Nüüdseks võin juba täie veendumusega tõdeda, et kolides uude kohta tabab mind alati alguses suur šokolaadisöögiisu. Et isegi kui pea seda ei tunnista, siis keha on ikka stressis.
Sain täna ratta. Kevini oma, vana naistekas. Peaksin miski luku sellele muretsema. Lisaks sellele, mis tal juba on. Statistika on näidanud ju, et mu rattad väga ei püsi. Hah.
Päike paistab. Ja tuul on jäiselt külm.
Eile oli Folk Club Fynis vabalava. Ma ka mängisin ühe seti. Kui eelmist bändi saatis sumin, suutsin enda esinemiseks saavutada täieliku vaikuse. Ehk oli põhjuseks see, et bänd oli võimendet ja ma olin üksi ja akustiliselt, äkki ma suutsin olla kohe esimesest hetkest nii võluv, et kõik unustasid end ümbritseva? Haha. Muidugimuidugi.
Saan varsti Miriamiga kokku, lähme vaatama teatritudengite eksamit. Õhtul on jämm. Jejejee.
Eelmisel aastal oli kõigil pidevalt probleeme ära-arvamisega, et mis rahvusest ma olen. Sel korral tundub, et kellelgi ei ole mingit segadust. Kõik arvavad, et olen rootslane. Einoh. Tack så mycket! Kahtlustan, et see tuleb mu aktsiendist ja sellest, et ajan Taani ja Rootsi keelt segamini ja mitte niivõrd minu "rootsilikust" välimusest vm. Ei ole ma miski blond kanelbulla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar