Crescendo!

Tere! Kujutluspilt: ärkad pisut pahuralt liiga vähese une pärast, ägised kuidagi kööki ja.... (dšššš!!!!) lihakeedu hais, Aasia vürtsid, spageti luristamine, praetud (rupski)vorstikesed... Mmm.... Aasia inimesed on ikka täiesti teise ettekujutusega, mis puutub maitsvasse, tundub. Brrr. Muidu suudan kuidagi hakkama saada, aga täna ajasid need lehad mind veidike iiveldama, niiet tulin oma tuppa sööma.

Kiirustasime Julliega kella 10ks tundi nimega "music management" aga kui kohale jõudsime, selgus, et tegemist saab olema hoopis "musik marketing" loenguga. Olin üsna pettunud. Aga tunni käigus avastasin, et saan täitsa aru, mida õpetaja räägib. Loomulikult mitte kõigest. Aga enam vähem ikka. Ja kuna Jullie konspekteeris kõrval Taani keeles, sain sealt ka spikerdada. Haha. Poole loengu pealt selgus, et tegelikult ei pea Nordisk Masterid edasi tunnis viibima, kuna käsitletav hakkab ainult tavalisi tudengeid puudutama. Niisiis oli mu koolipäev kell 11 läbi.

Lugesin raamatukogus ajakirja "The Strad". Ilmselgelt viiulile pühendatud trükis, eh? Mõnus lugemine mugavas raamatukogus teeb alati olemise kenaks... Kuni lähed peamajja tagasi ning leiad üüriarve. Oh. Ma salaja lootsin, et äkki nad on mu ära unustanud. Naiivsus!!!

Olen hakanud siin üsna palju klassikalist muusikat kuulama. Praegu on youtube's David Oistrahh ja Sibeliuse viiulikontsert.

Noigastahes. Päeva jooksul oli veel asju, mis meele mõruks tegid. Aga kui tulin koju, leidsin internetist kaasamõtleva Merikese ja tuju läks kohe paremaks. Ning kui olin just lõpetanud õhtusöögi valmistamise (riis sojaubade ja gemüsega) saatis Gabriele sõnumi: "vaata aknast välja!" Seal ta seisis, et mulle külla tulla. Lahe!

Pärast sööki tuli meil idee vaadata Rootsi filmi "Så som i himmelen". Kutsusime paari internatsionaalidest sõpra ka, aga ainult Fabian (Saksamaalt) sai tulla. Niisiis oli meil keeleõppe õhtu. Nii Gabriele kui Fabian olid filmi enne Saksa keeles näinud, niiet täiesti arusaamatutes kohtades saime ikka selgust, millest juttu oli. VÄGA hea film oli. Või noh... Karakterid olid väga head. Ülimalt inimlikud.

Mu koridoris on kokku vist kuskil 15 inimest aga rohkem suhtlen Fabiani (mitte see sama, kellega filmi vaatasime, kuigi ka sakslane, Berliinist) ja Ingega (Viinist). Täna oli just nali, et siia on tekkinud väike Saksa keelt kõnelev kommuun. Erinevaid keeli saab niisiis kenasti harjutada! Jah.

Aga jah. JAH. Sengetid! :)