Käisime täna Gabriele ja tema kahe sõbrannaga klubis. Eksperimentuell. Meile anti enne juhend, et peaks šikk olema.
Võimas oli. Ainult ma ei saa aru, kuidas suudavad Rootsi noored end hästi tunda nähes välja TÄPSELT ühte moodi. Tüdrukuil pole seelikut. On sukapüksid ja vöö. Või siis seelik, mis on üle naba värvliga ja mida kannavad tavaliselt neidised, kellel on ka Kõht. Jajah. Poistest on hoopis kahju vahest. Soengud ja... Veider. Kas neil tõesti puudub igasugune fantaasia või milles on küsimus? Meie Gabrielega olime vist üsna võõrkehad selles mustvalges võlts-glamuuri maailmas. Mina oma türkiissinise (nõelutud haha!) pusa ja ümberpea patsiga ning Gabriele oma värvilise salli ning tumerohelise gardiganiga. Kui Lisa ja Ellen (G sõbrannad, sakslased) enne väljaminekut kingi valisid, pidime me Gabrielega muigama, vaadates omi punaseid/roosasid tenniseid. Njah. Aga ilma kahtluseta oleks olnud veelgi kohatum kanda pisipisikest musta või midagi sarnast.
Aga tore oli sellegipoolest.
Peaksin endale vist siia tuppa looma puuviljanurgakese vms. Ja šokolaadisahtlile panema luku mis avaneb pärast nii ja nii mitut lehekülge Rootsikeelset teksti või midagi. Mhm
Ei. Nüüd magama!
Värvilisi unesid!
1 kommentaar:
Tead, mul mõnikord lausa kohatu trammis mõne ägeda geelisoengu kõrval istuda, kandes ise ponisaba kuklas ja väljakasvanud tukka! Kuidas nad küll jaksavad...aga noh mis siin salata silm ikka puhkab :D
Postita kommentaar