tuul ja vihm

Siin katkeid mu p2evaraamatust. K6ike ei lisanud. Nii igaks juhuks, muidu pole hiljem millegist r22kida:)

22.04
Aberdeenis check-in'is kaaluti mu kott "väga raskeks" 17 kilo. Kui selle ära
andsin, läksin nalja viluks kaalule, et kontrollida oma muude asjade raskust.
Kaalule tuli 65 kilo. Ilma asjadeta kaalusin 55. Kuna mul oli üsna palju asju
seljas, oli see 55 täiesti arusaadav ja reaalne. Aga 65? Igaks juhuks kaalusin
oma väikese koti eraldi. 7 kilo! Lisaks veel viiul ja jope... See tähendab ju seda, et olin kogu aeg vedanud endaga 25 kilo! Pea poolt oma massist. TÄIESTI EBANORMAALNE... ja ma veel mõtlesin, et häh, ei olegi Kõige Hullem! Tugev tüdruk olen! Tugevant.

Esimesed muljed Shetlandist, kui nägin esimesi saari aknast, olid ülevad. Tundus uskumatu, et olengi siin!!!
Ilm oli ilus. Pidin ootama pea 2 tundi lennujaamas, sest buss läks alles 16.50.
väike uni ja "Golden balls".
See mida bussi aknast nägin, vaimustas mind! Loodus, lambad, ponid, jänesed, lehmad, armsad majad...
Hostel on v2ga kena... Suure maja kohta on aga 22retult v2he kylalisi. Peale minu oli seal veel 3 poissi. Kaks hispaanlast ja yks brasiillane. Hispaanlased hoidsin omaette, Filipi, see brasiillane oli rohkem avatud. 6htul k2isime taga linnapeal. V2ike limonaad ja nii. Jees.

23.04
Shetland Folk Festival on praktiliselt välja
müüdud. Tore on. Aga njah... äkki on võimalik kuidagi Kevini kaudu sisse sebida..?
Eks näis. Festival Club on igaljuhul ju avatud. Ja see ehk ongi kõige põnevam...
Hapud viinamarjad, heh?

25.04
Kirjutasin postkaarte... ja panin nad kohe posti mitte nagu tavaliselt. Kuna ilm oli v2gav2ga kena, otsustasin minna jalutama. Püüdsin üles leida süpermaršeed, vist leidsin ka. Ma ei ole päris kindel. Ostsin tavalisi asju: piima, jogurtit, riisi, kanakotlette, tomateid, banaani... midagi veel raudselt... ei midagi üleliigset või väga luksuslikku. £8.84! Meeletu. Aga noh. Mis seals ikka. Olen viimasel ajal hakanud väga tähele panema, et ikka korralikult sööksin. Kuigi ma pole vist kunagi päris halvasti toitunud aga ega ma eriti muretsenud ka ei ole, kui mõni lõuna vahele jäänud on.
Kas mu lauseehitus on juba kehv? See pidavat olema esimene tunnus inimesest, kes ei ole keeleliselt eriti terav. Kurb aga tõsi...
Laenutasin raamatukogust esimese Harry Pottery. See pidavat olema hea keele6ppijatele: võrdlemisi lihtsa keelekasutusega, samas ääretult põnev raamat.
Läksin rannikut mööda, otsisin endale tuulevarjulist kohta, mida ma muuseas ei leidnudki, et sinna maha istuda. Päikest oli see-eest küll ja veel. Sain üsna palju tedretäppe juurde. Mõnus.

26.04
Hommik algab mul siin kell 9. Sest pool 10 tuleb koristaja ja tahab koristada. Kuigi midagi koristada ei ole. See hostel siin on puhtaim koht, mida tyki aja jooksul n2inud olen. T2iesti veatu...
Juba tavaliseks saanud puder, seekord banaani ja jogurtiga, tee piimaga. Istusin ühe naise juurde, kes koos oma pojaga šotimaad avastab. Prantsusmaalt pärit. Bordeau vms. Peagi ühines meiega üks vanem naine, Unstist. Originaalis pärit Manchesterist. Tõelise inglise aktsiendiga. Ta ei väsinud kordamast kui head Inglise keelt ta
räägib. Ja parandamast meie hääldusvigu. Hullemat lobamokka ma ei ole vist kaua
aega näinud. Elfriide ei jõua talle lähedalegi! See oli lihtsalt piinlik kuidas
ta kogu aeg vahele segas ja endast rääkima hakkas. Tean tast vist juba päris palju. Uh! Pikapeale hakkas ta mulle nii meeletult närvidele käima, et tekkis paanikalaadne tunne: ÄRA SIIT!!!
Kuna päev oli vihmane, võisin tuppa jääda. Muidu oleksin tundnud end halvasti,
et näe, ilus ilm ja mina istun siin ja loen või mängin viiulit või midagi. Aga
sellise ilmaga - lõpuks ometi horisontaalse vihm!!! - ei oleks olnud mõistlik
õue lihtsalt jalutama minna! Tegin endale kakaod ja läksin hosteli nn elutuppa. Panin Catriona Macdonaldi mängima ja nautisin lugemist. Tõeliselt mõnus olek!!!
Catriona Macdonald on väga hea. VÄGA HEA. Toon, tunnetus, täpsus. Tõeline
eeskuju! Järmine kord netti minnes kirjutan talle. Uuesti. Esimene kord tuli
kiri tagasi. Nojah.
Mingi aja pärast tuli Filipi ka elutuppa. Ta ka luges midagi. Päikese tulekuga koos
tekkisid jälle süümekad toas istumise pärast ja tegin ettepaneku õue minna.
Muidugi!
Jalutasime rannikul. Tuul oli üsna vali. Proovisin kõrvatroppe kasutada... aga
see tundus nii ebamugav, et loobusin. Olen oma uue jopega väga rahul. Hoiab
neerud ja kõrvad mõnusalt soojas. Jejeee!
Filipi tungival palumisel soostusin Lerwicku taustal pildile jääma. Modelli elu ei ole kerge! Aga ta lubas pildid mulle ka saata, nii saan neid siia yles riputada. Tegime suhteliselt suure ringi.
6htul k2isin juba mainitud disability eveningul. Mis oli t6eliselt tore.

Paljud teadsid minust juba. Aaa, sina oledki see Eestist p2rit tydruk. Johanna, jah? Esialgu tundus m6te sellest, et k6ik mind siin pikapeale teavad meeldiv. Samas, sellega kaasnevad ka teatud ebameeldivused. Kui k6ik teavad mida sa teed, on.. No igastahes v6ib see ysna koormav olla. Ja kui keegi j2rgmine eestlane siia satub, r22gitakse talle kindlasti, et tead, mida see Eesti tydruk siin k6ik tegi. Aga ilmselt olen lihtsalt paranoiline. Tehes seda, mida 6igeks pean, ei ole vaja ka hiljem h2beneda. Niiet... Tegelikult ei peaks ma vist muretsema. Jees...

28.04
Emme-Ednal on t2na synnip2ev. Jejejeee!!!
Ilm on nagu ta on. Ei ole suurem asi 6ues olekuks. T2na tulid hostelisse kaks austerlast. Loodan, et nad on seal, kui tagasi j6uan. Ehk saan nendega t2na h2ngida. haha
Ma veel ei oska siia pilte lisada. Muidu paneks m6ne pisikese poni pildi. V6i v2ikse fotokese kohalikust kollist. v6i midagi.
Aga praegu veel ei oska, nagu 8eldud. Ja teksti, mis mujalt kopeeritud, ei oska ma veel ilusasti reastada ka. Hm loodan ruttu 6ppida.

Ja homme, muuseas, l2hen elu esimesele t88vestlusele. "Peerie cafe". Yks kahest normaalsest kohvikust. L2hen v2ikesele interviuule, nagu mu loodetav tulevane ylemus ytles. P6nev.
Tore, et teil seal Eestis siis soe on! Ja... andke ikka endast m2rku, need kes mu kirjutisi loevad. Eks.
;)