valitud. Ja lund roogitud, oma uute tasuta-kaltsuka saabaste libisematuse üle rõõmu tuntud.
Tükk aega juba mõtlesin, et huvitav oleks juba jälle midagi siia kirjutada.
Uus aasta tuli mõnusalt. Üle aastate kõige rahulikum-stressivabam aastavahetus. Pillimäng-täiskuu-tants naabrimehe (garaažist kostuva) pilli järgi-külapidu...
Neljapäev vastu reedet magasin kodus kaks tundi. Sest oli vaja skaipida (Sküpe on ikka maailma-geniaalne-leiutis!) ja kohutavalt aeglaselt enda asje kokku panna ja siis veel veits maalida ka. Külmutatud metsmaasikate saatel.
[Olen Norrköpingus praegu rongiga. Hmm. Veel 4 tundi (NELI!!!) tundi siin istuda. Brrr.. Noh.]
Reedel olin terve päeva Elise-Hansu juures. Ja tegelesin tüütude asjadega, mida ei saanud tegemata jätta. Ja jõudsin kolevara laeva. Olin kajutis ühe vene tädiga, kes oma lastelastele külla läks. Ehk siis minu geniaalne plaan laeval kääksutada luhtus.
Jäin pärast Eliselt saadud kvaliteetkirjanduse diagonaalis läbilugemist magama. Tädi läks magama. Kui ta tule ära kustutas, ärkasin üles ja enam magama ei jäänud. Passisin siis seal. Omast arust tunde. Otsustasin et noh, lähen siis pead pesema. Olin aeglane (muuseas, seal ei olnud šampooni a mai läinud õiendama :D ) ja kui oma voodisse pikali viskasin, kujutasin ette, et kell vähemalt 1 on. Tuhkatki. Polnud veel kümmegi! Noh. Mingil ajal jäin magama. Mingil hetkel tundus mulle, et hommik peaks juba käes olema. Ja tädi läks ka vetsu. Ütlesin entusiastlikult "tere hommikust!" (millele ta ei vastanud)ja vaatasin kella. 5 (ilmselt arvas, et sonin). Pekki. Noja siis mingi aja pärast vaatasin uuesti kella. 7:22. Jõudsin juba rõõmustada, sest arvasin, et mu telefon on end ise uude ajavööndisse sättinud, kui samal hetkel kellaaeg muutus ja 6:22 ekraanil särama lõi. No mingi ime läbi jõudis aeg ikka mõistlikuseni ja sadamasse saabusime kah.
Koolis oli VÄGA tore kõiki jälle näha! Ja kusjuures, nad hakkasid kõik minuga Inglise keeles rääkima! Hah. Ja siis ma vastasin Rootsi keeles. :D Harjutasin tunnikese ja sõin kuskussi-avokaado sodi ja suhtlesin ning läksin jälle veits mängima. Mu kolm lugu tulid rahuldavalt välja. Kolmas sõrm kippus mingit kaunistust aina kordama ja poogen ei leidnud keelega parimat kontakti aga "žürii" jäi rahule ja arvas, et olen kõvasti tööd teinud. Ja kui peaaegu, et küsimustele vastatud sain, ütles Susanne, pärimusmuusika osakonna juhataja, et ei, tal on veel üks küsimus. "Kuidas sa seda ümberpea patsi teed?" Hihii!
Kuna ettemängud venisid nihkus ajakava pea kolmveerand tundi. Niiet kui mängitud sain oli kell 14.45 ja ma pidin veel kooli võtmed tagastama ja viiuli-vioola ära viima ja kahest kotist ühe moodustama ja T-Centraleni läbima ja 15.38se rongi peale jõudma. Kusjuures piletit ma ei oleks isegi iseteenindus-automaadist jõudnud võtta. Jooksime siis Markusega, kes aitas mul kotti vedada, ja Iss saatis boknings-numberi, mida siis hiljem piletina kasutasin. Hea, et selline süsteem siin on!
Lasin kooli pillimeistril oma pilli ka hinnata. Et mis ta tolle hinnaks pakuks. 20 tuhat (SEK) Mis jällegi tõestab, et Eestis on hinnad ikka teised - Eestis pakuti pilli hinnaks maksimaalselt 15 tuhat (EEK).
Jeesh. Eks mas jälle tulen siia varsti tagasi. Kirjutama. Muljetama.
Sain veidike täditatud. Kuigi vähem, kui lootsin. Ja kodus küünla valgel Esko lugusid õpitud. Ja viiuleid valitud. Ja lund roogitud, oma uute tasuta-kaltsuka saabaste libisematuse üle rõõmu tuntud.
Tükk aega juba mõtlesin, et huvitav oleks juba jälle midagi siia kirjutada.
Uus aasta tuli mõnusalt. Üle aastate kõige rahulikum-stressivabam aastavahetus. Pillimäng-täiskuu-tants naabrimehe (garaažist kostuva) pilli järgi-külapidu...
Neljapäev vastu reedet magasin kodus kaks tundi. Sest oli vaja skaipida (Sküpe on ikka maailma-geniaalne-leiutis!) ja kohutavalt aeglaselt enda asje kokku panna ja siis veel veits maalida ka. Külmutatud metsmaasikate saatel.
[Olen Norrköpingus praegu rongiga. Hmm. Veel 4 tundi (NELI!!!) tundi siin istuda. Brrr.. Noh.]
Reedel olin terve päeva Elise-Hansu juures. Ja tegelesin tüütude asjadega, mida ei saanud tegemata jätta. Ja jõudsin kolevara laeva. Olin kajutis ühe vene tädiga, kes oma lastelastele külla läks. Ehk siis minu geniaalne plaan laeval kääksutada luhtus.
Jäin pärast Eliselt saadud kvaliteetkirjanduse diagonaalis läbilugemist magama. Tädi läks magama. Kui ta tule ära kustutas, ärkasin üles ja enam magama ei jäänud. Passisin siis seal. Omast arust tunde. Otsustasin et noh, lähen siis pead pesema. Olin aeglane (muuseas, seal ei olnud šampooni a mai läinud õiendama :D ) ja kui oma voodisse pikali viskasin, kujutasin ette, et kell vähemalt 1 on. Tuhkatki. Polnud veel kümmegi! Noh. Mingil ajal jäin magama. Mingil hetkel tundus mulle, et hommik peaks juba käes olema. Ja tädi läks ka vetsu. Ütlesin entusiastlikult "tere hommikust!" (millele ta ei vastanud)ja vaatasin kella. 5 (ilmselt arvas, et sonin). Pekki. Noja siis mingi aja pärast vaatasin uuesti kella. 7:22. Jõudsin juba rõõmustada, sest arvasin, et mu telefon on end ise uude ajavööndisse sättinud, kui samal hetkel kellaaeg muutus ja 6:22 ekraanil särama lõi. No mingi ime läbi jõudis aeg ikka mõistlikuseni ja sadamasse saabusime kah.
Koolis oli VÄGA tore kõiki jälle näha! Ja kusjuures, nad hakkasid kõik minuga Inglise keeles rääkima! Hah. Ja siis ma vastasin Rootsi keeles. :D Harjutasin tunnikese ja sõin kuskussi-avokaado sodi ja suhtlesin ning läksin jälle veits mängima. Mu kolm lugu tulid rahuldavalt välja. Kolmas sõrm kippus mingit kaunistust aina kordama ja poogen ei leidnud keelega parimat kontakti aga "žürii" jäi rahule ja arvas, et olen kõvasti tööd teinud. Ja kui peaaegu, et küsimustele vastatud sain, ütles Susanne, pärimusmuusika osakonna juhataja, et ei, tal on veel üks küsimus. "Kuidas sa seda ümberpea patsi teed?" Hihii!
Kuna ettemängud venisid nihkus ajakava pea kolmveerand tundi. Niiet kui mängitud sain oli kell 14.45 ja ma pidin veel kooli võtmed tagastama ja viiuli-vioola ära viima ja kahest kotist ühe moodustama ja T-Centraleni läbima ja 15.38se rongi peale jõudma. Kusjuures piletit ma ei oleks isegi iseteenindus-automaadist jõudnud võtta. Jooksime siis Markusega, kes aitas mul kotti vedada, ja Iss saatis boknings-numberi, mida siis hiljem piletina kasutasin. Hea, et selline süsteem siin on!
Lasin kooli pillimeistril oma pilli ka hinnata. Et mis ta tolle hinnaks pakuks. 20 tuhat (SEK) Mis jällegi tõestab, et Eestis on hinnad ikka teised - Eestis pakuti pilli hinnaks maksimaalselt 15 tuhat (EEK).
Jeesh. Eks mas jälle tulen siia varsti tagasi. Kirjutama. Muljetama.
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)