lennud ja linnud ja viiulid ja

Šokolaad

2011-02-11T13:54:00.002+02:00

Nüüdseks võin juba täie veendumusega tõdeda, et kolides uude kohta tabab mind alati alguses suur šokolaadisöögiisu. Et isegi kui pea seda ei tunnista, siis keha on ikka stressis.

Sain täna ratta. Kevini oma, vana naistekas. Peaksin miski luku sellele muretsema. Lisaks sellele, mis tal juba on. Statistika on näidanud ju, et mu rattad väga ei püsi. Hah.

Päike paistab. Ja tuul on jäiselt külm.

Eile oli Folk Club Fynis vabalava. Ma ka mängisin ühe seti. Kui eelmist bändi saatis sumin, suutsin enda esinemiseks saavutada täieliku vaikuse. Ehk oli põhjuseks see, et bänd oli võimendet ja ma olin üksi ja akustiliselt, äkki ma suutsin olla kohe esimesest hetkest nii võluv, et kõik unustasid end ümbritseva? Haha. Muidugimuidugi.

Saan varsti Miriamiga kokku, lähme vaatama teatritudengite eksamit. Õhtul on jämm. Jejejee.

Eelmisel aastal oli kõigil pidevalt probleeme ära-arvamisega, et mis rahvusest ma olen. Sel korral tundub, et kellelgi ei ole mingit segadust. Kõik arvavad, et olen rootslane. Einoh. Tack så mycket! Kahtlustan, et see tuleb mu aktsiendist ja sellest, et ajan Taani ja Rootsi keelt segamini ja mitte niivõrd minu "rootsilikust" välimusest vm. Ei ole ma miski blond kanelbulla.

Odenses. Jälle.

2011-02-09T01:24:00.002+02:00

Näe. Nüüd siis jälle siin. Sel korral küll võrreldamatult palju mõnusamas kodus. Mul on ilus väike tuba ja kassid on juba kodus laiali laotatud ja esimene leib küpsetet ja puha.

Ärkasin öösel üles ja olin hetkel segaduses, et kus ma olen.

Hah. Kui hakkasin oma kotti Kopenhaagenis rongile tõstma, mõtlesin, et küsin ikkagi abikätt. Oligi just rongionu seal samas. "Kas saaksite mind veidi aidata?" - "Hmm.. see ei ole küll nüüd minu töö, tead.." sain vastuseks. Et siis. Teretulemast tagasi! :)

Üleval põhjas oli tore. Kontserdid meeldisid rahvale väga ja kõik cd-d müüsime maha. Oleksime pidanud rohkem vorpima. Viimased ostis ära üks rahakas ärimees. "Kas te müüte cd-sid?"- "Jah.." - "Palju teil alles on, ostan kõik te cd-d ära." - "Eee.. ??? Meio on alles veel kuus plaati.." - "ok, ma võtan need kuus siis!" Tüüp ostiski kuus plaati. Oma viiesajaste pakki pisut kergendades. Veider. Petter veel kirus pärast, et oleks meil ikka olnud veel 100 plaati alles tol hetkel! :D

Täna oli mul esimene tund Haraldiga. Sain koduseks tööks meelde tuletada kaks polkat eelmisest aastast, 5 uut selgeks õppida, üks taani stiilis polka kirjutada ja veel tuua tundi üks eesti polka. Üsna polkane lugu siin, tundub!

Jejeh. Nüüd uni. Jalad väsinud. Kõndisin täna 12km. Kooli ja koju ja hiljem veel linna tagasi. Mu ratas, mis veel nov alguses kooli juures lukus seisis, ei seisa seal enam mitte. Nüüd saan sõita vist Kevini rattaga. Kui sellele raudtejaama järgi lähen. Homme lähen. Ei viitsi enam kõndida nii palju.

Hjadööd

Helsingis. Jälle. Hm.

2010-11-15T23:58:00.002+02:00

Tagasi igavas Helsingis.

Koju jõudsin kella 2st. Magama sain 3st. Et siis ärgata pea 13 tundi hiljem. Varem oli võimatu. Niiiiivõrd kirjeldamatult rõve ilm oli õues. Ja mul tunde ka ei olnud niiet... Mis seal ikka! Blinki proov õhtul oli ok. Njahnjahnjah. Peaks jälle magama minema. Et homme vähemalt vara ärgata ja Esko tunniks valmistuda. Jeesh.

Tegin täna räigelt head süüa. Spinatilehed ja oliivid ja mais ja keedetud lillkapsas ja tomat ja kurk ja päevalilleseemned ja oliiviõli. Mmm..

Mulle RÄIGELT meeldib enda viiul! Nii on hea.

Friigid

2010-11-12T22:50:00.003+02:00

Rotterdam. Napakas linn. Ülimalt multikultuurne ja kirev ja veidra arhitektuuriga.

Olen praegu üksi kodus. V6isiis. Üksi koos Samueli korterikaaslaste ja nende s6pradega, kel on mängude 6htu. Normaalsed inimesed. Mitte veged-mitteendpurjujoovad-viiulifriigid. Hm. Lähen teen kohevarsti 6unapomme. Ükspäev tegime mormor's piparkooke/vanaema pepperkakor. Mis tulid muuseas ülihead.

Ilm on siin kehv. Sajab aina ja on pilves. Vahest ainult paistab päike.
Loen praegu üht ülip6nevat raamatud. Lähengi vist 6unapomme tegema, et siis kippelt lugema minna. Nii huvitav on! :)

India

2010-11-12T22:24:00.004+02:00

Esmaspäeva 6htul oli Painobaaris jämm. Peale seda läksin koju ja pakkisin ja skaipisin Ungariga ja magama sain 2.15. Et ärgata kell 3.30. Et j6uda kella 5, veerand 6 ajal Vantaa lennujaama.

Kui plaanisin enda teekonda ja avastasin, et pean, kest ööd, nii poolteist kilomeetrit k6ndima, m6tlesin, et äkki v6taks ikka takso. Helistasin Kiisule, et takso igaks juhuks ette tellida aga siis selgus, et Soomes taksot koju ei tellita (v6i kui tellitakse, makstakse niiumbes kuus-seitse eurot lisaraha). Taksode juurde minnakse ise. Minu juurest oleks sinna olnud niiumbes 3 km. Njah. Ikka see busside variant.

Väljusin kodust kell 4 ja jalutasin enne kenasti välja vaadatud teed mööda. Kuni see äkitselt otsa sai. Olid ainult trepid. Üles mäkke. Nojah. Ilmselt see oli siis see veidralt märgistatud riba mu teekonnal. Ronisin siis veits. Et kergendustundega veenduda, et jah. See oli see veidralt märgistatud riba. J6udsin kenasti bussidele ja k6ik oli ok.

Lend hilines nii umbes 40-45 minutit. Mis tähendas, et ootasin huviga, mis minust edasi saab - mu lendude vahele jäi 45 minutit. Igastahes. Amsterdami lendajaid ei oldud unustatud ja mind ja 2 teist reisijat ootas lennukist väljudes ametimees, kes meid kibekähku oma lennujaamaautosse toimetas ja lennukile s6idutas. Päris vip. Napura, naine kes ka Amsterdami lendas veel muretses, et mis pagasist saab, mille peale onu väitis, et keegi hoolitseb just praegu me kottide eest. Mida ma muidugi ei uskunud aga... Ma väga ei viitsinud muretseda.

Loomulikult ei olnud j6udnud me pagas sama lennuki peale. Ja kuna meile öeldi, et need saadetakse lennuga, mis j6uab pooleteise tunni pärast, otsustasime oodata (tore, et m6lemas lennukis pisut süüa pakuti, nii ei olnud vähemalt oodates nälga). Njah. Aga see lend hilines k6vasti üle tunni niiet... Selle asemel, et j6uda Rotterdami poolkaksteist/kaksteist, j6udsin sinna nii poole nelja ajal. Aga. Polnud hullu miskit. Sest Napura, Helsinkis elav indialane oli väga p6nev vestluskaaslane. Kes muuseas on 15 aastat töötanud artistide importi/ekspordiga. Niiet... BLINK Indiasse? Hehe.

Projektinädal

2010-11-05T00:05:00.002+02:00

Jooga. Harjutamine. Meditatsioon. Harjutamine. Jooga. Body Flow. Lavaline võitlemine. Harjutamine.

Tunde ei ole. Homme on viiulitund. Aga see ei loe.
Homme on mul räige lihasvalu. Sest tassisime lavalises võitluses üksteist seljas. Ja ma sattusin paari ühe suure poisiga. Kes kaalus u 20kg rohkem kui ma. Jajah. Tugevant olen. Ning et sellest veel kõik ei oleks, läksin pärast body-flow tundi, mis on pilatese-jooga segu. Aga nii meeletult raske, et vahepeal oli mul tunne, et süda läheb pahaks. Puhkasin siis pisut. Kui õpetaja ei näinud :D.

Laupäeval-pühapäeval lindistame veits Blinkiga. Päris plaadi jaoks demosid, et saada teada, mis seisus lood on ja mida ehk muutma peaksime. Põnevpõnev.

A muidu olen olnud igav ja eelistanud aina kodus olemist ja harjutamist. Õues on vastik sügisene ja pime ja sommid ei ole just kõige suuremad suhtlejad niiet vahest on täitsa ok olla kodus küünalde ja piparmünditee ja ehk pisukese Skaibiga.

Kirjutan nüüd siis jälle sagedamini!

WOMEX!!!

2010-11-04T23:59:00.002+02:00

Põhus, miks aga Taani läksin oli maailmamuusika EXPO - Womex. Neli päeva, tuhanded inimesed - muusikud, bookerid (need, kes kontserte organiseerivad ja festivalidele esinejaid otsivad), festivalikorraldajad, ajakirjanikud jms. Enesemüümine.

Paljud on korraga mitmes ametis. Ise esinejad, samas ka ürituste korraldajad. "Kes sa oled?"-"Sõltub sellest, kes SINA oled!"-"Kes sa tahaksid, et ma oleksin?" Palju tuttavaid eelmisest aastast, skandinaavia tipp-klassimuusikuid. Meeletutes kogustes plakateid ja promo CD-sid. Ma olin jälle vabatahtlik (et mitte maksta üsna kopsakat osalustasu). Töötasin kokku umbes viis tundi. Ulatasin konverentsidel (nagu ka eelmisel aastal) küsijatele mikrofoni ja andsin kohalolijate nimekirja ringi käima. Mitte just kõige kaelamurdvam töö. Lisaks veel ülihea lõunasöök ning lõppematu puuviljavaagen vabatahtlike pesas.

Eelmisel aastal hängisin palju Sveniga. Olin vähe mures, et kui teda ei ole, kellega ma siis sõbranotsuks olen. Aga näed. Malmö ju lähedal ja sõber Petter ka Womexil. Niiet mul oli jälle sõber, kellega enesemüümise nalju visata. "Kas sul ikka nätsu on?"

Ei. Tegelikult pole see asi nii hull midagi. Sõltub kuidas ise seda võtad. Jämmisime Sandra&Jalmari ja portugaallastega ja veits Põhjamaade boxide vahelisel mururibal ka Blinkiga.

Õhtused kontserdid olid.. Oli kaks kontserti, mis mind pisarateni liigutasid ja oli FRIGG, mis muidugi maailmatumalahe oli. Aga jah, üks neist liigutajatest, Esbjörn Hazelius, oli ikka... Ma siiani ei ole sellest elamusest veel lahti saanud. Nii võrratult hea saund ja ilusad laulud ja maitsekas kompa.. Ah!! Kui pealkirjale klikkida, saab tema maispeissi.

Olin neljapäeval Friggi gruupi. Naljakas oli. Laupäeval olid nad jälle Kph-s ja meil oli väga äge jämm. Esko ja Alina ja Antti ja Emilia ja paar portugaallast ja viiuldaja Anton, keda tean Etno Histeriast. Kõik ikka vägaväga head muusikud. Mõnus :)Hah. Ja tantsukunn Anton oli ka Womexil. Kellega veits slängpolskasid vihtusime. Olen temast siin enne ka kirjutanud (et kui temaga festivali/tantsuõhtu jooksul vähemalt ühe tantsu saab tantsida, on minek asja ette läinud). Jeesh. Igastahes. Väga asjalik Womex oli!

Hah. Ja tagasilennul Helsingisse istusin ühe Eriti Tähtsa Bookeri kõrval. Networking-networking! :)

Kääbikumajas

2010-11-04T22:45:00.006+02:00

Ehk siis. Kuulsin, et tädi Mare muretseb. Või noh, tunneb vähemasti mu postitusest ehk pisutpisut puudust. Ma mõtsin, et mis ma siin niiväga kirjutan. Kodustega saab vahest ju helistatud ja kes see lindelende ikka loeb. A näed.

Eelmisel nädalal olin Taanis, teisipäeval Odenses. Käisin Noal külas ja oma endise harmooniaõpetaja Kristiinega pilli mängimas ja Syddansk Musikkonservatoriumi & Skuespillerskoles saamaks miskeid pabereid. On müstiline, milline vastutustundetus seal valitseb. Unustatakse ära, et tudengid on põhjus, miks koolid on olemas (ja mille pärast koolides on administratiivsed üksused). Vahest tundub, et admin pool on koolides tähtsam. Jajah. Aga ma ei viitsi väga pahandama hakata siin. Sain just peaaegu, et üle.

AGA. Too teisipäeva õhtu oli ägedaim õhtu üle PIKA aja! Tegime Noaga head sööki ja sulatasime aknalaua peal šokolaadi ja skaipisime Rotterdami ja Newcastlisse, kuulasime head muusikat, naersime kõhulihased valusaks ja tegime kääbiku-hüpet. (Siis kui Noa kodus - kääbikumajas - keegi õnnelik on, tuleb koha peal hüpata!)
Kevadel kinkisime Keviniga Noale sünnipäevaks plakati, kus me ise peal olime:

Ja nüüd tegime sarnase pildi, mille saatsime Kevinile. Ei tea, kas võin varsti oodata endale ka üht kääbikuplakatit..? :)

Siin veel paar pilti tollest õhtust:

Näete, seina peal on Harry pilt. Harry on lihasmees. Üleval korrusel on George ka. George on luumees. Noa õpib nimelt arstiks.

Nohikust inimvihkaja

2010-09-10T21:49:00.006+03:00

Kuulake nüüd JPP'd, mille maispeissi olen pealkirja ära peitnud (kuulake näiteks lugu "Hale Hopp"). Eelmisel korral oli seal Gjermund jälle. Nüüd siis Soome vanameistrid.

Eile oli pärimusmusa osakonnas suur kodukaunistuse päev. Igaüks sai endale valida mõne klassi, et see siis ära koristada ning õdusaks muuta. Ma tegutsesin pillihoidlas, mis oli puupüsti pillikaste täis. Pärast oli ruum muidugi kenasti ära orgunnitud ning põrandalgi oli ruumi. Jaa. Tõeline töövõit. Me osakond näeb nüüd väga mõnus välja. Mulle meeldis see agarus, millega kõik koristustöödesse suhtusid. Ei mingeid vingus nägusid. Muidugi. Snäkid (puuviljad, tšipsid ja mahl ning VEIN) olid käepärast ja sooja toitu sai ka ja hiljem tehti vastpuhtas köögis kaneelirulle ning soojendati kellegi kaasa toodud pitsat. Täisvärk.

Pidu oli ka pärast. Aga pille keegi välja ei võtnud ja Soome naljadest sain vaid vähestest aru. Aga noh. Varsti ehk mõistan rohkem.

Et miks nohikust inimvihkaja? Sest, et ma olen märganud viimasel ajal, et eelistan tegelikult pigem olla kodus ja mängida pilli või lugeda, selle asemel et kuskile võõraste inimestega (äkki peaks ütlema ilusamini: potentsiaalsete uute sõpradega) kokku saama minna. Eks ma ikka ju käin ja suhtlen, tänagi käis mul Anna, Odensest pärit kontrabassimängija kodus külas teed joomas ja puha. Aga olles neljandat (Shetlandit arvestades viiendat) korda elamas uues, uut keelt kõnelevas keskkonnas on see, tuttavaks saamine, pisut rutiiniks muutunud. Kuigi kontaktid on ju ikka vajalikud. Aga ma kohe kuidagi ei viitsinud täna üle-koolilisele peole minna, mis on esmakursuslastele (ja vist pisut ka väljamaalastele) pühendatud. Et seal valjus ruumis morssi tinistada ning rääkida, mis asi see Nordic Master on (ise samal ajal teed, küünlavalgust ning viiulit igatsedes).

Nüüd sai see siis südamelt ära.

Šokolaadikogus, mille olen siin veedetud aja jooksul ära manustanud on meeletu. Nagu kooli alguses ikka. See selleks. Hakkan nüüd Plekktrummi lugema edasi.

Internatsionellt

2010-09-09T11:31:00.002+03:00

Eile oli meil oma osakonna internatsionaalidega kokkusaamine. Väike piknik Suomenlinnas ja nimemängud ja enesetutvustamise ringid. Koos elevandi-samurai-hawaii-helikopteri mängudega. Emilia suutis mingil hetkel välja pahvatada kõik roppused mis ta Soome keeles on ära õppinud ning siis avastades, et ilmselt ei olnud kokku-saamis-kutse lõppu lisatud "God bless" sinna sattunud juhuslikult. Nojah. Ja siis suutsin tekitada vaikus-momendi, kui piknikulinale sattunud ämblik kohutas mõnesid nii koledasti, et me jaapanlane otsustas prints olla ning ta ära lömastada, ning ma hüütasin "oh, miks sa SEDA tegid?". Või noh, ei hüüatanud aga pahvatasin ikka. Eriti tobe.

Siis mingil hetkel mängisime mängu, mis seisnes väikese riimi lugemises nii, nagu erinevad rahvused seda teeksid. Mõeldes, et internatsionellid kohtumised peaksid olema ju pigem avatud mõtlemisega ja eelarvamuste vabad. Aga ma arvan, et keegi ei mõtelnud asja üle väga sügavasti järele lihtsalt.

Täna on koolis osakonna koristamise päev. Ja pärast seda pidu. Et see puhtus jälle ruttu notsuseks aetud saaks. Ajee!

Rõõm toidust

2010-09-05T19:32:00.002+03:00

Mul on taldrikul riis (keedetud pipra, soola, kaneeli ja ingveripulbriga), läätsed, kurgi-tomati-salati-oliiviõli-sihvka salat, ja törts üle-eilsest lillkapsa-brokoli-porgandi-maisi-mandli keedupajast ja lusikatäis rohelist pestot. See pilt teeb mind jube õnnelikuks!!!

Helsinki

2010-09-04T21:03:00.001+03:00

Palju lihtsam on olla mitu korda järjest uues koolis kui vaid üks kord. Tead juba, mida peab tegema ja et näiteks transpordi kaart on mõttekas võimalikult ruttu ära teha ja üleüldse. Ei ole keeruline või võõras olla väljamaalane.

Mu uus kodu on ideaalne. Koolile lähedal. Uskumatult soodne. Toreda naabriga, kuigi hetkel elan siin veel üksi. Koos kilpkonnaga. Kes on akvaariumis ning seetõttu mitte väga seltsiv koduloom. Hiljem tuleb siia kass! Väga äge! Esimesel siinoleku päeval tegin suurpuhastuse (mitte et siin väga must oleks olnud aga ikkagi). Olles inspireeritud eelmisel kevadel kaks korda väljakolimise puhastustest, pärast mida oli tunne, et noh, nüüd võiks sisse kolida!

Seinad on mu toas valged, ilustuseks olen riputanud kõrvarõngaid ja mu vahepeal Malmös elanud kiisud on nüüd iga üks siin endale koha leidnud. Toas on mul lisaks rohelise ikea-pleed-kattega voodile veel tumesinine helesinise padjaga diivan ja kummut. Ning oranžide lilledega riidest kattega Marimekko põrandalamp mis koos küünaldega annab mõnusalt sooja valguse. Kardinaid mul ei ole. Kaltsuvaip laminaatparketist põrandal on helesinine.

Kuuendale korruselt kõnnin alati jala. Uurisin välja, et kolme kuu spordikaart on üsna odav. Niiet muretsen endale selle ka ja siis olen veel eriti tervislik!

Vesa kutsus mind reedel lahkesti enda tüdruksõbra Iida sünnipäevale. Ise seal olemata. Iida on ka pärimusmuusik ning loomulikult ei saanud ma suurepärast pakkumist tagasi lükata. Seiklesin siis selles suures linnas. Vaatasin reittiopasest järgi, et mis kell ja millistest peatustest pean sinna Pukinmäkele minema. Ja istusin bussile. Esimene reis pidi kestma 7 minutit. Aga vajalikku peatust ei tulnud ka 10 minuti pärast. Nojah. Igastahes selle olin ma ära unustanud, et peaks ka vaatama KUHU SUUNAS minna. Haha. Kohale ma jõudsin. Lihtsalt kasutades lihtsalt kõik-võimalikke erinevaid transpordivahendeid ning pisukest loogilist mõtlemist.

Sünnipäev oli tore. Mõned vanad tuttavad ja palju uusi. Jälle need nimed! Uued nimed! Oeh!

Jube hea on harjutada. Naabrid veel ei ole õiendama tulnud. Heliredelid on lahedad! Mmm.
Homme tuleb Emilia ka Soome. Ägens!

Suvi!

2010-05-21T00:06:00.002+03:00

Palavus. Päike. Oeh! Sandaalidega õhtul hilja koju tulek. Veider. Aeg läheb, kiiresti. Teen midagi hommikul kodus ja siis Liisiga proovi ja söön ja häkin visiitkaarte Emiliale ja harjutan ja joon teed ja juba ongi õhtu. Jälle.

Eile oli Kevin mul külas. Sõime allahinnatud küpsiseid ja mõtisklesime ja mängisime pilli kuni kannatas. Mul on ikka väga vedanud, et mul Noa ja Kevin siin sõpradeks on!

Homme algab Odense Folk Festival. Tore, et Blinki kontsert juba homme õhtul ära on, saab ülejäänud aja lulli lüüa! Ja kuna meil on paari nädala taguse projekti kontsert, tuleb Sven ka ja ohsedaõnnejarõõmu kui palju siis jälle ilusat muusikat saab produtseeritud!!!

Vihm

2010-05-15T15:49:00.002+03:00

Jälle sajab. Ja mitte lihtsalt, et natuke tibutab. Kallab!!! Päh. Muidugi on see ju loodusele hea. Mu harjutamisele mitte väga. Sest ilma Laineta on üsna vastik läbi paduvihma kooli kõmpsida. Peaksin ikka Jonase tööriistakastile nüüd lähiajal külla minema!

Vaatasin filmi "Mõistus ja tunded". Jane Austini romaani järgi.

Täiesti mõttetu. Passida toas. Kooli jaoks mõne kirjatöö tegemine ehk on kasulik aga... Loodan, et homme ei saja!

Pikk nädalavahetus

2010-05-14T15:04:00.003+03:00

Eile avastasin rõõmuga, et üks Bachi Räigelt Keeruline lugu tuleb juba täiesti talutavalt välja. Oh seda õnne ja rõõmu!

Tahaks päikest. Peaks ratta korda tegema. Kooli minema. Ja siis poest piima ja banaani tooma. Ja leiba. Näe. Mul ei ole siia vist midagi kirjutada. Pea täiesti tühi. Või noh. Äkki liiga palju mõtteid hoopis. Et ei suuda valida, mida siia kirjutada.

Noa vetsus on geniaalne silt: "My mother started walking five miles a day when she was sixty. She is ninty-seven now and we do not know where the hell she is!" (Mu ema, saades 60, hakkas iga päev viis miili kõndima. Ta on nüüd 97 ja meil ei ole õrna aimugi, kus ta olla võiks!"

Tegusus

2010-05-10T16:05:00.004+03:00

Kuulsin kahtlustusi, kas mu arvuti veel töötab. Et ma ei ole siia kirjutanud. Töötab. Tubli vanamutike on ta mul. Erinevalt Lainest, mille tagumine ratas nüüd kuidagist kõveraks on läinud ja mille tõttu kett/pedaalid rumalusi teevad. Väga tüütu. Samas, äkki ongi kõndimine suurem sport kui jalgratturdamine? (Kui distants on sama..)

Olen lihtsalt vahelduseks sotsiaalne olnud. Mitte kodus üksi igavlenud. Eelmisel kolmapäeval tulid Samuel ja Daniel (esto-finno-fiil, seesama, kes seal piltidel alukatega lumes puid raius) Polka Cafésse. (Kohalik tantsuklubi, eestvedajateks tudengid). Väga lahe oli.
Danielil on käsil projekt "Pillimees otsib naist" à la "Maamees otsib naist". Noja siis ta käis siin Taanis maad uurimas. Sattus Lottast vaimustusse ja pettus paaris kohalikus iluduses. Hahaha.

Otsustasime Samueliga, et peaks ikka polka bändi tegema! Kutsuks Markuse Stockist, ehk mõne bassisti ja mängiks kiireid, napakaid polkasid, mis NII ägedad on! Sam jäi reedeni, kui me kõikide väljamaalastega (hah, kõigi viiega) koolist Kopenhaagenisse sõitsime, et külastada Taani rahvamussi arhiivi. Rongis lõbustasime end Kreeka popmuusika ja Bollivuudilike rütmide kuulamisega. :) 7 tundi arhiivis olid päris väsitavad. Kuulata enamust juttu kaks korda, kõigepealt Taani ja siis Inglise keeles. Puh.

Õhtul pärast muuseumit pidin Göteborgi sõitma. Nicoga harjutama. Aja parajaks tegemiseks hängisime veits Emiliaga linnapeal ja sõime Hiina kiirtoitu, mis oli uskumatult hea.

Göteborgi rong oli tüütult täis. Ma pean õppima paremini seda nägu tegema, mis inimesi ära peletab. Praegu nad näevad vaid peenikest tüdrukut, kes ilmselt vähe ruumi võttes meeldiv pinginaaber on. Hmm

Harjutamine oli tore. Õhtu Eeva, Villu, Siri, Sofia ja loomulikult Nicoga oli väga äge. Maitsev pitsa ja Sofia toodud jäätis, EevaNico tehtud glad-kaka (šokolaadikook), mmm...

Tagasitulekut planeerides otsustasin olla ratsionaalne. Ja säästlik. Mitte mõtelda, et mis ehk vahvam oleks. Vaatasin rongiaegu Gtb-Kopenhaagen. Ja siis rongiaegu Gtb-Malmö. Ja selgus, et vahvam variant osutus ka ratsionaalsemaks! Nii leidsingi end eile õhtul Samueli juures teed joomas ja pilli mängimas. Ja kuigi pidin hommikul kell 6 ärkama, tundub see peatus ikkagi üsna ratsionaalsena! ;)

Praegu on üsna kiired ajad. Täna lindistasime, Bo, me ansamblijuhendaja oli produtsendiks. Äge oli. Homme on meil Blinkiga kontsert. Ülehomme lähen teiste ansamblieksamit kuulama ja siis tuleb Signe mulle külla ja neljapäeval on Räpper ja mõnus-olemine Noa-Keviniga ja nii edasi. Koolitundidest ja kodutöödest ja Blink-harjutustest rääkimata. Elu on põnev!

Head ööd!

Ümin

2010-05-04T12:08:00.004+03:00

Hah. Mul on siin olles tekkinud t6sine vastumeelsus ooperilaulu vastu. Käivad need lauljad siin ja ümisevad oma tertsise amplituudiga vibraatoga viisikesi. Isver. Vastik lausa.

Eile øhtul hilja, nii 12 ajal, ehk isegi hiljem, hakkasin Noaga skaibis rääkima ja tuli välja, et ta oli Kevinil külas. Ja mulle nii räigelt meeldis see, et vøisin lihtsalt ratta selga istuda ja need 3 minutit Kev'i juurde kimada. Nad on ikka nii kohutavalt ülilahedad!

Aga. Päike paistab. Bachi d-moll partiita teeb tuju heaks ja kohe lähen heliloominguga tegelema.
Pønev!

Vetsupaber.

2010-05-01T02:19:00.003+03:00

Nii. Kell on kolepalju. Jälle. Eile olin üleval kella viieni. Kirjutades kokkuvõtet oma lõputööst ning tööplaani oma magistritööst. Mille nimi saab olema kõigi eelduste kohaselt "Eesti pärimusliku viiulimuusika interpretatsioonist Põhjamaade näitel". Läksin hommikult esimese asjana marke ostma, et siis kõik välja printida ja posti panna... Ning. Tadaaaa! Oma suureks jahmatuseks avastasin, et lärmakus ligidal asuvast laste rongimuuseumist ei olnud juhuslik - täna oli Taanis kõigil vaba päev. Kõikide Pühakute Poole Palvetamise Päev. Või midagi sellist. Kõik läks siiski õnneks. Ühest ka pühapäeviti lahtiolevast supermarketist hankisin margid ning postkontori juures asuval postkastil seisis, et nad ka pühapäeviti posti koguvad. Jaa! Nüüd peab ainult ootama ja lootma, et järgmine aasta saab olema majanduslikult rõõmus!

Sellenädalane projekt Jens Ulfsandiga oli ülivägalahe! Hommikust õhtuni proovid, põnevad rifid, veidrad kooskõlad, üllatavalt ägedad soolod, ilusad viisid, maikõuldfildilikud bassikäigud... Ja loomulikult, Sven mul külas. Kuna ta tahtis linna näha, käisime ühel õhtul siis jalutamas. ("Jalutamas" kõlab umbes nagu "käisime kohtingul". Eiei. Mitte valesti aru saada. Me käisime kõndimas siiski.) Ja oma üllatuseks avastasin, et Odense on väga ilus! Pargid täis hüatsinte ja nartsissipilvekesi. Linnulaul. Heliseva Muusika lehtla, jõgi, pardid, väikesed majad, keskklassi maiustlev igavus, soe kevadõhk. Mõnus.

Kolmapäeval käisime Anna ja Frey juures suvilas väikesel grilliõhtul. Pärast rapper-tantsu harjutust. Sven oli aastaid tagasi, kui ta Newcastles elas, samas rapper-grupis, kus Kev praegu on. Ta oli number kaks. (Rapperi tantsijad on nummerdatud. Ma olen ka number kaks.) Nii pidin sellel proovil selgeks õppima number nelja. Alguses oli päris keeruline. Aga. Rapper on ikka nii äge!!! See selleks. Igastahes. Pärast seda olime Anna ja Frey juures. Suviselt soe oli. Grillisime juustu, mängisime pilli. Ajasime (pea-aegu-et) kämbla suuruseid ämblikke seina mööda taga. Hihi. Sain tol õhtul oma elu esimese kas-me-palun-ei-abielluks-ettepaneku. Ehk siis. "Will you marry me?" asemel "Will you not marry me?" Kevinilt. Jube rahul oleme mõlemad.

Vaatasime siin just filmi "Notebook". Ilus ja traagiline ja siiski õnnelik tegelt. Treiler on pealkirja all.

Avastasin täna ühe põneva asja. Nimelt. Ärge ostke vetsupaberit selle järgi mitu RULLI te vähese raha eest saate. Vaadake pakendilt, mitu MEETRIT te paberit saate! Mõnes kuues rullis on palju vähem kui teises neljas rullis! Jajah!

Homme on vaba päev! Ainult viiulimäng ja muu mõnus!!!
Hjad ööd!

Pesupäev

2010-04-24T18:14:00.004+03:00

Olen olnud sotsiaalne. Käisin neljapäeval Noa juures ja eile Majal külas. Mõlemal korral oli filmiõhtu. Noaga vaatasime filmi "Punane viiul" ja Majaga "Amadeus". Mõlemad filmid, mida ammu näha olen igatsenud. Pettuma ei pidanud kumbagis.

Kui Nordic Masteri ära lõpetan, olen väga kogenud application'ite kirjutaja. Motivatsioonikiri siia ja väike avaldusekene tänna ja... Nja. See on väga põnev protsess iseenesest..

Olin eilseks plaaninud koristusaktsiooni. Ja kui hakkasin tolmuimuriga vehkima tuli Pernille ka koristama. Oli siis selline veider "koos-koristamine". Kuigi põranda pesin ikkagi üle ja heh. Veider ikkagi see mu siinne elu. Vaikiv ajastu. Ma ei viitsi õiendada kui jälle konid köögis on. Mis seal sageli on.

Mõni aeg tagasi leidsin linnast tänavalt ühe õnnetu võõrasema lille. Tõin koju ja panin potti ja nüüd tal tuleb juba mitmes õis! :)

Meil on järgmisel nädalal projekt Jens Ulfsandiga. Iga päev proovid värgid särgid. Sven tuleb ka! Mis on nii kohutavalt lahe!!! Peaks taga ikkagi asja ära vormistama ja bändi tegema hakkama! Siis saaks tihedamini koos mängida! Ohjessukeküll!!!

Loen Kivirähu raamatut Jumala Lood. Väga vaimukas! Soovitan soojalt!

Pesin täna pesu. Ja siis lebotasin õues päikese käes lugedes Harry Potterit ja kuulates Kihnu viiuldajate salvestusi üritades tabada neid lugusid, mis inspireeruvalt mõjuksid. Mõnus oli.

Nüüd. Kooli! Ja oi kui mõnus saab täna olema õuelõhnaste linade vahele pugeda! :)

Viiulitunnid, need kõige ägedamad

2010-04-21T18:03:00.002+03:00

Pühapäeva hommikul vara sain Dittelt sõnumi: "Kas tahad tulla minu ja Sigurdiga Kopenhaagenisse Iiri jämmile?" Vastus oli ilmselgelt "JAH!!!" Hiljem sain teada, et lisaks jämmile on seal ka Vulkano Fest - pidu korraldatud muusikute auks, kes kõik Kopenhaagenisse lõksu jäänud on. Iiri jämm oli nagu iiri jämmid ikka - sada uut lugu, millest ehk paar ära jõuab õppida enne kui uus lugu võetakse. Vulkano Fest oli tegelikult kontsert, kus vabas vormis esinesid järjest eriti head muusikud. Kohal oli hulgaliselt erakordselt häid viiuldajaid, sh Rune, kes mängib Dreamers Circuses.

Rääkisin Alinaga (mu on mu suure iidoli Esko õde) veidike juttu ja kui ta kuulis, et ma veel päris täpselt ei tea, kus ma ööbin, pakkus lahkesti enda diivanit. Ta on hästi tore. Rääkis, et "noh, ma mängin bändis nimega Frigg, võib-olla tead..." Millepeale tekkis küsimus, et ee.. tean mida? KÕIKI lugusid peast või? Jah, tean küll! Haha. Alinal ja Topil olid rattad ja ma läksin nende juurde rongi ja metrooga. (Kopenhaageni metroo on ikka jätkuvalt võrratu!!!) Kui rongi ootasin, küsis üks vana onu mult, et kas see rong ikka läheb pearaudteejaama. Sain aru, et ta on rootslane ja vastasin talle rootsi keeles. Nii hea ja uskumatult lihtne oli sel hetkel rootsi keelt rääkida. Ei pidanud põdema, et oi, pekki, äkki hääldan midagi valesti või mida iganes.. Seletasin kuidas hiiu kannel välja näeb ja muud säärast.

Täna oli jälle Haraldi päev. Peale muusika analüüsi küsis ta, et kuule, Johanna, mis plaanid sul suveks on? Kas sa mu laagrisse ei taha tulla? Et seal on need ja need õpetajad (sh Kevin Shetlandilt ja Antti ja Hanneke Cassel) ja super ädvaansed õpilastele mõeldud grupp ja äkki teeksid Eesti muusika õpitoa ühel õhtul? Ma olin päris rabatud kohe. HARALDI laagris. MINU õpituba! Oleksin küll tavaline osaleja ja mitte õpetaja ja see oleks vaid ühel õhtul.... aga ikkagi!!!!!
!!!!!!
Ja tund läks ka ülihästi! Harjutamine tasub end ikka TÄIEGA ära!!!
Oeh, nüüd pean võitlema lisaks köögi kapile ka oma tuba korda teha ning hakkama kirjutama järjekordset motivatsioonikirja. Et järgmine aasta kenasti üle elada. :)

Tänane link viib Gjermund Larseni maispeissi. Sest tema lugu ArriVals on nii armas!

Hyggeaften hos Noa

2010-04-17T22:27:00.003+03:00

Reedel veetsime Emiliaga terve pæva arvuti taga. Ajades ikka seda va Womexi asja. Tehtud saime! Ja kuigi noh.. olgem ausad... 1000st 40 hulka saamise t6enåosus on... Noh. Aga. T6enåosus ikkagi ON ju! :) Ja.. Kui me ka sinna ei saa, oleme teinud tohutult palju kasulikku tøød ikkagi!

Kåisime kooliülesandena neljapæval kontserdil. Roby Lakantos. VUNTSIDEGA ungarlane. Koos oma båndi ja kohaliku orkestriga. Mångimas Ülikiirelt! Nii kiiresti, et Odense sümfooniaorkester talle aegajalt jårgi ei j6udnud. Oi... Kava oli suhteliselt populistlik ja ma ei ole våga suur pop-klassika austaja.. Aga tema låikivad kingad, h6bedane sådelev ülikond, punane rosett rinnas ning t6esti, VÅGA kiired nåpud, olid üsna veenvad. Kui ainult seda orkestrit ei oleks olnud!!! Siiski, üht lugu suutis nad nii esitada, et liigutusin kohe. Filmi Schindler's List teema... Kuulata saab pealkirja alt! Låksin koju, kuulasin seda uuesti ja uuesti ja nutsin suurest meeleliigutusest oma pehmes voodis rohelisse pleedi keritult. Muusika on ikka vågev m6jutusvahend! Eile jålle tulin 6htul harjutamast ja m6tlesin, et lendan minema, nii pilves olin headest lugudest! Naeruvåårne tåitsa!!!

Noa ja Christopher låksid lahku hiljuti. Mis on muidugi kurb aga samas tåhendab, et Noal on palju aega ja energiat! Mis on ju toreeee!!! Oleme siis hånginud palju kolmekesi, Kevini ja Noaga. Kåinud laupævasel turul (kust muuseas sain geniaalselt head juustu ning l6puks ometi leidsin carobe' pulbrit!!! Carobe' pulber næb vålja nagu kakao ja maitseb sarnaselt, aga ikkagi carobe'likult ja ei sisalda erinevalt kakaost kofeiini.) ja søønud påikese kæs jååtist ja teinud süüa ja nii.

Praegu olen ka Noa juures. Kåisin ta tantsugrupile "Embla" mångimas. Nii naljaviluks, nende enda viiuldajale seltsi pakkumaks. Praegu on neil koosolek ja tulin juba ees ära.

Hah. Sinnas6it oli muidugi seiklusrikas. V6inoh.. Våhemalt algus.. Sest mu ratas oli øøsel ümber kukkunud (Lainel on nimelt våga lühike jalg) ja kett oli maha tulnud. Kobisin siis påikese kåtte seda tagasi putitama. Millegipårast see aga ei tahtnud kuidagi 6nnestuda... Ja ükski meessoost isik mind ei silmanud. Ja kui üks poiss mu koolist møøda jalutas, siis targim mis ta suutis vålja nuputada oli: siit umbes kilomeetri kaugusel on rattaparandustøøkoda. Jajah. Laupæval muidugi on ju rattaparandustøøkoda lahti. Taanis. Kæd ülimalt 6lised (nagu hiljem selgus, veidike ka otsaesine), oksakesed, mida tøøriistadena kasutasin aina murdusid ja... tuli juba ahastushüüe: VAJA ON MEEST!!! V6i noh, s6pra, kes oleks låhemal kui mitusada kilomeetrit, kes oskaks rattale ketti peale panna ja kes aitaks arvutit osta ja juhtmetega asju ajada ja nii. Ja jårgmisel hetkel sain keti paika! Uus hüüe: EI OLE VAJA ENAM!!! Iseseisvaks pean hakkama. Eile nåiteks, putitasin tåitsa ise miski v6imenduse süsteemi tøøle (kuna oli reede 6htu ja k6ik dzåssikad, keda appi paluda olid ilmselgelt mujal kui koolis harjutamas). Ja arvuti saan ka vist ise ostetud. Mis mul muud ikka üle jååb? Hakka v6i samasuguseks nagu Emilia! Tugev, teadlik, osav! Hmm..

Womex

2010-04-11T12:44:00.003+03:00

Saime Haraldilt ülesande saata Womexisse avaldus ja kõiksugu materjalid, et meid siis 1000 bändi seast 40 showcase'i hulka valitaks. Oleme nüüd rabelenud. Kuna on vaja kontsertsalvestust ja me Riia videot veel niipea kätte ei saa, organiseerisime välk-kontserdi tänaseks. Eks näis, palju inimesi kokku tuleb, kas peame aplausid ära duubeldama või ei! :D

Reede õhtul oli meil väike fotosessioon. Sadamas. Tuule käes. Ilmselgelt mitte õue riietega. Kuigi jah. Olime enne kokku leppinud, et võtame hästi palju riideid kaasa, et siis valida, mis oli kasulik, sest nii sain kanda kõiki särke korraga!

Jejejee. Nüüd harjutama. Et video ikka usutav oleks! Haha!

(Küsige Eliselt vaadata tantsuvideot, mis feissbukis üleval on. Ma ei saa seda siia laadida)

Avatar

2010-03-24T22:54:00.003+02:00

Oleme nüüd mõned päevad Blinkiga tõsiselt tööd teinud. Mõnus "flow" on sees. Energia vool. Praegu on hea kindel siht ka muidugi, milleks tööd teha - laupäevane kontsert Riias. Nordtradil. Konstert, mille kuulajateks on umbes sajaprotsendiliselt pärimusmuusikud. Päris väljakutsuv!

Pühapäeval oli meil neljatunnine ansamblitund Bo Stifiga. Selle sama õpetajaga, kes esmakohtumisel meile vaid negatiivset kaela kallas. Nüüd too tund aga ning ka esmaspäevane topeltpikk tund olid lihtsalt niivõrd inspireerivad ja lahedad, et uskumatu... Jällegi - inimesed ei ole mustvalged. Kõik me oleme halli erinevad, muutuvad varjundid!

Koolis avastasin, et inimesed naeratavad mulle. Mõtlesin, et kas on mu soeng imelik või äkki nad lihtsalt naeratavad mulle VASTU? Mõnusalt positiivne on olla! Tegelikult vist on kuulujutt mu rattavärgist levinud... Hmm. Ei. Mulle ikka meeldib mõelda, et nad naeratavad mulle VASTU. :)

Mulle õudsalt meeldib öelda Taani keelset tervitust: "Hej!" Sest seda on pea võimatu öelda tõsiselt, suunurgad all. Ja isegi kassapidajad naeratavad piima läbi lüües vastu, kui neile kenasti tere öelda.

Isver. Umbes 6,5 tunnine pillimäng (ilmselt on oma osa sellel suurel kogusel šokolaadil, mille ma harjutuse jooksul ära tarbisin) on mulle kõhtu torganud sellise energiakoguse, et ma kohe ei tea, mida sellega peale hakata!

(Ma ilmselt hakkangi nüüd aina mussi jagama. Ikka sealt pealkirja alt. Nautigem!)

Burning Fields

2010-03-21T00:53:00.002+02:00

Mu viiuliõpetaja on maailmaparimkõigekõigem mängija!!!

Käisime Emilia, ta ema ja Lottaga Haraldi ja Helene kvarteti kontserdil. Kuna Emilia&Ivonne tulid Kopenhaagenist ja oli vaja Jullielt auto laenata ja siis see õige kontserdi koht kusagilt perifeeriast üles leida, hilinesime pool tundi. Et siis veerand tundi kontserdimaja tuulekojas oodata. Haha. Noh. Õnneks tuli paus ja meid haarati kohe bäksteidši teedkohviõlut jooma. Mina kenasti oma armis näoga, veel väljavõtmata niitidega ja puha.

Aga kontsert. Harald ja Helene - ilusad noored inimesed oma imearmsa armunud olekuga, mis ehk võib kitšina tunduda kui see nii tõene ei oleks (sooloplaadi taga kirjutet tänu Helenele - oma muusale ja eluarmastusele! Oeh!) Ja laval veel kaks teist suurepärast muusikut üks kitarril, teine tšellol.

Harald on ikka nii tohutult vaba oma mängus! Kavas oli palju lugusid, mida me Emiliaga oleme talt õppinud juba ja loomulikult plaatidelt kuulanud. Soolonumber oli mõnusalt šõuoff aga kes siis veel ei võiks seda teha, kui inimene, kelle tehniline võimekus seda tõepoolest mängleva kergusega esitada laseb?

Olen sada korda inspireeritud!!! Jeeeeeeee!!!!!! (Pealkirja alt satute maispeissi jälle!)

Lilled ja puuvili

2010-03-18T21:51:00.001+02:00

Pühapäev
Jullie juures hiline õhtusöök. Lusikas, mis ei tahtnud tänu mu veidrale huulekujule hästi suhu mahtuda ja supp mis ei tahtnud seal sellesamase põhjuse pärast püsida.

Esmaspäev
Jullie juures mustikasmuuti hommikul ja tee ja pähklid-rosinad.
Õhtul kodus Kevin minu juures kokkamas ja (ka minu) pesu pesemas. Ja filmi vaatamas.
Skaip.

Teisipäev
Hommikul Blink minukal kohvi joomas. Ülejäänud päeva magasin sõna otseses mõttes maha.

Kolmapäev
Emilia õhtul külas, kokkamas ja niisama olesklemas.
Skaip.

Neljapäev
Kõigepealt Liisi külas, siis Lotta.

Aknal puuviljad ja Liisilt saadud tulbid. Ja hulgaliselt tervisi saadetud kõikvõimalikelt ja võimatutelt isikutelt koolist. Mul ei ole niipalju külalisi järjest vist kunagi käinud. Või noh. Korraga ehk küll aga mitte sellise järjepidevusega! Ja kodustega on saanud telefoniga rääkida!!! :)

Mul on ikka väga vedanud, sest...

2010-03-18T21:46:00.003+02:00

Et mul oli pühapäeva õhtul koolist koju sõites peas kaks paksu kapuutsi ja müts.
Et auto, mis tahtis (mitte ainult ei tahtnud, vaid ka seda tegi) vasakpööret teha ei sõitnud kiiresti ja oli väike.
Et ma tolle auto kapotile maandudes kõigepealt oma viiulikastile kukkusin ja
et mu viiulikast hea tugev on.
Et mu ees sõitsid tuttavad koolist, kes kohe kiirabi kutsusid.
Et Jazper seal istus ja mu kätt hoidis. Üsna sõna otseses mõttes. See oli suureks lohutuseks.
Et ma tulede puudumise pärast trahvi ei saanud. Uhiuued tuled olid muuseas kotis. Ja irooniaks, isegi kui nad oleksid mul ratta küljes olnud, siis selleks, et need udupeened magnetitega laetavad tuled esimesel korral korralikult tööle hakkaksid, peab enne umbes veerand tundi sõitma. Ma olin selleks ajaks sõitnud koolist tulles umbes 40 sekundit. Kui sedagi.
Et Lainega kõik hästi on.
Et mul ei olnud tol päeval isegi ripsmetušši silmil. Oleks olnud tüütu ja ebahügieeniline olnud.
Et Jullie oli Odenses ja sai mulle järgi tulla ja ma tema juures ööbida.
Et mul on kõik luudkondid terved.
Et mu peapõrutus siiski vaid väike oli!
Et ma oma küünarnukkidele, põlvedele, randmetele ei maandunud (vaid viiulikastile).
Et neli õmblust mu kulmu kohal ja üks silma all on täpselt nii asetsevad, et suuremat iluviga sest ei tule!
Et nii õnnelikult läks!

Pühaba

2010-03-14T13:17:00.002+02:00

Jeremy Kittel on üks neist viiuldajatest, kelle trikke ma ei suuda järgi teha - ehk siis üks neist kelle mängu suunas püüelda. Pealkirja alt leiab ta maispeissi lehe. The Chase on räigelt äge lugu. Ta on jube noor ja juba Suure Ringi Muusik. Chris Thile, Edgar Mayer, õed Haasid...

Eilne harjutamine läks nii ruttu, et imelik oli kohe. Aga rohkem ei saanud mängida ka kuna pidime Keviniga Astridi juurde minema. Meil on nimelt plaan käia erinevate inimeste juures söömas ja siis välja valida, kes kõige paremini kokata oskab. See on siis võitja. Auhinnaks on, et ta võib meile veel süüa teha! Kas pole mitte geniaalne plaan? Astrid on väga kõva konkurent teistele. Tema taipärane nuudliroog ingverikana, kookose-maapähkli kastme ja tšilli-mango-kapsa salatiga oli üliülimalt hea.

Sain talt laenuks Harry Potteri raamatu. Taani keeles. Sellest saab olema mu öökapiraamat. Kui und ei tule, siis veits purssimist ja küll ta tuleb! :)

Nüüd peab aga kooli minema. Natuke Taani reele mängima. Ja tertse. Skaalasid. Oi, kuis näpud sügelevad!

Tsekkige biiti!

2010-03-13T16:18:00.001+02:00

Casey Driessen! Jaaaa!!! (Link on pealkirja sees peidus jälle)

-1+1=?

2010-03-13T13:55:00.004+02:00

Eile hommikul lugesin Facebookist arutlust Kevini ja ta Newcastlest pärit sõprade vahel, et mis Kevini ratta nimi on. Ma siis ka hakkasin mõtlema, et ei tea, kuidas oma roosat ratast ka peaksin kutsuma. Asjad kokku, väike hommikusöök ja õue! Ratas lahti lukust.. Ratas? Eee.. kus ta on? Õhtul jätsin ta nagu ikka oma teise korruse koridori peale lukku.. Küsisin oma naabritelt (kes ka mitte terehommikust ei armasta öelda, isegi mitte vastuseks), et kas ratas oli eile õhtul seal, kui nad pittu läksid oma sõpradega. Või, et kas oli seal, kui nad tagasi tulid. Lasse arvas, et ei olnud, Pernille arvas, et ta oli liiga purjus, et mäletada. Nojah.

Kuna ma ei tea ratta kerenumbrit ega isegi mitte marki, siis politseisse oli veits mõttetu minna. "Roosa ratas" vaevalt mind/neid väga kaugele aitaks. Ma ikka ei mõista, kes idioot peaks tahtma võtta ratast teiselt korruselt lukust, kui tal on õues umbes sada palju paremini kätte saadavat ratast? Paremad rattad, kehvemad rattad, erinevad suurused, värvid, head tuled, ilma tuledeta - mida süda aga lustib! Aga ei.

Lontsisin kooli ja mängisin lugu, mille olin kirjutanud TorsoTaigeri kadumise puhul. Kella kaheks jalutasin oma harmoonia õpetaja Kristine juurde. Jõime kohvi ja pläkutasime ja sain teada, et "nääh, meil siin ju üks ratas, mida me ei kasuta!", mängisime imelike taktimõõtudega lugusid. Ja sealt ära ma juba sõitsin Kristine ämma vana sõbranna tumesinise käulaga. Niiet ühe ratta kadumisest teise ratta leidmiseni oli napilt paar tundi. Enne äratulekut ütles Jakob, Kristine mees veel, et kui see ratas ka peaks ära varastatama, siis... tead.. pole hullu! Ostan talle igaks juhuks teise luku veel lisaks.

Käisime Keviniga (kelle ratta nimi on Zack) Jonase juures siis oma sõidukeid putitamas. Väike õli ja kuuskant võti olid igati omal kohal. Pean ikka omale rattale ka miski nime mõtlema. Alguses tahtsin panna Alma, aga siis tuli meelde, et seda nime kannab ju üks väike tüdruk Uppsalas, niiet oleks vist kohatu oma käulat nii kutsuda. Maie? Ei tea.

Õhtu veetsin Kevini, Jonase, Noa ja Christopheriga Briani juures, kel on maailmatuma palju raamatuid. Kahjuks olid just need raamatud, mis mulle rohkem huvi oleksid pakkunud, Väga Taanikeelsed. Ja keeleteoreetilised mõttearutlused on Taani keeles lugemiseks vist siiski kraad liiga rasked minu jaoks. Njaa.

Päike paistab.

Kiirus

2010-03-11T16:54:00.004+02:00

Eile läksin aegsasti kooli, et valmistuda ette Haraldi pärimusmuusika analüüsi tunniks. Tund ja sellele järgnev proov Blinkiga ja harjutamine, kiire söök, music-managemendi tund, harjutamine, viiulitund, photoshoppimine, Kevini juurde kimamine, et seal koos Noaga Ocean's 11/12 vaadata. Päev nagu rattas. Jooksed jooksed. Kuni õhtul lihtsalt voodisse kukud. Et hommikul jälle proovi minna ja koduseid töid teha ja tunnis käia ja nii. Aga. See ju ongi, see miks ma siin olen!

Enne viiulitundi otsustasin, et mängin nii, nagu oleksin maailma parim mängija ja mängiksin kõige paremal pillil. See taktika töötas ikka uskumatult hästi! Ma polegi Haraldit enne nii rõõmsana näinud enda tunnis. Jällegi kord tõend, kui väga me omade mõtete viljad oleme.

See katse veega ja veele sisendatud sõnadega... Kuidas erineva sõnumiga kaasnevad erinevad kristallid. Me ise oleme ju aga suuremalt jaolt veest koosnevad. Mõelda vaid, mida me mõtted ja sisendused meie endiga teha võivad!

Jajah. Nüüd on aeg teha natuke süüa ja veel teha üks pisike liigutus cd-ümbrise asjus. Pärast mida võib kogu krempel lõpuks ometi trükki minna! Kui palju tunde ja närvirakke on selleks kulunud! Oioi.

Õhtul on jälle šoti tantsu tund! Pealkirjale klikkides näeb videot ka, mislaadi tantsuga tegu on! :) Ja pärast seda väike koosviibimine muusikute-näitlejate-kunstitudengitega. Pidu, kus käisin täpselt aasta tagasi. Haha. Eile oli meil Haraldiga aastapäev. Sest eelmise aasta 10. märtsil oli meil esimene tund. Hahaha!!! :D Ma ei ütelnud seda loomulikult!

Music managemendis tegime oma järgmise aasta kontsert-tuuri eelarvet. Täiesti usku...matu, mis number välja tuli! Me loomulikult ei hoidnud tagasi ja esimese hooga tegime suurejooneliste plaanidega variandi. Pärast saab ju kokku hakata tõmbama, aga unistada tuleb ikka suurelt ju. Koduseks tööks on teha plaan B ehk selline eelarve, kus kulutame võimalikult vähe. Jaah. Kolm kuud ja 30-40 kontserti. Vähemalt viiel maal (Soome, Rootsi, Eesti, Norra, Taani + Inglismaa? Saksamaa?). Neli inimest. Heli, toit. TRANSPORT. Ööbimine. Mmm...

Homme lähen enda harmoonia õpetajaga jämmima! Kristine on ülilahe muusik. Ootan huviga!

Ei. Aga nüüd see viimane photoshoplus Pörtners Komplotiga!

Naistepäev.

2010-03-09T01:29:00.002+02:00

Tulin hommikul vara rongiga Odensesse. Tantsutund! Õppisime hopsat! Uudis, et Jullie istub kella 9st alates kuskil Norra pisikeses lennujaamas kus on nii tihe udu, et lennukid ei saa maanduda. Ja ta ei tea, kuidas saab Bergenisse, et sealt minna Oslosse, et sealt lennata Kopenhaagenisse, et sõita rongiga Odensesse, et sõita autoga Svindborgi, kella 9ks Blinki kontserdile... Päris tüütu oli mõte, et nelja inimese asemel võib laval olla kolm ja kõik arranžeeringud tuleb veits ümber mõelda. Aga.

Läksime teistega ikkagi varakult kohale ja kuulasime (kahjuks mitte eriti) sisukaid naistepäeva kõnesid. Jullie jõudis! Küll 20 min hilinemisega aga kuna kogu üritus oli veits veninud oli see ok. Nii suur kergendus oli ikka!

Otsustasin enne, et mängin tänase kontserdi tundega, nagu mängiksin maailma parima pilliga! Tõestitõesti. Mõttejõust on kasu! Kontsert oli naljakas ja õhkkond mõnusalt vahetu ja soe. Vägaväga äge oli!

Aga kogu see naistepäeva värk ajab mind ikkagi hullult segadusse. Kõik see võrdsusetus-võrdsus. Hmm. Homme PEAN lõpetama cd-ümbrise! Jah!

Tunnen oma sääre- ja külje- ja erinevaid kõhu- ja kintsu- ja seljalihaseid! Täitsa elav tunne on! :)

Friskis&Svettis

2010-03-07T20:12:00.004+02:00

Malmö. Palju salatit ja puuvilju. Erinevaid pähkleid ja seemneid ja huvitavaid teesid. Tulin reedel aga selle asemel, et plaanitud kella 2 ajal siia j6uda, saabusin kell 4... Kopenhaageni pearaudteejaamast peaaegu samal ajal väljuvad rongid sama perrooni erinevatelt pooltelt ja minu ees jooksvad pillidega noored. Jess! J6udsin rongile! Uksed sulgusid ja nägin silti "Fredericia". Mis asub teispool Taanit. Mitte Malmö, mis asub teispool silda. Ja loomulikult oli tegemist kiiremat sorti rongiga, mis igas peatuses ei peatu. Esimene peatus oli siiski Kopenhaageni piires niiet sain kenasti S-banaga kesklinna tagasi, et siis uut rongi ootama hakata, mis iseenesestm6istetavalt umbes 20 min hiljaks jäi. Hah. Aga kohale ma j6udsin. Just täpselt nii, et süüa keetmata putru

ja s6ita pakikal Maarja juurde, kus Merike külas oli. Tore on ikka omas keeles rääkida! Ja totakaid nalju teha. Jeeah!

Merike tegi Nicolaj eriretsepti järgi küpsikuid ja mingi aja pärast tuli veel külalisi. Päris m6nus koosviibimine oli!

Eile käisime Elina ja Samueliga 2 rattaga s6itmas. Nii umbes 15 km kaugusele.

Et metsas päikest ja teed koos (Taanis reedehommikulvara tehtud) kaerahelbeküpsistega nautida. Sinna minnes istusin pakikal. Kuna see oli aga üsna külm, siis tagasitulles Samuel jooksis ja me Elinaga kimasime k6rval. Sain esimesed tedretäpid ja suure hunniku energiat! See siin on koht kust saan palju inspiratsiooni olemaks tervislikum toituma, liikuma, palju harjutama. Ja mida veel ongi vaja?

6htul oli Malmö folk. Tantsida oli tore aga kui MaarjaMerr ära läksid ja mu ainukeseks lüliks tantsup6randale oli Sam, kes oli üliüli bukitud, väsisin ära ja oli veits igav. Kuigi 6htu muusik, Kersti Ståbi oli vaimustav!

Tänane päev on olnud täis harjutamist ja Elinale poognate proovimist ja oh, kui lahedat ringtreeningut. Sedasama, millest juba ükskord siin rääkisin. Sel korral ei väsinud nii kiiresti ära ja trenn oli puhas r66m. Eriti veel asjaolul, et treener oli pisipisikene musklis naine, kes muusikast aeg-ajalt, nii innustuse mttes huilgas. Natuke kahju oli jälle, et ma ei saanud lauludele kaasa laulda, teadmata s6nu. Noh. M6ni Michael Jacksoni lugu ikka oli tuttav.

Ja nüüd! Väike supp hommikusest mahlapressist ülejäänud sodist ja siis! ALICE IMEDEMAAL!!

Unistajate Tsirkus

2010-03-05T01:30:00.001+02:00

Eelmisel nädalal ärkasin ühel hommikul ja üks eriti kena meloodiajupp helises kõrvus. Ma siis tükk aega mõtlesin ja kerisin linte edasi tagasi suutmata aru saada, kas olen tõesti hakanud geniaalseid fraase välja mõtlema, või olen seda kuskil kuulnud... Minu kahjuks tuli mulle siiski lõpuks meelde, kus seda kuulsin... Kolm kena noormeest mängimas taevalikku muusikat koosseisus Dreamers Circus.

Kas selline asi saab mitte õnnelikuks teha? Eriti see koht, kus klaver alguses sisse tuleb.. See esimene fraas oligi see, mis mind kummitas. Oi, kuidas oleksin tahtnud seal kontserdil olla ja osa saada!

Külm päikeseline kevadilm

2010-03-04T23:55:00.003+02:00

Eelmine nädal oli vaheaeg. Ärkasin hilja ja läksin magama hilja ja olin kodus ja nii.
Sel nädalal ei ole vaheaega. Ärkan vara ja lähen hilja magama ja olen koolis ja nii.

Sellest tulenevalt väsimus. Eile oli Polka café. Polcafé, nagu palju lahedam öelda on. See on õhtu, kus pärimusmuusika tudengid õpetavad tantse ja mängivad tantsuks. Eile oli hästi palju rahvast, nii 50-60 inimest ehk. Kevin õpetas alguses Šoti tantse, mis oli üliäge. Viiuldaja Frederik katsetas luupimise masinat. Üksi tantsuks mängimise ajal. See oli täiesti kõhtu krampi võtvalt naljakas. Kirjeldada on siiski raske vist.. Njaa..

Käisin täna selle CD-ümbrise asjus kohas nimega "Kulturmaskinen". Kultuurikeskus, kus on kohvikud ja töökojad ja saalid ja värgid. Ja plakatiprogrammide tuba. Kus saab kasutada Photoshoppe ja Illukaid ja mida kõike. Ja küsida tarkadelt, kui midagi ei oska. Täiesti uskumatu oli Photoshopiga töötada, kui failid avanesid tõrgeteta ja.. kõik lihtsalt toimis! Võimas! Sain oma paarile küsimusele kiiresti vastused ja nüüd on vaid väga vähe teha lõpetamaks kogu projekti. Põnev! :)

Meil oli Blinkiga täna esmaspäevase kontserdi läbimäng ja ansamblitund Hans Mytskov'ga. Kus improviseerisime. Väga lahe oli. Eriti just selle tõttu, et hommikul proovis olin oma soolo ajal tundnud, et pekki, ma ikka üldse ei tea, mida teen ning minu uus harjutusplaan (7 skaalat, 7 nädalapäeva) mätšis ka nagu valatult. Kõigepealt mängisime doorias (eilne skaala) ja hiljem früügias (tänane skaala). Hah. Sobis kui valatult!

Täna oli kontsert Lyberg/Hoirup/Dornfeld, mida klassiga vaatamas käisime. Osa oli täitsa mõnus aga väsimus oli ikka liiga suur, et täit elamust saada. Või. Äkki nad olidki, hoolimata suurepärasest kidrasaundist, tegelt veidike igavad?

Tasub teha:

2010-03-03T00:24:00.003+02:00

* Maksuametile tasub tulu deklareerida (nad siis saadavad ju raha, ja nii ruttu, et täitsa tore kohe)!
* Hommikul vara ärgata ja päikesepaistes kooli kimada
* Hästi palju harjutada!
* Ka makarone mõnusasti süüa. Nii, et kurku kinni jääva rasva asemel jääb suhu tervislik maitse!
* Harjutamise vahepeal maiustada apelsiniga. Mul ei ole tükk aega palavat šokolaadi isu olnud. Kakaod olen joonud viimasel ajal ka ainult siis, kui tuleb meelde, et huvitav, miks mul küll meeletut šokolaadi isu ei ole... Aga täna siiski:
* Kooli kohvikus 5 DKK eest porgandi kooki süüa, eriti veel siis, kui seal paks šokolaadiglasuur peal on!
* Teha proovi Blinkiga nii tundi 4!
* Olla rõõmus (haha, Nina küsis täna, et ei tea mida need Nordic Masterid küll tarbivad, on nii rõõmsad. Ja siis talle meenus, ahjaaa.. see on ju Nordic Joint Program! Muidugimuidugi)
* Vestelda murtud inglise keeles teemal "How musical is man" isegi, kui küsimus "totally irrelevant" tundub. Dšiisas.
* Kasutada ära skaibi avaraid võimalusi ja suhelda nii kauge maaga, nagu seda on näiteks Austria!
* Kuulata veits südantlõhestavalt ilusat mussi näiteks KMH folgi või Magnus Stinnerbomi esituses.. Jaaaa!!

...ja siis päev õnnestub!!!

Ja.. muidugi, üks asi veel.. kuidas ma sain seda mitte mainida: PAPAL OLI TÄNA SÜNNIPÄEV!!! Tänane hiline kojujõudmine ei lasknud helistada... Homme! :)

Esmaspäevad

2010-03-02T00:09:00.004+02:00

Mõtlesin siin hullult, et oh, nüüd kirjutan. Ja siis sain faili Blinki eksamikontserdiga. Saan ma ju jah nüüd rahulikult kirjutada. Nii põnev on. Oi, pekki, minu soolo... Uh...

Päike paistis täna. Hommikul harjutasin ja läksin kooli ja avastasin, et kõik tänavad on lumest puhtaks sulanud.

Mängisin klaverit ja mõtlesin välja harmooniaid ja siis meil oli Blinkiga proov, kus kaverdasime lugu "Teardrop" ansambli Massive Attac repertuaarist. Päris naljakas ja tore oli!

Eile riidlesin oma naabritega. Miks? Sest ma ei olnud rahul olukorraga, kus laupäevase pidumeeleolu käigus köögis ümber läinud prügikotid olid siiani põrandal laiali ja ühest kotist välja nirisev õllenire oli pool kööki pikk ja wc's oli poti kõrval ühe tampooni kasutatud aplikaator ja loomulikult kõik need nõud seal hunnikus. Küsisin, et milles asi. "Me koristame esmaspäeviti!" sain vastuseks. Kuna see ei olnud minu jaoks rahuldav vastus, õiendasin siis natuke ja põhjendasin oma seisukohti, et mispärast olukord ei ole aktsepteeritav. Njaa. Igastahes. Eile nad siis õhtul hilja koristasid. Hah. Nüüd sain siis süsteemile pihta. See, et nad "esmaspäeviti koristavad" tähendab tegelikkuses, et nad "esmaspäeval pesevad nõusid". Jeesh.

Järgmisel nädalavahetusel ma aga kodus ei ole, niisiis saavad nad oma esmaspäeva traditsiooni jätkata ilma vigiseva naabrita nädalavahetusel. Sest mängin koos Paddy Kelly ja Kasper Staegeriga pilli ja elan kaasa Alice Imedemaale ja tantsin palju polskasid ja räägin ohtralt naljajuttu EESTI KEELES! :)

Täna oli lahe!

Bredstedgade vals for den lille kat.

2010-02-28T02:17:00.008+02:00

Hiline ärkamine. Ülemõistuse hea hommikusöök banaani-külmutetmaasika-kiivi-seemnete-kaerahelbe-smuuti näol. Lundsulatav vihm. Photoshop. Karririis eilse supilõpu kaunistuseks. Laupäevane pidumeeleolu kõrvaltoas. Pikk mõnus skaip Maarjaga...

Mai kujuta ikkagi ette, kuidas oma naabritega kontakti saada. Ja eneses selgusele jõuda, kas seda tegelt üldse tahan... Praegu on täielik vältimine. Võinoh. Ma ütlen hej ja nad ütlevad hej. Ja kui pakun küpsist, võtab Lasse vastu ja Pernille ei taha. Ja kui lasen Pernillet öösel kell 4 sisse, ütleb ta "OH! THANK YOU!!!!" Ja kui vihjan pesemata nõudele, tehakse ahastav nägu ja mingi aja pärast olukord paraneb. Aga.. Pekki. Miks peab koristama vaid siis, kui olukord juba silmipimestav on? Võib-olla ma liialdan ja olen mingi korra friik aga ilma normaalse tava-tasandil suhtluseta on jube raske rääkida asjust, mis on negatiivsed... A ma ei oska nendega mitte millegist rääkida! Sest vastused on alati napid. Hmmm... Ja nende omavahelisest Taani keelest ei saa ma mitte muhvigi aru. Sest mul ei ole aimugi, millisest kontekstist tähendust otsida.

Üleeile läksin hilja magama. Et varsti üles ärgata, sest Pernillel oli oma peikaga tüli. Või. Peikal Pernillega. Karjumine ja nutt. Vannitoa vahet jooksmine. Pekki. Äkki mai peaks seda kõike siia kirjutama. Jääb ehk liiga negatiivne mulje kõigest siin.. Tegelt on ju tore. Ja mu tuba on päikese poole (täielik raisk mu korterikaaslaste puhul, kes ka ilusa ilmaga kardinad ees hoiavad).

Micke Marin ikka räägib, et kui igast kirjutatud viiest loost on üks hea, oled edukas helilooja. Aga tuleb olla vapper ja need neli esimest ka ära kirjutada. Ma ikka loen neid lugusid alati ja mõtisklen, et hmmm.. kus ma siis nüüd omadega olla võiksin...

Vaatasin aknast välja ja nägin jälle vastasmaja teisel korrusel elavat väikest kassikest. Kes ikka aknal armastab passida. Hall kiisu. Mängisin viiulit ja mõtlesin, et peaks ehk ühe loo kirjutama. Tuligi juba algus kätte... Aga mis nimeline? Kellele pühendada? Kas mõtetega Rootsi, koju, siinseile toimumistele? Aga kassike viskas tiritamme ja nii oli vastus mu küsimusele ilmselge! Tahaks selle (kui lugu lõpuks valmis saab) linti mängida ja siis enne siit äraminekut neile ületänavanaabreile viia ja tollele kassile pai teha.

. . .. A_A . .
.. . =(*o*)= .. . . ..
___(_|||_) . . .. .

Bredstedgade vals for den lille kat!

Tüütus

2010-02-24T00:03:00.002+02:00

Näeh. Nii juhtub kui lahtiununenud aknaga toas magada. Ja enne seda avatud aknaga joogat praktiseerida ja nii. Ärkasin üles ja kurk oli valus ja kõik liigesed valulised. Käisin ikkagi koolis Pär Mobergi õpitoas. Et pärast seda kohe tagasi tulla ja voodisse kukkuda. Olen nüüd siin teed joonud ja terve päeva voodis röntsakil olles löölutanud.

Ma arvan, et mul vist on palavik ka. Olen ühe sidruni ära joonud ja rohelist teed ja banaani-metsamarja smuutit sidruniga.

Eilne Polka Rave oli ülimalt lahe. Ehk oleks võinud mõniteist täiesti tundmatud Iirikat olemata olla aga üldine meeleolu ja õhkkond oli mõnus. Sain paljude uudistavate pilkude osaliseks kui oma hiiukat saagisin. Väga mind muidugi kuulda ei olnud aga piisavalt, et ise aru sain, kas mängin õigeid noote või ei. Hehe. Tuleb välja, et tolle kastiga on võimalik täitsa edukalt Taani mussi mängida!

Oiplin. Peaksin ikka magama minema. Et siis homme end paremini tunda! Jah palun!

Leivasupp med skogens frugten

2010-02-22T20:17:00.002+02:00

Ma ei ole oma naabritest ikka veel aru saanud. Ühest küljest selline noore inimese destruktiivne eluviis - suitsetamine ja pidu ja päikeselise ilmaga kardina ette tõmbamine ja enda järel mitte ära koristamine ja selle kõrval multikate/lastefilmide vaatamine. Mis mu jaoks ei lähe üldse kokku..

Tulin koju täna ja köök nägi ikka üsna kohutav välja. Kolm päeva tagasi köögitasapinnale loksunud punane mahl ja kauakaua pesemata nõud ja porgandikoored kraanikausis, kõrvu uhkeldamas mõne väsinud näoga makaroniga. Põrandal prügikotile mitte pihta saanud karp ja banaanikoor.. Vastuolu värskelt ahjust tulnud kuklite ja võika pesemata panni vahel.. Lisaks veel saiakeste küpsetamisest lauale unustatud jahuhunnikud. Kui tavaliselt saan ikka asjad eemale lükatud ja oma süüa ikka edasi teha (ning VAHETULT pärast kasutamist kõik nõud ära pesta. Muidu ma ehk nii korralik ei olekski aga ma ju ei saa anda panust köögi kraamimatusse), siis seekord oli vaatepilt ikka kurb. Nojah. Nüüd, pärast olukorra kommenteerimist on köök jälle ok. Aga.. Kuidas on võimalik, et neid see ei häiri? Mõneti on mul kahju, et ma kodus olles vaid oma toas passin ja oma naabritega ei suhtle muul tasandil kui hej ja hejhej aga.. Kui ma ka olen vahest alustanud juttu, siis väga kaua ei ole see kestnud.. Mai tea.

Aga nüüd rõõmsamalt. Et siis kas te ikkagi the Kelly Familyt mäletate? Need pikkade lokkis juustega värisevi hääli laulvad hipid, kes maailmatuma suure pereansambliga mööda maailma omal ajal 20 miljonit plaati müüsid? Votigstahes, üks neist, Paddy Kelly leidis, et ta elus on ikka midagi puudu, lahkus ansamblist, õppis teoloogiat ja hakkas katoliku mungaks. Ja nüüd, märtsi alguses annab kaks loeng-kontserti Taanis, kus räägib oma elust ja laulab kitarri, klaveri (mida mängib minu armas sõber Kasper!) ning viiuli (arvake ära kes) saatel. Kas pole mitte muigvele kiskuv? :) Ja ei, see ei ole keiks, mille tasu eest ma endale uue viiuli saaksin. Ta on munk. Eksole.

Täna oli meil Pär Mobergiga Malmö Musikhögskolanist Rootsi muusika ajaloo loeng ja õpituba. Pär Moberg on saksimängija, kes teab KÕIKI lugusid. Ükskõik mis maalt. Ja veelgi enam. Ta teab ka nende nimesid! Kahtlustasin hommikul, et olen seal väga unine, sest sain jälle liiga hilja magama (muutsin CD-ümbrise fonti ja olin internetiavarustes sotsiaalne) aga. Tegemist oli ülipõnevate tundidega. Tohutult lahe on ikkagi samu asju kuulda erinevate inimeste käest. Nagu loeks sama asja kohta erinevat raamatut (mida mulle alati teha on meeldinud). Ja hiljem, õpitoa lood olid ka täitsa toredad! Kommentaar Pärilt: "Oh, nüüd õpetan teile ühe oma lemmikutest slängpolskadest! Tean neid tuhandeid, aga see on ikkagi kõige lemmikum!" Haha. Ja ma arvan, et ta ei liialdanud selle "tuhandega"! :)

Ja nüüd algab kohevarsti PolkaRave! Kuhu võtan kaasa ka hiiuka. Vaatab, mis nägu nad teevad! :D

Haha.

2010-02-21T01:47:00.000+02:00

Kas te sellist bändi nagu The Kelly Family mäletate? ;)
Varsti räägin pikemalt.

Rotlus ja soosivad juhused

2010-02-20T14:29:00.002+02:00

Läksime Keviniga eile poole viiese rongi peale. Et minna Middlefoarti, et minna sealt edasi bussiga Stribesse, kus toimus see festival, kus Baltic Crossing esinema pidi. Aga. Kohtusime rongis Piaga, kellele tuldi Middlefarti järgi. Me mahtusime ka auto peale.

Kuna festivalide kontserdipiletid olid nii naeruväärselt kallid, olime juba enne otsustanud, et Baltic Crossingut tahame küll näha, aga õiget piletihinda maksame vaid viimasel võimalusel.

Nähes BC'd kohvikusse suunduvat, läksime ka sinna. Tuli välja, et Ian oli meid ikkagi üleeilsele kontserdile listi pannud. Seda kuuldes olin hetkeks pettunud, kuna esialgselt tundus pileti mitte ostmine üsna utoopiline. Festivalidel ju üldiselt liste ei ole. Njah. Aga otsustasime oodata. Sest BC esines ka ühel tasuta laval, kuigi vaid pooletunnise kontserdiga a seegi parem ju kui mitte miskit. See osutus aga üsna katastroofiliseks kuna helimees suutis kõik pekki keerata. Kidral oli feedback ja mandokas oli liiga vali ja viiulid sodised ja mis kõik veel. Olin väga pettunud.

Kohtusime tüüpidega laagrist "ROD", kes pidid pausimuusikud olema. A la Maa&Ilma ajal me oleme ikka mänginud. Loominguliselt ühinesime nendega. Ja teenisime sellega endale tasuta jooke. Kes õlut kes pepsit. Jeah. Jämm oli ok. Üks viiuldaja mängis aga kogu aeg nii kohutavalt mustalt ja rütmivabalt, et mul oli raske manada näole rahulolevat ilmet. Võitlesin siis endaga. Üsna lihtne on ära harjuda heade muusikutega koos mängimisega... Aga üldiselt oli lahe. Üks flöödimängija Mads Kopenhaagenist oli täitsa väledate näppudega ning hea kuulaja.. Sõime kõrval asuva CD-müügi puuvilju: "Jajah, võtke aga veel!" Tore! Siis mingil hetkel tuli Ian õlale koputama, et kuule, kui tahate, saate ikka sisse. Ta oli mingi bossuga rääkimas käinud. Nii me siis läksime ja kuulasime BALTIC CROSSINGUT!!!

Kontsert oli loomulikult superülivägalahe! Uued lood suvel ilmuvalt plaadilt ja vanad nostalgitsemiseks.

Pärast kontserti oli veel üks ülesanne läbida.. Kuidagi jõuda Middelfarti ja rongiga Odensesse. Kuna tuttavatest keegi seda teed ette ei võtnud, seisime parkimisplatsil sildiga "Odense/Middelfart". Aga autod olid kas täis või sõitmas valele poole. No heakene küll. Isegi kui oleksime kohe auto peale saanud, oleksime ilmselt rongist maha jäänud ja pidanud kaks tundi ootama. Niiet suundusime majja tagasi. Magamiskotid olid meil ju kaasas... Ja võimalus festivalipaika ööbima jääda täitsa olemas. Sattusime aga rääkima Thyv'ga, kes ütles, et ta küll tegelt Middelfarti ei lähe aga meid ära võib ikka visata. Teadsime, et järgmine rong läheb 3.20. Jõudsime kena varuga kohale, hakkasin piletit ostma, kui kuulsime, et mingi rong tuleb. Kev jooksis vaatama.. Meie rong! 7 minutit varem! Jooksime aga rongile. Ma veel hädaldamas, et aga mis piletitest saab. Sest minu teada ei saa Taanis rongist piletit osta. Kevin on seda aga teinud. Aga. Piletikontroll meieni ei jõudnudki. Niiet. Hah. Täitsa hästi vedas, võiksin öelda! :)

Nüüd on muidugi suhteliselt null-päev olnud. Vaatasin "A Night to Remember'it". Titanicu film aastast 1958. Ja täitsin veel avaldusi ja nii... Nüüd proovin CD-ümbrise ära lõpetada!

Mikk Vanapõld

2010-02-19T03:35:00.001+02:00

Hommikune varane proov Blinkiga. Kalendrimiiting. Logistiline segadus: kas minna täna Kopenhaagenisse Baltic Crossingut kuulama, kellega minna, mis kell minna, äkki minna homme?, ehk saab homme tasuta sisse? Jajaah. Äkki saab. Niiet homme.

Harmoonia tund ja F#m7/C# ja Asus4/E ja E11 ja muud džässikad.. Mõnus! Eriti kui nende peale ise oled tulnud! :) Bazar Fyn. Apelsinid ja mangod. Küüslauk. Kohutavalt ahvatlev aasia/idamaade toiduainete pood. Praetud riis küüslaugu, ingveri ja kookoshelvestega.

Lauri käis külas ja tõi Eestist kaasa toodud Annekese šokolaadi. Ja juustu. Seal idamaises poes mõtlesin, kuidas ma halvaad süüa tahaks. Siin on see nii naeruväärselt kallis. Ei kipu väga ostma. Mõtlesin just, et ok... Nüüd on kodune õhtu avalduste täitmise tähe all, kui nägin Noa feissbuki kirjet, et "punane vein ja mäng Bezzerwizzer!" Oeh. Niiet andsin Kevinile teada ja jalutasime aga Noa&Christopheri juurde. Mõtlesime veel, et ei tea, kas Kevin on ainuke poiss seal õhtul. Selgus aga hoopis, et Noa kursakaaslastest, tulevastest arstidest, on aktiivsemad hoopis noormehed. Ja nii oligi seal kari poisse ja 3 tüdrukut, kellest üks ka varsti minema läks. Mängisime siis "Bezzerwizzerit". Mäng, kus inimesed jaotatakse gruppideks ning need grupid peavad siis vastama mingitele küsimustele. Hah. Meie grupp (Noa, Kevin ja ma)kaotas. See ainumas kord, kui me punkte saime oli siis, kui teadsime vastust ühe teise grupi küsimusele: "Kes on 1973ndal välja antud albumi The Tubular Bells autor?" Kuna Kevin on suur Mike Oldfieldi fänn ja ma olen ju selle muusika peal üles kasvanud, oli ilmselge, et me ei nõustunud grupi "Den lille hörapparat" vastusega: Rolling Stones. Haha.

Mängisime pilli. Oijah! Ja homme saab veel hästi palju pilduda! :)Men nu er det sengetid! Tak for idag! :)

Pannkoogid ja vastlad

2010-02-18T01:21:00.004+02:00

Lihtsad asjad võivad ikka uskumatult palju rõõmu teha. Näiteks päris teki all magamine, või lahe (akordi-) järgnevus, mille ise oled leidnud või jah. Mis iganes tegelt. Pannkoogid. Seentega. Igastahes. Proovisime siin Kevini (too Newcastlest pärit viiuldaja) mäkiga veits pilte teha. Kuna mu tuba on täiesti valge ikkagi ja voodist üksi on igav pilti ehk vaadata, siis siin kaks naljapilti. Mmm. Tegime bändikaid (st bändi fotosid) ka. Näituseks ehk üks üles ka! :)

Ma olen väga väss praegu. Mitu õhtut järjest üleval oldud kaua. Ja hommikul võrdlemisi vara ärgatud. Käisime täna Haraldil kodus ansamblitunnis. Sõime lõunaks gurmeevõileiba ja sõitsime Haraldi mersuga [mis on täpselt samasugune (ainult, et hõbedane), kui meie oma, see mis enam ei sõida] Taani metsade ja mägede vahel. Jeah. Mmm...

Homme on Baltic Crossingu kontsert!!! Juhuuuuu!!!!

Tubane

2010-02-15T00:15:00.002+02:00

Ärkasin hiljaaa. Sest läksin peale nelja magama - tegin seda CD-kaane värki. Olin üleval, sõin kaerahelbeküpsiseid, laulsin kõva häälega Moulin Rouge'i ja Elton Johni laule youtube'ile kaasa ja mässasin Photoshopis. Nüüd olen veits tagasisidet ka juba saanud. Fonti pean veits kohendama, muidu on vastukaja olnud väga-väga positiivne. Lahe!!!

Igastahes. Päike paistis!!! Tegin siis jälle youtube-joogat ja võimlesin apelsini ja greibi abiga (täitsa töötab muuseas) Esko Järvela saatel. Ja sõin marja-banaani-apelsini-kaerahelbe smuutit. Ja siis, tundsin, et mu toas on ikka liiga vähe rohelist (äkki peaks mõne kleidi üles riputama lihtsalt?) ja maalisin mõne rohelise pildi, et seinale värvilaiku anda. Nüüd on peaaegu nagu lilled toas kohe. :)

Ja sedasamustik, et.. mu naabrid on tegelikult ju toredad. Lihtsalt teise elustiiliga ja väga ühist jututeemat ei ole nagu.. A sõbralikud nad ju on ja võib-olla on see tegelikult tavaline noorte seas, et juuakse reede õhtuti ja suitsetatakse ja ei olda väga korralikud enda järelt koristamisega... Hmm..

Jah!

Punane

2010-02-13T18:48:00.003+02:00

Lund aina sajab. Võeh kuidas tahaksin juba kevadet. Ja päikest enda tuppa. Kuulan Lauri lindistusi maispeissist praegu. Kole musamaja igatsus tuli peale... Kevadõhtu päikeseline jahedus ja soe diivan oranži fliispleediga teisel korrusel, aknast tuppa tulev lehepõletamise lõhn, harjutamisest tingitud väsimus, õhtul veel kirjutamist vajav essee või tüütult varane loeng hommikul aga sellegipoolest vajadus endale kedagi veel kamina ette teed jooma kutsuda...

Üleeile oli mul esimene lisapilli ehk harmoonia tund. Pidin koduse tööna ette valmistama harmoonia ühele enda loole. Sattusin akordidest jälle kord meeletult vaimustusse! Ja tund oli ülimalt lahe! Oeh!!!

Milleks tunnevad inimesed vajadust end just Reede Õhtul purju juua ja siis terve õhtu jaburalt lällata ning öösel kell 4 ukse taga taguda, sest "võtmed ei tööta" et siis terve laupäeva jooksul end halvasti tunda ja mitte midagi teha? Muuseas. See võtmestseen tõepoolest oli veider. Nii umbes nelja ajal kuulsin meeletut kolkimist ukse tagant. Alguses ei saanud aru, et see tuleb meie korteri ukse tagant. A siis kuulsin hüüdeid "Johannaaaaa!!! Johaannaaaa!!!" Läksin vaatama - Lasse ja Pernille ei saanud sisse. Sest "lukk oli katki". Mul oli suht suva, et nad mu üles ajasid. Sain teada, et nad mu nime teavad! Jess! Hommikul loomulikult lukk töötas. Haha.

AGA. Sellegipoolest, mis mõnu on ikkagi alkoholi ületarbimisest??? Ja miks tuntakse seda vajadust just reedeti/laupäeviti? Totter. Sama lugu mis sõbrapäevagagi vist. Ma tahan kogu aeg öelda, et õu, te olete lahedad. Jajah. Ilma selle "õu-ta" isegi. Te olete lahedad!!! On see miski originaalitsemise kompleks? Et kui kõik teised nii teevad, siis mina ei taha?

Kuidagi olen end viimasel ajal veits närvilisena tundnud. Täna hommikul vist sain aru, miks. Sest punasekirju vaip ja erkpunane voodikate (endine vaip=kardin tegelikult) tekitavad äreva meeleolu. Keerasin kollase tekikoti väljapoole ja tänane päev on kenasti rahuliku meeleoluga möödunud. Ei ole okast kõhus.

Täidan järjest vajalikke dokumente siin üheks stipendiumiks. Esseena kirjutatud elulugu ja mitmed soovituskirjad ja mis kõik veel.. Pilt. Kenasti raudteejaama-putka-pildiautomaadis-purki-naeratatud-kolekallilt-kinnimakstud. Njaah. Mis teha. Ehk tasub ikka ära kokkuvõttes...

Tänu Merikese maispeissile sain jälile lindistusele "Aablinna Isandatest". Laadisin selle ka enda lehele üles. Uskumatult lahedasti on salvestusele jäänud. Murrrrrr!!!

Ei. Nüüd jälle kasulikuks. Tagasi Windowsiga võitlemise maailma, kus pärast 95 MB kustutamist kõvakettalt on ikka veel vaid 74 MB ruumi alles. Kus on loogika? A ma õpin arvuteid (loe Windowsit) tundma nii. Oskan juba suvaliselt defragmentida ja deinstallida ja disk clean-up'i teha ja nii. Huvitavhuvitav. Ja seda ikka selleks, et mu väike vanamutikesest arvuti Photoshopi kannataks. Elagu uute programmide õppimine!

Üles-alla juuksed valla!

2010-02-11T01:27:00.000+02:00

Elu edeneb.
Meil oli täna Blinki päev. Harjutasime ja tegime ajutormi. Ja head süüa. Emilia õpetas ühe nii kohutavalt ilusa polska, et on täiesti kindel, et sellest vormime uue hiti! Vähemalt meie enda lemmiku küll. Ja Lotta laulis kenasti "Rändajat". Nii hea oli jälle koos mängida!!!

Hommikupoole oli meil Carl Erik Lundgaardiga ansambli tund. Täielik vastand eelmisele õppejõule, kelle juurest läbi käisime.. Nii soe ja meeldiv ja põnev ja miskõik. Ja jällekord on see eeskujulik näide (Kas saan neid kahte sõna koos kasutada? Näide on ju ise-enesest juba eeskuju.. või? Äkki peaksin parem kirjutama suurepärane näide?) sellest, kuidas eelhäälestatus mõne inimese kohta määrab ära selle, kuidas teda näed. Sest tolle eelmise õppejõu kohta olin kuulnud vaid seda, kui irooniline ja naisi vihkav (vähemalt oma sõnades), samas kui meie tänasest lektorist olin ainult häid jutte kuulnud... Niisiis.. Levitage häid jutte! Nii on inimesed üksteise vastu algusest peale sõbralikumad!

Blinkiga olime Jullie juures. Sain talt pika interneti kaabli (endine oli mul umbes meeetrine ja kontakt oli kehvake, niiet sain teda ainult magamisaseme kõrval ja tasakesi kasutada) ja kaks pisikest punast vaipa (nüüd saan oma punast kardinat voodikattena kasutada) ja kaks voodikatte moodi riidetükki, mida täna ja homme öösel tekina kavatsen kasutada. Ja rattakorvi sain ka! Jessikas. Homme/ülehomme lubati mulle päris tekk ja padi tuua. Peaks vist üles hakkama kirjutama, kellelt mida olen laenanud. Nina käest sain lambi ja Jullielt vaiba ja Pialt mingi juhtme ja Christianilt teki ja Mariliisilt/Karoliinalt ratta ja nii edasi. Hah. Tore igastahes. Varsti (pärast Jullie juurest tooli siia kolistamist) on vist kõik oluline olemas. Täitsa kena on siin mu meelest. Punavalge kombinatsioonid ja Stockholmis (ja osaliselt ka juba Viljandis) seinal olnud postkaardid ja (päris-)kodus juba kasutusel olnud kõrvarõnksiriputusesüsteem teevad olemise koduseks. Ja et tänast juttu kenasti lõpetada pean mainima, et mu korterikaaslased pesid täna üle nädala nõusid (pärast kirjakest külmkapi peal). Köögis on ruuuuuumi!

Sove godt!

Juust

2010-02-09T23:32:00.000+02:00

Eile otsustasin alustada juustu otsinguid. Kuna valikukriteeriumeiks sai olla vaid hind ja pilt ja ehk ka käega katsumine, et kas on pehme või kõva juust, ostsin ikkagi täitsa umbes. Hommikul tegin paki lahti ja leidsin, et oma tuppa seda ollust küll kunagi ei too.

Kogemata avastasin, et rahvatantsijast Belgia-reisikaaslane Lauri õpib hetkel ka Odenses. Ta käis täna külas. Ja loomulikult mõtlesin, et ah, mis see väike juust ikka teha saab. Ja mu tuba haiseb vist siiani - mitumitu tundi hiljemgi. Haha.

Käisin hinnavaatlusel. St kõndisin lähimad supermarketid läbi vaatamaks, kus piim ja munad odavamad on. Täitsa huvitav kohe. Soovitan soojalt! Selletõttu tahtsin ka oma tekikoti mõõtmeid teada, sest oli üks ülisoodne teki ja padja pakkumine. Tekk oleks aga liiga väike olnud. Hea oli samas, et ei ostnud. Nüüd saan teki (ja ehk ka paar patja)järgmises lõigus figureeriva tantsuõpetaja käest.

Mul on nüüd lõpuks päris voodi. Suur. 1.40 lai ja puha. Ja väike laud on mul ka. Tantsuõpetaja Christiani (keda juhtun siinsetest taanlastest ehk kõige kauem tundma ja kellel on suuuur auto) ja Lauri abiga transportisime mööbli kohale. Lootsin, et saan ka tooli. A praegu pean veel köögist ärandatud oranži taburjelkaga hakkama saama. Enam ei pea lootuseasendis istuma!!!!

Õnneks oli Christianil nina kinni. Niiet ta seda juustulehka ei tundnud. Või nii ta vähemalt väitis!

Head und! Ta kindlasti tuleb magus! Hommikuti olen täheldanud, et ärkan värskelt. St magamiseks on väga hea koht vist sattunud! :)

Süsteemid

2010-02-08T23:24:00.000+02:00

Nordic Master on haridus, kust saab rohkem kui lihtsalt muusikalisi teadmisi. Loomulikult kõik see rändamine, keeled, uued pesumasinad ja telefonikaardid (mul on muuseas nüüd uus number: +45 412 983 73), koolide informatsioonilevitamisest aru saamine, mis kõik... Loomulikult need paljud tunnid iseenda seltsis ja uute tuttavatega hängides ja uues köögis süüa tehes ja naabritega harjudes ja sotsiaalse keskkonna mõtteviisist aru saada üritades ja... Süsteemid poodides, kus on piim ja kust kandist võib leida jahu. Loomulikult tuleb õppida kõige selle möllu sees rahulikult ise-endaks jäämist. Kohanemist aga mitte üleliiast. ...kui palju võib oodata kontserdi eest tasu ja kui palju mingil maal hommikul välja minnes selga panna. Siin on ikka veel külm. Liiga külm Taani jaoks. Peaks juba soojemaks minema. Aga teed ikka tasapisi lähevad puhtamaks. Elu edeneb!

Täna oli meil kompositsioon/arranžeerimine ühe väga kuulsa bassimängijaga. Kes meiega kohtudes esimese asjana eelmist gruppi maha tegi ja meile rääkima hakkas, kuidas ta meid vormima hakkab, et me laval head välja näeksime. "We're gonna buy you some make-up and blabla." Olemata meid kunagi laval näinud. Ja pärast meie muusikalise näite kuulamist kohe seda kritiseerima asus. Positiivseid külgi välja toomata. Niiet Mikael Marini abiga tehtud seade sai parajalt vatti. Nojah. Igastahes oli tal palju möliseda. Jajah. Möliseda, nii ta enda tööd nimetas. "Isn't it wonderful? I can nag about everything and GET PAID FOR IT!?!" (Kas pole mitte lahe, võin näägutada ja mulle veel makstakse ka selle eest!) Ta loomulikult puudutas ka asjalikke teemasid. Aga. Mu jutu iva on selles, et me käime läbi nii paljude erinevate inimeste käest, et peame olema väga valivad selle suhtes, keda ja kui palju me kuulame, südamesse võtame. Ja kas pole see tegelt asi, mida ka väljaspool kooli tähele panna?

Täna läksin tantsu tundi. Mis loomulikult ära oli jäetud. Meile, Nordicutele infot edastamata (jajah, kirjutasin juba kirja, et mis värk on). Selle asemel mindi mingisse arhiivi. Täitsa huvitav oli iseenesest. Lihtsalt ma oleksin nii väga tahtnud tantsu tundi...

Teen jälle leiba. Või noh. Saia tegelikult. Ennist leiutasin jube hea mölli. Kaerahelbed, seemnesegu, kakaod natuke, vaniljesuhkur ja piim mikseris segi ajada, niiet kaerahelbed veits sodiks lähevad. Oeh. Ja siis seda süüa näiteks mango-banaani segusalatiga... Mmmm.... Mango on räigelt hea!
Jeesh.

Kuulsin, et Hansuke on hakanud roomama! Lahe!!!

Eiletänahomme

2010-02-06T17:52:00.000+02:00

Elu mu uues kodus on vaheldusrikas. Vahest tundub, et täitsa edeneb ja siis jälle tulen koju ja näen konisid köögis või on terve köök nõusid täis.. Praegu hakkas aga üks mu naabreist nõusid pesema (olin kõik hunnikusse kuhjanud, et endale tööpinda vabastada, nii nägi nõudemägi probleemi märkamiseks vist piisavalt suur välja..).

Üks päev käis Kevin külas ja me tegime kaerahelbeküpsiseid, hästi palju. Või noh. Õhtu jooksul said nad küll otsa, ehk oleks võinud ikka rohkem teha.. Pakkusin oma elukaaslastele ka loomulikult. Nad olid tõsiselt rõõmsad küpsiste üle, hea nipp, Elise!

Eile oli suur pidu! Sest Det Fynske Musikkonservatorium ühines Odense Skuespillerskole ja Esbjergi Musikkonservatoriumiga. Ja selle auks oli terve päev sisustatud põnevate (jeerait!) ettekannete, ülimaitsva toidu ja (ettekannetest kõrvalehiilimise tõttu võimalikuks osutunud) palju pillimänguga. Õhtul pidime end ilusasti riidesse panema sest Esbjergi linnavalistuses oli meile (umbes 200-le tudengile + õppejõud) korraldatud pidulik söömaaeg jazzu, klassikalise ja teatraalsete etteastetega. Toit oli hullumeelselt hea ja seltskond ka vägaväga lahe. Liisi oli ka peol niiet sai Eesti keele rääkimist nautida. Tantsu sai ka pisut keerutatud ja kolehilja koju jõutud. Hah. Poisid pistsid mõned õlled kotti, kui ära tulid. Ma siis mõtlesin, et pekki! Ja mässisin üsna mitu ülihead pralineekompvekki salvräti sisse ja mul oli õigus - nad maitsevad täna pööraselt hästi!!

Õudusunenägudel on vist komme korduda. Mu põhilisteks hirmupiltideks on hamba-traatide lahtitulek (koos hammastega!!! - väga jube)ja kiirustamine kontserdile, kuhu olen juba lootusetult hiljaks jäänud ja mille repertuaarist mul veel õrna aimugi ei ole. Kolmapäeval sai see teine pea-aegu, et tõeks. Nimelt pidin minema Noa ja Chistofferiga väiksele keikale, kus Noa tantse õpetas ja me Christofferiga mängima pidime. Vaatasin kaardi pealt järele, kus üritus toimuma pidi aga miskipärast ei olnud see ikka see õige koht. Nii ma siis ukerdasin oma ilma tuledeta rattaga, libedatel teedel, õlalt mahalibisev viiul ebastabiilsust suurendamas keset Odenset. Noa saatis mulle sõnumiga aadressi aga kõik, kellelt küsisin, olid kas pimedad või välismaalased või: "Vabandage, kas te...?" - "Ei! Ma ei tea MITTE MIDAGI!!!" Hah. Noh. Igastahes jõudsin kuidagi kohale. Õnneks ei olnud paljud tantsuõppijad ka kohta üles leidnud ja seetõttu venis algus nii, et ma tegelikult ei jäänudki hiljaks. Mängimaks lugusid, mida veel ei teadnud. Haha. Aga tore oli. Minu siinse oleku esimene keiks. Raha, mis seal teenisin, kattis ära vaid paar söögikorda aga, noh. Asi ju seegi! :)

Laadisin üles kaks lugu, mille Stockholmis Blinkiga lindistasime. Vaadake myspace.com/musicblink
Lehekülg ise küll ei ole veel valmis, tekste ei ole ja fondid ei ole päris paigas aga mussi kuuleb ikka! Nananaaa!!

Viiul vs sigaretid

2010-02-02T20:55:00.000+02:00

Nii. Kuulutasin sõja. Mulle meeldib siinses kodus viiulit mängida. Ja olen nüüd pikalt kaalunud, et kas peaksin oma naabritega arvestama või pigem lihtsalt mängima siis kui isu on. Alguses arvasin, et neid kahte asja saab üsna kenasti võrrelda. Aga jõudsin hoopis järeldustele:

Viiul
1) Kannatus: lahedad lood (heliredeleid harjutan koolis - nii julm ma ka ei ole)
2) Ajaline kestvus: Mõni tund iga päev. Kusjuures õue minnes jääb "probleem" seljataha.
3) Vältimisvõimalus: Harjutada koolis
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Oma muusika kõvemaks keerata, klapid pähe panna ja tropid kõrva toppida.
5) Kaasnähtused: -
6) Negatiivsed omadused: Võimalik närvikulu
7) Positiivsed omadused: Võimalik intelligentsuse kasv ja silmaringi laienemine

Sigaretid
1) Kannatus: HAIS kõikjal. Juuksed, riided, nahk, toit.
2) Ajaline kestvus: terve see 5 kuud, kui siin elan. Nii kodus kui ka väljaspool kodu.
3) Vältimisvõimalus: Suitsetada õues/suitsetamine maha jätta
4) Mida selle vastu teha, kui vältida ei ole võimalik: Avada aken ja selle ääres istuda. Tegelikku paranemist aga selleläbi ei toimu.
5) Kaasnähtused: Kopsuvaevused ja kaasinimeste põlgus. (Ei taha mõeldagi, kuidas tantsutunnis olema hakkab)
6) Negatiivsed omadused: Vt punkt 1
7) Positiivsed omadused: -

Mis tähendab, et see, et ma kodus viiulit mängin ei ole pooltki nii kohutav, kui see, et nemad kodus suitsetavad. (Ma lihtsalt ei suutnud enne koduseid töid tegema hakata, kui selle siia ära kirjutatud sain.)

SÕDAAAA!!!!

Põhjused

2010-02-02T14:39:00.000+02:00

Aga! Nagu kunagi hiljuti siia kirjutasin, usun, et iga inimene/sündmus tuleb meie ellu mingi mõttega. Ja see, et mu siinsed elukaaslased teevad spagette nii, et kogu pliit on seda täis ja tulevad hommikul kell 8 koju ja suitsetavad ja kasutavad sageli mikrolaine ahju...

See ehk paneb mõtlema, et kui õnnelik on olla suitsuvabas keskkonnas (mida kipume loomulikuks pidama) ja, et mu minapilt kui ebatervislikust on tegelikult veidike kööbakas. Okok, ma ei arva, et olen EBAtervislik aga alati võiks ju paremini. Olen vege, korralik, alko(klaas veini on ju ok?) ja suitsuvaba, harjutav(võiks rohkem!), üldiselt viisakas, vahel ka sporti tegev... Saaks ju hullemini! Njaah...

Hommikul käis mu peast läbi täitsa uudne arutlus: söön kõigepealt hommikust ja alles siis lähen duši alla, nii jääb hais ehk vähem külge!

Harjutasin veits praegu siin kodus. Ei teadnud, et Lasse kodus on. Ja ta oli täitsa leplik sellega. Et mängimängi, ma peaaegu ei kuulegi. Jeerait. Aga noh. Kui häirib, siis ütleb. Ma küll kavatsen vinguda alati, kui nad jälle toas suitsu on teinud. Nananaa..

Taanis on lumetorm! Eile jäi kaks tundi lume tõttu ära. Ma millegipärast eeldasin, et tantsutunnid algavad alles järgmisest nädalast, niisiis minu jaoks jäi ära vaid üks tund ja täna jäi ära hommikune koosolek. Sest LUND ON NIII PALJU!!! Ei ole! Misasja! Ma sõidan veel rattaga! Hahaha!

Nii palju siis sellest...

2010-02-01T22:50:00.000+02:00

Et siis tervislikkusest. Mu kaks korterikaaslast suitsetavad. Jajah. Ja ainuüksi köögis olemisest jääb ju selline hais külge et halb hakkab. Siiani, kahekesi olles nad nimelt kõhvisid ka köögis. Nüüd vist, minu palve peale mitte. Eks näis. Aga isegi kui nad oma toas seda teevad, siis jääb lõhn ikka sisse... Brr... Noh. Vaatame, kuidas minema hakkab.

Muidu on täitsa ok. Mul on ilus valge tuba, lahtipakitud kott. Riidekapp. Õhkmadrats ja magamiskott Mõmmiga. Hulgaliselt küünlaid. Sest mul ei ole ju lampi toas. Ja punane kardinast improviseeritud vaip. Ma ei tea, kas seda üldse akna ette riputama hakkan. Aknast sisse ei näe ja ehk ongi nii päeval valgem. Sain päikesepoolse toa. Mis on väga lahe. Ja tegelt tunduvad kaaslased enamvähem puhtad olevat. Poiss, kes õpib tisleriks ja tüdruk, kes on veel gümnaasiumis.

Homme saan Jullielt teki ja ehk ka padja ja Liisilt voodi! Ja küsin hommikusel pärimusmuusikute ringil, et äkki on kellelgi lauda ja tooli mulle pakkuda... Siis oleks nagu päris kohe.

Miks inimesed keedavad/küpsetavad/hautavad kõiki toite? Kui enamus häid asje toidust kuumutamise läbi kaduma lähevad.. Rohkem salatit ja puuvilju!!! Ja (nagu ma üleeile ühest koletargast raamatust lugesin): Palun ostke mahlapress! :D Sest kui juua värskelt pressitud mahla (näiteks porgandi, selleri, ingveri, õuna) siis... seal on NII PALJU vitamiine, et täitsa uskumatu kohe!

:) !!!

Muskelkater

2010-01-30T21:26:00.000+02:00

Jaah. Eile käisime kahe sõpsikuga trennis. Tegin endale liikmekaardi ja esimene kord on tasuta. Jessikas. Hullult lahe oli. Tegemist oli jõusaaliga pmst. 20 eri masinat. Tuba rahvast täis ja järjest tehakse igal masinal 40 sekundit trenni. Ja liigutakse järgmise juurde. Nii 3 ringi! Vahepeal oli keel üsna vestil ripakil aga lõpuks tundus ikkagi, et võiks veel teha midagi! Täiega lahe! Nüüd on lihased haiged. Mhmm. Ka lihased, mille olemasolus ma siiani kahelnud olen. Aga täiesti olematu mu konditsioon ikka ei ole!

Veel sattusin eile ühele kenale õhtusöögile. Kõigil olid peomütsid ja puha. Väga lustlik! Paari soomlasega rääkisin oma olematute Soome sõnadega. Haha. Naljakas. Nomisiganes. Igaüks aitas söögiga kaasa ja nii. Ma näiteks hakkisin tomateid ja tšillipipart. Salsakastme sisse. Kõik oli ok. Kaste tuli suurepärane. Tundsin küll, et olen pipart hakkinud - näpud olid justkui sidruniga koos (selline tunne nagu ananass katkises suunurgas) aga mõtlesin, et küll läheb üle. Igaks juhuks pesin mitu korda veel käsi ja... Ja öösel hakkasid näpud niiviisi "põlema", et ma pimedas toas kujutasin juba hulle ville ja mida kõike ette. Niiet uinusin käed veeämbris. Esimese katse, veepurgi, ajasin kenasti põrandale ümber. Jajah. Täna ei ole midagi tunda. Imelik.

Sain endale neljapäeval kohalikust kaltsukast eriti lahedad teksamaterjalist rohelised (loomulikult! kas kellelgi oli värvi suhtes kahtlusi?) püksid. Oli ka aeg. Mu katkised parandatud püksid on ikka Väga katki ja teised parandatud ja olen tükk aega ainult seelikutega käinud. A nüüd olen päästetud! :)

Veel.

2010-01-27T22:53:00.000+02:00

Seda, et.. Ma ikka ei läinud rattaga kooli. Maksin räigelt bussipileti eest ja olin hiljem õnnelik, et nii tegin. Sest kui muidu on viiulikastiga veidike kahtlane sõita, siis õhtuks pea-aegu käimatult libedaks muutunud teedel oleks ratta ja viiuliga ikka hullumeelne olnud seigelda.

Eile oli veel üks naljakas seik. Nimelt kui Harald folk-analüüsi tunnis mingit Taani keelset slaid-šõud näitas ja midagi ett hakkas lugema, küsis ta: "Ma loodan, et see on ok, et see Taani keeles on, Lotta!" Ja hiljem, andes meile koduseks tööks umbes 30 lk Taani keelset teksti lugeda, küsis: "Lotta, proovi ikkagi lugeda, äkki saad midagi aru!" Ehk siis, mõlemad korrad täiesti mind välja jättes. Justkui see oleks täiesti ilmselge, et ma kõigest aru saama peaksin. See tegi mulle ikka parasjagu nalja.

Ja veel. Siin õpib üks teine eestlane veel. Liisi. Klassikalist viiulit magistri viimasel aastal. Eile istusime mõned tunnid koolis ja jõime väikest Eesti siidrit. Jajah. Jaei. Ma ei hakka käest ära minema. See tuli lihtsalt sellest, et koolikõrvases poes oli eriti suurelt kirjas pakkumine "2 ühe hinnaga FIZZ!!!" vms ja patriootidena ei saanud seda juhust ju kasutamata jätta, eh?

Homme läheme Haraldi koju ansambli tundi. Lahe!

Lumi ja müsli

2010-01-27T14:16:00.000+02:00

Esmaspäeval oli niisiis PolkaRave. Algas tasakesi ja lõppeks oli täitsa tore! Lisaks meile neljale, on sel semestril folgiosakonnas veel üks välismaalane - Kevin Newcastlest. Kellega eelmisel aastal seal käies palju hängisime ja koos pilli mängisime. Noigastahes nüüd on ta siin ja temaga on tore hängida. Eile jämmisime paar tunnikest ja proovisime lugusid erinevates helistikes mängida. Näpud sõlme! Aga hullult lahe oli ikkagi. Kui üksi seda harjutust teha, on tulemus aeglasem - teisega mängides ei taha ju aeglasema taibuga olla ja üritad rohkem.

Lisaks rääkisin eile päris taanlasega Taani keelt. St ma muidugi olen seda enne ka teinud aga siiani on situatsioonid ikka sellised olnud, et kui vaja oleks, oleksin saanud Inglise keelele üle minna. Aga. Meie kooli rahvusvaheliste suhete juht orgunnis Kevinile miski toa. Kellegi all-üürnikuks. Ja mainis, et tädi ei räägi väga miskit keelt. No nii mas läksin kaasa ja tõlkisin ja küsisin. Haha.

Ja kuidas sain unustada! Meil oli eile lausa 3 tundi! Folkmuusika analüüs, music management ja eriala. Eelmise talve pikad cd-ga koos mängimise tunnid tasuvad end täiega ära praegu. Harald õpetab ju ikka neid lugusid, mida ta ise hästi oskab (ja mis plaadi peal on). Niiet isegi, kui ma lugu ennast Mänginud ei ole, siis Kuulanud olen ikka. Ja kui juba viis on tuttav, siis järgi mängida pole ju keeruline! Haraldi tunnid on väga väga toredad ja õppetöö tempo on mõnusalt kiire ja ülesanded on konkreetsed. Nauditav!

Jeesh. Lähen nüüd õue, et osta rattale esituli. Enne kui pimedaks läheb ja ma potentsiaalselt selle puudumise pärast 500 DKK trahvi võiksin saada... Oeh. Ootan juba kevadet. Kannatamatult peaaegu juba..

100

2010-01-25T13:45:00.001+02:00

Goddag!
See on minu sajas postitus. Võimas. Päike paistab. Linnukesed säutsuvad. Ja kui lund ei näeks, tunduks lausa, et ongi kevad. Ei veel, ei veel. Veel tuleb oodata! Hommikune joogatunnike on seljataga ning puhas pesu üles riputet ja varsti on aeg minna oma uue (roosa) rattaga kooli, et saada Blinkiga kokku ja kirjutada üks kenake lugu enda (Blinki) kohta.

Täna õhtul on Polka Rave! Ehk siis jämm ja värk.
Eile pesin skaibis hambaid. Päris naljakas oli. Ja õppisin terve päev Photoshopi tundma. Et mida sellega teha saab, mina sellega MINU arvutis teha saab ja milliseid liigutusi pean eriti aeglaselt tegema, et ta (arvuti) mu peale pahaseks ei saaks ja kokku ei jookseks. Täitsa huvitav. Ja närve treeniv kohati.

Aga. Nüüd kooli!

iLike!

2010-01-23T17:53:00.000+02:00

Magasin eile öösel nii suures voodis, et sain ükskõik mis pidi seal olla (Pia ütles, et näh, ära ole madratsil kui ma ära olen ja ma mõtlesin, et näh, ei olegi!). Ärkasin hilja, organiseerisin endale hamba-alust ja mõtlesin, et võiks natuke tervislik olla ja võimelda. Leidsin juutuubist ühe tädi kes näitas algajatele jooga-harjutusi. Ja sujuvalt sai ühest videost 6-7 nii et tegelesin sellega oma poolteist tundi. Oi kuidas aeg lendas! Millegipärast on praegu meeletu tegutsemistahe. Tahaks kohe tubli olla ja tervislik ja hoolas õpilane ja mis kõik!

Hakkan nüüd Haraldit transkribeerima - tunnis lindistatud lugu maha kirjutama. Kõikide poogenduste ja muude viguritega. Täitsa põnev kodune ülesanne! Maha võtta midagi muud peale krõbisevate arhiivivanakeste.

Leidsin täna ühe artikli sellest, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei pea suured trennisõbrad mitte niivõrd palju liha vohmima vaid hoopis puu- ja juurvilju. Sest suur antioksüdantide hulk on ikka kohutavalt kasulik.

Hah. Ja lehte keerates oli pikk artikel erinevatest smuutidest (kas peaksin ütlema "puuviljakokteil?" või on äkki mõni suupärasem sõna selle asemel, see smuuti on veidike veider..). Kuigi. Kuna tegemist on miski trenniajakirjaga, oli seal igast veidraid koostisosi a la proteiinipulber jmss (loe "ja muu selline sodi"), niiet jään vist ikka päris toiduainete juurde.

Kuulan praegu "Trio Mio't". Väga mõnus on... Ja eriti lahe on, et viiuldaja, kes kõik need lood on teinud ja sisse mänginud, saab hakkab mulle harmoonia tunde andma. Harmoonia on sel semestril nimelt mu "lisapill". Jessikas.

Täna õhtul on Odenses mingi gala, kus jagatakse ühiskondlikult silmapaistvatele isikutele auhindu. Koletähtis värk. Jullie on ka nomineeritud kui noor tegija vms. Harald ka. Ma ei tea, mis kategoorias. No ja kuna Julliel ei ole peikat, lähen ise talle deidiks. Nänänäää!! Mul on juba meik tehtud ja puha. Kuigi minek on alles paari tunni pärast. Põnev! Hihii!

Aga nüüd. Makk kinni ja transkribiskrõbistama!

Olematu sotsiaalsus

2010-01-22T13:51:00.000+02:00

V6i noh. Teiega ju suhtlen. Ja teistega ka ikka ju. Ja v6ib-olla ongi tore, et aina tahan siia asje kirja panna... Äkki ei ole see veel k6ige hullem n6ulaiferluse märk?

Eilne Jullie kontsert oli lahe. Esimene lugu pani juba pisarat poetama. Edasi 6nneks nii tundeline ei olnud. Pigem r66mus.

Igastahes. Mul oli just viiulitund. Mis oli Tohutult Lahe!!! Sain tagasi inspiratsiooni harjutamiseks! Isegi kui siinne pillilaenutus küsimärgi all on.

Ja hommikused kuklikesed koos värske smuutiga plussisid ära jamamise rattalukuga. Ja ebamugava rattas6idu tingituna mu jätkuvalt katkisest viiulikastist. Rattateed on kenasti jäävabad. Käimine mu saabastega on aga ohtlik. Eile kukkusin koju kiirustades oma p6lve veits katki. Mida märkasin küll alles hiljem.. Siinne kliima on ikka veider. Peaks nagu soem olema aga on hoopis naha alla pugevalt jääkülm. Brr..

Jeesh. Ja eelmise korra jäkuks... Kas transvestiidid maksavad (juuksuris) vastavalt sellele soole, kellena nad sündinud on v6i sellele soole, kes nad Tunnevad, et on? :D

Ja.. päike paistab!

Pia juures

2010-01-21T18:17:00.000+02:00

Olen nüüd oma uues peatuspaigas. Viiuldaja Pia juures. Keda ennast ei ole kodus. Sain aadressi ja võtme ning tulin bussiga tulema. Hea oli, et ikka bussiga otsustasin tulla. Kole kauge oleks olnud oma kotiga tulla. Uh. Mõtlesin, et teen teed. Leidsin veekeedu kannu aga ei leidnud pistikut (vähemalt esimese 5 min jooksul). Polegi sellist asja enne juhtunud.

Lähme Blinkiga täna Jullie kontserti kuulama. Huvitav huvitav!!!

Mul on nüüd Taani number. +45 50 11 98 41. Kuigi Eesti oma on ikka kogu aeg ka kasutuses.

Miks on juuksurisalongides naiste lõikused PALJU kallimad kui meeste omad? Ja miks peavad naised aja kinni panema ja mehed mitte? Vähemalt olen mitmelt ja mitmelt aknalt säärast asja lugenud. Tänapäeval ei ole ju sageli vahet ei juukse pikkuse ega ka lõikuse keerulisuse osas, kujutan ette, et sageli on pikkade juuste piiramine palju lihtsam kui mõne ilueedist emo diagonaalse tuka kuum-lõikamine... Kus on loogika?

Odenses. Jälle.

2010-01-20T16:46:00.000+02:00

Eile hilja saabusin rongiga. Ja rääkisin Noaga pikalt juttu teejoomise kørvale.
Täna oli meil lühike sissejuhatus, kus saime teada veits oma tunniplaanist. Aga mitte väga palju. St ei olnud väga sisukas... Käisime tüdrukutega veits linna peal. Ma hakkan ikka ülimalt heas kohas elama. Eriti v6rreldes teistega. Ja odavamalt ka. Ma ei tea, miks mul nii vedas! :)

Tahaksin ainult juba sisse kolida. Et ei peaks koti peal elama. Muuseas, kotist rääkides... Ei Emilia ega ka Lotta ei saanud aru, kuidas ma ainult ühe kotiga hakkama sain. Sealhulgas tuues kaasa ka blenderi. Emilial oli kaks kohvrit ja suur seljakott ja väike seljakott ja pill ja viiul. Ja Lottal loomulikult tuhat asja. Nagu ikka.

Eile, kui tulin Kopenhaagenis rongile, seisid rongi k6rval kolm rongi-inimest. Konduktorid vms. Küsisin, et kas nad äkki aitaksid mind mu suure kotiga rongile. Tädi (kes oli umbes kaks korda minust suurem) küsis seepeale: "Do you have an insurance for my baCK?" M6tlesin, et sain valesti aru ja ta tahtis küsida: "Do you have an insurance for your baGs?" (noh, et kui midagi peaks juhtuma, et ma siis teda ei süüdistaks v6i midagi...) Vastasin, et ei. Aga mu instrumendid on kindlustatud, niiet ei ole probleemi. Mispeale ta turtsatas: "I don't care about your instruments! Will YOU pay my back?" Olukord oli nii absurdne, et ma ei osanud midagi vastata. Hakkasin enda suurt kotti ise rongile t6stma (kui raske see ikka olla saab, kui Samuel selle 4. korrusele taris. Veits piinlik oli lausa. Kuigi ta ütles, et pole hullu, saab tasuta trenni...) Üks neist kolmest siiski tuli mulle appi. Tere tulemast Taani!

Njaah. Aga muidu on tore ju. Koolis maksab suur salat 50 EEK. Mis on kohalikus m6istes ikka üliodav.
Lähen vist nüüd Noa ja Christofferi juurde.

BanaanMangoDatlidPloomMandariinMikser

2010-01-19T15:36:00.000+02:00

Eile käisin korraks Malmö Musikhögskolanis. Huvitav maja. Ehitatud arhitekti poolt, kes sageli disainib vanglaid. Jajah. Pärast väikest kooliekskursiooni kihutasime (ehki mitte väga kiiresti) Samueli rattaga (mina kenasti pakikal) kesklinna kuulamaks-vaatamaks üht "masterclassi". Mida andis üks kole-sharmantne (mul ei ole katusega "s-i" siin arvutil) inglise nooremapoolne meesterahvas. Kes mängib muuseas Stradivariusel ja Heifetzi poognaga. Uh. Ja kui ta ühele oma 6pilastest oma pilli proovida andis, läksin kadedusest vist roheliseks. Olin lähemal kui kunagi vist ühele päris Stradile saan... V6i noh. Kes teab. Äkki juhtub ime ja Maailma Pank otsustab folki toetama hakata? Hihi! 6pilased olid väga tublid. Mängisid kenasti. Ja 6ppej6ud oli vaimukas ja andis huvitavaid-kasulikke näpunäiteid.

Hiljem käisime miskis kunstipoes ning poodlesime kriite ja suurt paberit, mida hiljem Samueli seinale installeerida. Et külalised saaksid seal kätt harjutada. Too pood ajas silmad kirjuks! Niiiii palju ahvatlevat!! Mida ma loominguliselt ju endale ei luba. Kunagi luban!

Selle sama inglase kontsert 6htul oli üsna vaimustav. Ma arvan, et Henning Kraggerud on endale saanud rivaali. Kuigi Henning on endiselt number 1! :)

Igastahes. Nüüd on siin seinal juba pisikesed pillimehed ja suur puu ja m6ned psühhedeelsed kujundid ja roheliste silmadega kavala näoga kass, kes igale poole (käpa-)jälgi jätab.

Lähen täna Odensesse. Noa ja Christofferi poole. Et hommikul kooli minna ja UUT SEMESTRIT ALUSTADA!!!

Roheliselt

2010-01-17T18:46:00.000+02:00

Tere!
Malmö. Istun k6rge tooliga k6rge laua taga. Akna taga on tuul ja vastasmajas vaatavad inimesed telekat (ütedel on see nii suur, et kui neil oleks ka subtiitrid, näeksin neidki lugeda ja filmist osa saada!) ning passivad internetis. Samuel harjutab köögis. Enne käisime mere ääres jalgrattaga. Seal, kus need eriti fäänsid majad on, mida paar aastat tagasi arhitektidega vaatamas käisime. Ja raamatukogus.

Eile oli Malmö Folk. Ehk kontsert-tantsu6htu. Kus me Sveni ja Nicolajga "pausimuusikud" olime. St kui päris bänd kohvipausil oli, mängisime meie tantsuks. Enne minekut käis Nico siin, leppisime kokku lugusid ja harjutasime veits. Ja s6ime. Ma ei ole elu sees vist nii tervislikult toitunud kui siin. Hah. Salatid ja värgid. Ja kusjuures ei ole jänese tunnet. Maitsev ja p6nev on. Ja ma vist saan endale Odense ajaks blenderi. St asjapulga, millega smuutisid ja muid asje mikserdada saab. Sest Samuelil on neid kaks. Inimesed, kellega kohtud, on k6ik ikka asja pärast. Tunnen, et nüüd on mul aeg tervislikumaks hakata. Jah!

Aga siiski: Malmö Folk. Kontsert oli veidike närvi ajav. Sest bänd mängis üsna tantsuliselt (ilma suurte seadete/trikkideta) ja raske oli lihtsalt niisama kuulata. Ilma jalga keerutamata. Noh. Aga see sai 6nneks läbi. Meie "esinemine", kuigi see kellegi esinemine ei olnud, läks väga lahedalt. Nendega on ikka nii tohutult räigelt lahe mängida! Ma olen ikka 6nneseen! Vahepeal oli 6htu ka kaootiline, Samuel tantsis kellegagi, Sven oli kuskil ära ja Nico rääkis juttu ja väga paljusid teisi ma ei teadnudki sealt. V6i tegelikult, teadsin ikka (Brita ja Lea ja m6ni veel) aga mitte piisavalt hästi (v6i ehk ei olnud ka liiga palju tahtmist? Nii igaks juhuks), et lampi nendega hängida. See kaootilisus läks aga üle kui poetusin Sveni vestlusringi ja rääkisin mingite vanade tädide-onudega Eestimaa vabadusest ning eelmise aasta Nörrebro Spilletraefist Kopenhaagenis, kus me olime käinud. Rootsi keeles. Hah. Hiljem, enne äraminekut mängisime SveniNicoga ülikiireid polkasid. Vahest on päris muusika mängimise k6rvale seda ka vaja! :)

Eile mängisime siin hiiuka ja cimbaloni duetti. Päris l6busalt k6lab!! Soovitan soojalt!

Rongis 15.01.2010

2010-01-15T18:21:00.000+02:00

Nääh. Käisingi ära. Kodus. Veider on jah öelda kodus olemise kohta "ära käimine" aga praegu see nii tundub. Sest enamuse ajast veedan neil päevil ju mujal..

Sain veidike täditatud. Kuigi vähem, kui lootsin. Ja kodus küünla valgel Esko lugusid õpitud. Ja viiuleid valitud. Ja lund roogitud, oma uute tasuta-kaltsuka saabaste libisematuse üle rõõmu tuntud.

Tükk aega juba mõtlesin, et huvitav oleks juba jälle midagi siia kirjutada.

Uus aasta tuli mõnusalt. Üle aastate kõige rahulikum-stressivabam aastavahetus. Pillimäng-täiskuu-tants naabrimehe (garaažist kostuva) pilli järgi-külapidu...

Neljapäev vastu reedet magasin kodus kaks tundi. Sest oli vaja skaipida (Sküpe on ikka maailma-geniaalne-leiutis!) ja kohutavalt aeglaselt enda asje kokku panna ja siis veel veits maalida ka. Külmutatud metsmaasikate saatel.

[Olen Norrköpingus praegu rongiga. Hmm. Veel 4 tundi (NELI!!!) tundi siin istuda. Brrr.. Noh.]

Reedel olin terve päeva Elise-Hansu juures. Ja tegelesin tüütude asjadega, mida ei saanud tegemata jätta. Ja jõudsin kolevara laeva. Olin kajutis ühe vene tädiga, kes oma lastelastele külla läks. Ehk siis minu geniaalne plaan laeval kääksutada luhtus.

Jäin pärast Eliselt saadud kvaliteetkirjanduse diagonaalis läbilugemist magama. Tädi läks magama. Kui ta tule ära kustutas, ärkasin üles ja enam magama ei jäänud. Passisin siis seal. Omast arust tunde. Otsustasin et noh, lähen siis pead pesema. Olin aeglane (muuseas, seal ei olnud šampooni a mai läinud õiendama :D ) ja kui oma voodisse pikali viskasin, kujutasin ette, et kell vähemalt 1 on. Tuhkatki. Polnud veel kümmegi! Noh. Mingil ajal jäin magama. Mingil hetkel tundus mulle, et hommik peaks juba käes olema. Ja tädi läks ka vetsu. Ütlesin entusiastlikult "tere hommikust!" (millele ta ei vastanud)ja vaatasin kella. 5 (ilmselt arvas, et sonin). Pekki. Noja siis mingi aja pärast vaatasin uuesti kella. 7:22. Jõudsin juba rõõmustada, sest arvasin, et mu telefon on end ise uude ajavööndisse sättinud, kui samal hetkel kellaaeg muutus ja 6:22 ekraanil särama lõi. No mingi ime läbi jõudis aeg ikka mõistlikuseni ja sadamasse saabusime kah.

Koolis oli VÄGA tore kõiki jälle näha! Ja kusjuures, nad hakkasid kõik minuga Inglise keeles rääkima! Hah. Ja siis ma vastasin Rootsi keeles. :D Harjutasin tunnikese ja sõin kuskussi-avokaado sodi ja suhtlesin ning läksin jälle veits mängima. Mu kolm lugu tulid rahuldavalt välja. Kolmas sõrm kippus mingit kaunistust aina kordama ja poogen ei leidnud keelega parimat kontakti aga "žürii" jäi rahule ja arvas, et olen kõvasti tööd teinud. Ja kui peaaegu, et küsimustele vastatud sain, ütles Susanne, pärimusmuusika osakonna juhataja, et ei, tal on veel üks küsimus. "Kuidas sa seda ümberpea patsi teed?" Hihii!

Kuna ettemängud venisid nihkus ajakava pea kolmveerand tundi. Niiet kui mängitud sain oli kell 14.45 ja ma pidin veel kooli võtmed tagastama ja viiuli-vioola ära viima ja kahest kotist ühe moodustama ja T-Centraleni läbima ja 15.38se rongi peale jõudma. Kusjuures piletit ma ei oleks isegi iseteenindus-automaadist jõudnud võtta. Jooksime siis Markusega, kes aitas mul kotti vedada, ja Iss saatis boknings-numberi, mida siis hiljem piletina kasutasin. Hea, et selline süsteem siin on!

Lasin kooli pillimeistril oma pilli ka hinnata. Et mis ta tolle hinnaks pakuks. 20 tuhat (SEK) Mis jällegi tõestab, et Eestis on hinnad ikka teised - Eestis pakuti pilli hinnaks maksimaalselt 15 tuhat (EEK).

Jeesh. Eks mas jälle tulen siia varsti tagasi. Kirjutama. Muljetama.

Laevas 18.12.2009

2009-12-19T13:26:00.000+02:00

Kolmapäeval hakkasin niisiis pakkima ja tuba koristama ja otsi kokku tõmbama. Kui poole 7 ajal kööki sattusin, meenus mulle äkitselt, et mu koridori sakslased pidid ju sel päeval pannkooke tegema ning pärast seda Konserthallenisse üht kontserti kuulama minema. Kuna mu sõber Samuel (keda Sel Hetkel küll isegi sõbraks vist ei saanud nimetada, sest olime näost näkku vestelnud vaid umbes kaks minutit + mõned tunnid internetis tsätis) pidi alles kella kolmveerand kümne ajal Stocki jõudma, otsustasin nendega ühineda. Mulle oli ju kontsert tasuta. Beethooveni klaverikontsert ja Šoštakovitš. Esimese ajal nokkisin.. (meenutagem kolmepoolt tundi und eelmisel ööl) teine oli aga üsna lahe. Orkester produtseeris erakordselt peenetundelist koosmängu ning haruldaselt vaikset pianot. Dirigent oli vaatamisväärsus omaette. Poolpikkade lokkis juustega. Ta kindlasti salaja tahaks, et nad punased oleksid. Haha. Et neid siis veelgi uljamalt tukka visata. Niiet kogu linnamineks oli seda väärt.

Kui olin just alt-korruse Nielilt madratsi laenanud, sain sõnumi, et Samuel (edaspidi S ) istub Mjölbys katkises rongis. Mjölby on Stockist 2,5 tunni kaugusel ja rong oli niigi tund aega hiljem sõitma hakanud, niiet hakkasin vaikselt muretsema, kas ta jõuab viimase metroo peale. Õnneks tuli peale viimast metrood seekord VEEL üks metroo, niiet sellega tas saabus. Kui talle vastu läksin, kartsin seal peatuses oodates esimest korda oma Stocki aja jooksul. Nimelt tuli üks purjus must mees ja hakkas mult pärima, ega ta mind ei ehmatanud (kui ta äkitselt mu kõrvale prantsatas) ja igast veidraid küsimusi, millele ei osanud kuidagi vastata, sest ei suutnud välja mõelda, milline vastus diplomaatilisem oleks. Ta pilk oli hägune ja ma kujutasin juba ette, mis hirmsaid mõtteid ta võib haududa. Noh. Õnneks sai ta kõne ja unustas minu ning rong tuli ka üsna piisavalt ruttu.
Njaa. Igastahes. S'iga uisutasime Lappisesse ja Markus (S'i hea sõber, seesama, kellest ikka vahel rääkinud olen) tuli külla. Et juua väikest teed. Väike tee kestis kella viieni. Hullult lõbus oli.

Eile sõime hilja hommikust ja mängisime veits pilli ja läksime S'i vennale Uppsalasse külla. Sest talle oli 6 päeva eest tütar sündinud. Sadas ülipaksu lund ja läbi Uppsala kõndida oli kui muinasjutus. Tegime pirukaid ja imestasime beebi väiksuse üle. Hämmastav! Ootan Hansu näha, ootan Hansu näha!!!

(Vahepalaks: Istun praegu laevas ja mu selja taga käitub üks umbes 18-aastane tsikk ühe poisiga niivõrd vastikult, et täitsa piinlik hakkab.
“Tee mulle teene, mine too mu laadija, kohvrist”
“Eee.. kuule, mai viitsi...”
“Pliis”
“Sa lõid mulle rusikaga silma eile”
“Eee.. ei ä! No okok, ma olin vihane.”
Hmm. Mis mõttes. Kutt soostus lõpuks ja ei leidnud siis ja tuli tagasi ja sai õiendada ja läks tagasi ja leidis ja pani selle lauale ja tsikk ei näinud seda arvas, et too jälle ei leinud seda ja poiss sai jälle õiendada. Vastik.]

Õhtu poole hängisime-mängisime Markuse juures ja jõime igast häid teid ja sõime mõnusalt tumedat šokolaadi meresoola ja tšilliga. Mmmm!!!
Täna hommikul küpsetasid poikad pannkooke ja ma pakkisin viimaseid asju, sel ajal kui akordion-viiul pöörast mussi mängisid. Ei suutnud oma õnne uskuda. Niivõrd lahe!!!

Läksime mu kottidega kooli, et suurt kotti sinna jätta ning ühinesin S'iga (muuseas, kas nii, ülakomaga on grammatiliselt õige kirjutada??? Või oleks parem kirjutada S-iga äkki kirjutaksin hoopis lihtsalt “Siga”???) et minna tema saund-chek'i (sama küsimus..). Ja seal äkitselt sattusin segadusse, et pekki, ma ju ei tea, kas laev väljub ehk kuskilt mujalt, ja mitte sealt, kust harjunud olen. Päris piinlik oli koduseid ses asjus tülitada. Nojah. Orienteerusime vanalinna mõnusaimasse (mitte, et ma mõnes teises käinud oleksin;) kohvikusse, et enne äraminekut juua üks väike kakao. Kahjuks ei jäänud aega minemaks taga kaasa, et uut viiulit vaadata. Sest ta otsib parasjagu omale uut pilli. Igastahes,

[mu seljataga käib kahe u 30-aastase tüübi vahel vestlus teemal, kellega mööduvaist pihvidest võiks polkat tantsida. “Uuh, vaata seda (puuduvat) särki, küll sellega keerutaks!” Rääkisid rääkisid kui üks tabas ära, et seda kõike kuulan. Ja muigan. Ning tolle hääletoon ja jutt kohe muutusid. Teine sai ka üsna pea aru, aga jätkas ilge elumehe maneeri. Naljakas naljakas. Et mitte öelda usku...matu. :D]

sadamasse jõudsin kohale parajal ajal. Rabistamata.

Laeval toimuv on ikka nääästi. JAHT!!! - miski “minu maailmast” välja jääv. Miski, mis paneb imestama. Noored purjus kooliekskursioonikud ja vanad armunud turistid-tädid-onud värviliste pluuside ja lokitud peadega. Kampas noored väljamaal töömehed, kes on purjus ning mõned veits vanemad tasakaalukamad töömehed, kes kõike seda kõrvalt jälgivad. Ning mõned üksikud tudengid. Jajah. Lotta sageli eksis sõnaga “cruise” (kruiis) ja ütles selle asemel “cruesade” (ristiretk). Päris tabavalt tegelt.

Väga mõnusad paar päeva olid. Ülirahulikud ning täpselt sellised, mis hoidsid mind olemast kurb äramineku tõttu.

Pakkides

2009-12-16T10:43:00.000+02:00

Eile oli Lotta&Adami&Johani juures folkarite pidu. Pärast 3,5 tundi und ja Jullie rongi peale saatmist on uni ikka veel silmas. Ja tuba täis riideid ja asje, mis kõik vaja kotti toppida. Eile pesin pesu ja otsustasin, et sel korral kasutan kuivati vaimustavat omadust kuivatada. AGA. Miskit läks nihu ja kui oma puhastele rõivastele järele läksin, olid nad ikka veel täiesti märjad. Niiet eile rippusid kõik asjad kõikjal. Noh, energiat sai säästetud vähemalt. Vähemalt elektrienergiat. Minu oma ehk mitte.

Lisaks sellele peole oli eile veel teinegi üritus. Internatsionaalide ühis-sööming koolis. Täitsa kurb oli kohe. Sest kui folkareid näeb jälle ja jälle. Tahestahtmata. Vähemalt kord aastas kuskil ikka, siis mitte-folgi-inimesi võib juhtuda enam mitte nii pea nägema ju.

Lund tuiskab. Esko mängib Myspace's ja lähen vist hommikusöögiks soendama kolehead köögivilja sodi riisiga. Mmm.... Akna taga on hästi paksud harakad. Söövad pihlakaid.

Lähen täna politseisse. Et uurida, ega nad mu Torsotaigerit juhuslikult leidnud ei ole.

Päikesekiireksed paistavad!!!

<:3 )-----

2009-12-15T02:25:00.000+02:00

Nagu onu Fred kunagi ütles: "Inimesed jagunevad kahte, ühed kes on õnnelikud ja vahest õnnetud ja teised, kes on õnnetud ja vahest õnnelikud. Mina kuulun esimesse gruppi."
Sest isegi kui väikesed asjad võib-olla ei ole nii, nagu ideaalis võiksid olla, siis on ju niiiii palju, mille pärast rõõmu tunda!

Täna oli õues kärekülm. Ja mulle jälle meenus, mille pärast mul need kolešefid Hugo Bossi saapad on. Eks ikka selle tõttu, et nad niivõrd libedad on. Tegelt ka. Päris elamusterikas oli täna see kooliukerdamine.

Keeled on ikka räigelt lahedad. Eriti, kui neid korraga kasutada. Näiteks rääkida Kaijaga Eesti keeles juttu ja aidata tal Saksa keele kodust tööd teha seal Ameerikas ja samal ajal kirjutada Taanimaale Taani-Inglise sega-keeles ning kellegagi Rootsis suhelda Rootsi-Inglise sega-keeles. :) Ootan põnevusega, kui palju hakkan jaanuaris kooli kohvikus hängides (see ju põhiline suhtlemise koht) teistest aru saama.

Elu on täpselt selline, nagu me selle enda jaoks mõtleme.
Et siin varasel õhtutunnil kell kolmveerand kaks tarkuseteri pilduda.

Head ööd!
----( E:>

Julkonsert ehk 18-13=5

2009-12-13T17:09:00.000+02:00

Eile oli KMH's suur Jõulukontsert. Pika ja teguderohke päeva nimel alustati seda koolis ühise hommikusöögiga. Värskelt küpsetatud leib ja riisipuder.. Mmmm... Siis lavaproovid ja hiljem raamatu "30 aastat pärimusmuusika osakonda KMH's" estitlusega. Snäkid ja värgid ja Ole Hjort, legend, mängimas viiulit. Kui ta mängima hakkas, kõlas see täpselt nagu mõni arhiivilindistus. Haha. Väga lahe.

Jõulukontserdi näol on tegemist ainumase üritusega KMH's, mis täidab kooli suure saali (umbes 450-500 kohta) ja alati jääb rahvast ukse taha. Seekord mitte liiga palju, vaid niiumbes 50. Kontsert oli vägev. Kõikidel esmakursuslastel oli soolo number ja mõned väiksemad ansamblid sh Blink esinesid ja loomulikult KMH Folk - pärimusmuusikute ühendkoor.
Kõik esmakursuslased juba mängivad nii hästi, et jube kohe. Siin koolis on küll nii, et ükskõik, keda valida, ikkagi on tegemist suurepärase muusikuga. Suursuur rõõm on saada kõigest sellest osa...

Kontsert nägi välja nii, et Susanne, meie osakonna juhataja istus Jõulumemmena lava ühes nurgas ja luges luuletusi, mida ise olime enda kohta tutvustuseks kirjutanud ja sel ajal pandi helitehnikat paika, laval kolmele esinejale korraga ja siis spotlight läks ühelt teisele. Tunnen, kuidas mu väljendus on läbi käinud suure taandarengu aga noh, ehk saite aru. Meil oli näiteks selline luuletus:

four women from five lands
are going on a tour.
in two years and four schools
they learn more and more.
it is the new nordic master band
that form now on is called blink,
form their attitude and groove
you will now get a wink.

Seekordne esinemine tuli meil paremini välja kui eales varem. Oli selline, "noh, nüüd tuleb emotsioone muusikasse panna" tunne. Lihtsalt kohutavalt mõnus oli mängida. Tegime lõpus natuke nalja ka. Mida siia vist hästi kirja ei saa panna, ses mõttes, et raske kirjeldada, mitte, et trükimusta ei kannataks.

Paljupalju tuttavaid oli kontserti kuulamas. Ka iirimuusika austajast sõber bussist. Kes võitis loteriiga tolle eelpoolmainitud raamatu ja puha. Vedas tal. Saime Blinkiga väga positiivset vastukaja. Oeh. Ka mu viiuli tooni kohta ja ühise saundi ja laheda loo ja üleüldise olemise eest.

Kontserdist rahunemiseks hängiti veidike Hjortenis ehk pärimusmuusikute oma kontoris. Haarasin laual olevate kartulikrõpsude järele ja.. PEKKI! Selle nimel, et ikka pärast tantsida ka saaks (st, et tantsupartnerid pärast esimesi polskasamme ei põgeneks), pidin ju sellest hirmsast sibulahaisust lahti saama. Seega sõin mitu lusikatäit mett. See trikk töötas muuseas päris hästi! ;)

Pärast oli niisiis koolipidu. Ühes saalis oli jätsutüüpide kaverbänd esitamas kõiksugu hitte. VÄGA hästi, kusjuures. Laulja oli ikka tõeliselt tasemel ja instrumentalistide soolod viimasepeal.. Teises saalis oli polska jm tantsimine ja pillimäng. Ja loomulikult, Rootsile omaselt, oli igas nurgas väike buskspel-põõsamäng. Väga tore õhtu oli. Täis tantsu ja pillimängu ja mõnd põnevat vestlust ka. Hah, ma arvan, et üks põhjusi, et õhtu nii tore oli, oli ka see, et tulime Jullie ja Lottaga sealt ära enne, kui asi käest ära st inimesed liiga ülemeelikuks jõudsid muutuda. Tegime seda ka reedesel Tommi&Elina soolaleivapeol. Mõnus. Minna siis, kui bussi/metrood ei pea veel pool tundi ootama.

Nojah. Sellegipoolest suutsin terve päeva maha magada täna. A see oli seda väärt, sest Jullie, Markus (akordionimängijast Rootsi-Soomlane koolist) ja Niel (Jullie naaber altkorruselt) olid külas ja me sõime pannkooke ja üritasime vaadata filmi "Viies element". Mis väga hästi ei õnnestunud küll. Aga noh, see ei olnudki ehk põhiline.

Stockis olemiseks on jäänud 5 päeva. Ja ma olen kurb, et pean lahkuma. Aga nagu ka Shetlandilt ära tulles - olen selle üle rõõmus, et kurb olen. Iseennast tsiteerides: sest kerge südamega saab ju lahkuda vaid sealt, kus ei meeldinud. Mitte, et see nii väga geniaalne lause oleks hah.

Traagiline ööklubip6leng - Permis hakkasid pead lendama

2009-12-09T18:53:00.000+02:00

Pealkiri Eesti Ekspressist.
Kas pole mitte paljum6tteline?

Hämming!!! :)

Dziisas.

2009-12-09T16:56:00.000+02:00

Puuh. Meil oli praegu Mickega tund. Kompositsioon. Ja POOLE sellest ajast kulutasime millegi täiesti uskumatule. Arutasime, kuidas on stuudiosituatsioon ikka erinev ja oeh. Mingeid m6ttetuid teemasid, mida olime grupisiseselt juba läbi lahanud. Aga ilmselt mitte piisavalt. Plin. M6ttetu.

Täna 6htul on Spelpumalag - nagu spelmanslag ainumase vahega, et spelMANide asemel on spelPUMAd. Ehk naismängijad. Lahe.

Ma lähen trenni nüüd. Et siis veits kääksutada. Jeesh.

...

2009-12-08T01:12:00.000+02:00

Svenska tentamen läks mycke bra. Või noh... Ma ei tea muidugi, kui õigesti või valesti ma oma essee "Kuidas ma Jõule tähistan" kirjutasin, aga ma vähemalt kirjutasin ja mis seal ikka nii hullusti sai minna. Välja arvatud kõik need grammatikareeglid muidugist. Haha.

Tegime just Lottaga koduseid töid jälle. Viimasel hetkel, nagu ikka.

Ja muuseas. Kuulan just Myspace'st tolle kunagi eelpoolmainitud Iiri bändi uusi salvestusi. Areng on pöörane. Mul kohe hea meel! :)

Hommikul on meil pool 9 proov. Pole veel enne siinmail nii vara kooli läinud. 9 on olnud maksimum (miinimum ehk sobiks küll paremini?)... Võimas. Ja siis lähme stuudiosse. "Shoe prints+Autumn leaves" läheb purki.

Venezuela! Arrriivaaaa! Jose, Maria, Michelangelo ja teised sakslased.

2009-12-07T16:00:00.000+02:00

Istun siin postkaartidega kapi kõrval ja joon külma teed. Teesklen Rootsi keele õppimist. Kuulan HaugaardiHoirupit ja proovin paraneda šokist, mis mind tabas, kui kuulasin üht paari aasta tagust kontserti, kus mängisin! Andestage, te, kes olite sunnitud kuulama täiesti gruuvivaba ja mõtestamata viiulsaagimist. Oeh.

Jalutades läbi linna silmasin hiljuti ühel vaateaknal põdratopist. Vedamas saani ja Jõuluvana. Kes muuseas ei olnud isegi mitte topis. Vaid lihtsalt suvaline nukk. Kus valitseb õiglus siin maailmas?

Eilse hommikusöögi kõrva vaatasin veits telekat. Telešoud sellest, kuidas Paris Hilton otsib oma British Best Friendi. Tuhanded pürgijad ja igal nädalal hääletatakse keegi välja ja kogu see sama jama nagu ikka. Fabian mu koridorist hõikas uksest sisse, et haha, ma panen oma lastele nimeks Berliin, Hamburg ja München. Eee... ok..? Kummaline on see aga hiljem selgunud kontekstis.

Sain nimelt Inge käest teada, et tal on tütar (kellel ei ole õnneks linna nime) ... Nojah. Ma ei eelda, et inimesed käiksid ringi rääkides, et "tere, minu nimi on Leo/Lea ja mul on tüdruk/poiss-sõber ja laps ja majalaen!" aga.. vältida neid teemasid on ka veits kummaline. Seda enam, et sellest lapsest sain teada mitte tema enda käest. Ja.. käituda nagu muud (koju jäänud) elu ei oleks olemas... VEIDER! Hah, tegelikult kuulsin eile Johannalt koolist ka, et tal on laps. "Oh, kui lahe! Kui vana ta on?" - "18". Nojah. Alustada kooli 35selt, on see ju arusaadav aga... Jajah. Elu on seebiooper.

Hah ja pärast seda Paris Hiltoni šõud oli järgmine, peaaegu, et veelgi naljakam šõu: "Dance your ass off!" ülekaaluliste tantsijate võistlus. :D Elagu inimfantaasia piiritus!

Emilia peika Erik tegi nalja, et me, Nordicud, oleme nagu Robinsonid. Suvalised inimesed pannakse koos tööle igal nädalal hääletatakse keegi välja. AGA. Meie puhul peab see inimene kohale jääma. Erik: "And now, the results of this week's voting: Emilia was voted out by her bandmates. AGAIN! See you next week!" Lisasin sinna veel tõiga Ameerika Supermodellidest: "This girl has to pack her belongings and return home immediatly" --> "This girl has to back her belongings and then unpack them again!". Kas pole mitte must huumor? Haha.

Okok. Svenska nüüd.

Superstaar

2009-12-07T01:49:00.000+02:00

Oman lihaseid, mida ei enne ei kujutanud ettegi endal olevat! Kui ma suureks kasvan (loe rikkaks) siis ostan endale sõudeergomeetri. Raudselt.

Käisime Anna, Hilde ja Johannaga täna Skeppsholmenis. Suuuur maja täis amatöör-hipisid-folkareid-keskealisi-noori-vanu-rahvamuusikatantus-huvilisi. Fika ja supp ning pillimängtants. Kohal oli mitumitusada inimest. Lahe. Nägin Stefanit Etno Histeriast ja mitmeid tuttavaid Rootsist. Sattusin ühte pisikesse ruumi, kus küünlavalgel klarneti järgi tantsiti. Mingil hetkel väsis too aga ära ja ma hea meelega võtsin mängu üle. Sain katsetada oma Rootsi lugusid ja enda kirjutet palakesi. Gunnar koolist tuli ka mängima. Hullult lahe oli. Tantsuks on ikka hoopis teine värk mängida. Vahepeal keeruline ka.

Vaatasin enne superstaari saate klippe netist. Põnev. Loodan, et järgmiseks SS'iks saab emb-kumb poikadest.

Oh. Pekki. Jälle on HILJA. Sest loominguliselt sattusin rääkima feissbuki tsätis liiga kaua juttu.

Homme on Rootsi keele eksam. Mis tuleb naeruväärne. Sest ma ei oska ingen ting. No homme päeval õpin. Lycka till!

IGEN..?

2009-12-06T01:23:00.000+02:00

Täna oli tegus päev. Missest et hilise algusega. Tegin trenni sellesinatse..ee sõudeergomeetriga ja harjutasin (pärast 4 tundi olid näpud täitsa soojad juba) ja käisin finnskogspolskat õppimas Stalletis.

Tantsuõhtu Mats Berglundi järgi oli mõnus. Folgiharrastajate näod saavad juba tuttavamaks. Sain paar ringi ka Antoniga, kes on õppinud polskaõpetaja (kes koos oma tüdruksõbraga eelmisel aastal samal kursusel kus meie Gdanskis õpetas), keerutada. Ainuüksi nende tiirude pärast oleks end kohale vedada tasunud. Oeh. Veel tantsida!!! Palun. Kõik muu oli lihtsalt plussiks.

Tagasiteel sõin oma traditsioonikohaselt 7/11 ostetud jäätist ja mõtisklesin Rootsi tütarlaste moe üle. Igen (jälle). Noja aga tegelt see ei ole üldse teema.
Head ööd!

Näe, siin ma olen!

2009-12-05T03:26:00.000+02:00

Jajah. Nagu enne kirjutasin hilistest tundidest.
Kell saanud pool 3.
Mulle ikka meeldib, kui Hjortenis (folgikoridori "kontoris") jämm on.
Hiljem läksime folkaritega ühele lahedale kontserdile. Balkani muss. Meeletu. Kargamine ja pöörasus. Uhuu..
Ja siin ma jälle olen.
Keset ööd!
Homme teen sõudeergomeetriga trenni. Tegelt ka!

Tegusus

2009-12-04T18:43:00.000+02:00

Tere üle pika aja.
Olen koolis. Käisin just vioola tunnis. Heasti läks. Viimasel ajal on mu päevarütm täiesti paigast ära. Lähen aina üleliia hilja magama ja ärkan ka vastavalt. Kuidagi on nii kippunud olema, et 6htuti toimub igast asje. Kord on naabersakslaste juures filmi6htu, kord jälle miski kontsert v6i JalmariSandraga poole ööni pläkutamine. Mis muidugi l6ppes sellega, et ronisin öösel kell kaks Jullie aknast sisse ja hakkasime makarone keetma. Sest ta oli ka juhuslikult üleval ja kolenäljane ja ma ei suutnud heale k6hutäiele ära öelda. Ja seda enam, et kell oli poolüksk6ik.
Eile käisime Uppsalas Luftsråk'i kontserdil. Kena oli. Kuigi ma poole ajast suikusin. Haha. Pärast käisime staaridega (Sven Ahlbäck, Maria Kalaniemi ja Johan Hedin) 6lut joomas. Nojah. Ma muidugi tegelesin hoopis gl6gi (mis siinmail alkovaba on) ja kakao manustamisega. Jeesh.
Otsustasin nüüd, et tulen koju 18ndal. Sest 17ndal tulevad paar s6branotsut Stockholmi ja oleks kahju neid mitte näha. Ehk siis. 19ndal on mul ilmselt Eesti toidu päev!:)

Blink

2009-11-30T03:01:00.000+02:00

Aasta aega tagasi unistasin Nordic Masterisse sisse saamisest. Kahtlesin, et kas ikka olen piisavalt hea mängija ja kas nad ikka tahavad kedagi Eestist... Ja nii edasi.

Täna õhtul, kui istusime Sveni, Haraldi, Hakoni, Kristiina ja Susannega S&S köögis, sõime imehead toitu tundus kõik kuidagi ebareaalne. Sest olime just saanud ÜLI positiivset tagasisidet oma esimese eksamikontserdi kohta ja iga üks meist vestelnud oma mentoriga. Ja see kunagi kauge unistusena tundunud Nordic Master on minu jaoks täiesti reaaalselt olemas. Kogu oma heade-veadega. (Jajah, tean küll, kuidas õige tegelt on!)

Meil on nüüd bändil nimi. BLINK.

Ja kontsert läks hästi. Isegi kui olin pabinas oma vioolaoskuste pärast ja ärritunud mitte tulnud kuulaja tõttu. Imelik. Kohvik oli TÄIESTI rahvast täis. Külalisi oli palju rohkem kui kohti ja neid oli PALJU rohkem kui eales oodata oskasime aga ikkagi olin häiritud kuna üks tuttavaist ei suvatsenud kohale ilmuda (äkki ta luges google-translate abiga mu blogi sissekannet oma kontserdi kohta?) Kes teab. Selline ignorantsus peaks enda eest rääkima. Jajah.

Kust palun saada umbes hästihästi palju raha, et osta endale HEA (lugeda: VÄGA hea) viiul? Palun? Ma kardan juba ette tagasipöördumist oma enda pilli juurde... Ah. Pekki.

Igastahes. Tänane SveniSusanne juures olemine oli ülimõnus. Nordic Masteritena saame sageli palju erilisema kohtlemise osaliseks... Tavatudengid ei käi näiteks kunagi Micke (Marin) juures kodus tunnis või Sven Ahlbäcki juures kodus hängimas. Nagu meie... :)

Päevad ei ole vennad ehk Väga Lahe.

2009-11-26T00:07:00.000+02:00

Ja tore on!
Sest täna oli Väga Lahe päev! Viiulitund läks hästi - esimest korda tundsin end kindlalt ja mõnusalt, kui üht väga keerulise rütmikaga polskat koos Ellikaga mängisime. Sain talt ühe hea mõtte: "Ka kooliaega peab nautima, ei tohi olla ainult raskeraske. Sest see on ju osa Teest..." Kas pole mitte õige? Sest lõppude lõpuks oleme me ju terve oma elu teel. Jõudmata pärale. Vähemalt mitte muusikaliselt. Loodetavasti ;) ALATI on ju midagi õppida, millelegi uuele keskenduda...

Ansambli tund läks ka hästi. Mikele meeldis, mis me teinud oleme, mis on väga positiivne. Reedel läheme talle koju harjutama. Põnev. (Tal on koer!!!)

Õhtupoole läksime Lotta ja Emiliaga Stalletisse sest seal mängis Stormstuga (Meie kooli õpilaste bänd) tantsuks. Tantsisin terve õhtu ja väga lahe oli. Eriti gruuvi muss. Kohe ei saanud kuidagi paigal olla! :)

Ja nüüd tulin Lappiskoju ja mõtlesin suurest inspiratsioonist, et hakkan koristama aga ehk ikka ootan homseni ja teen täna Unematile rõõmu.

Mossmoss

2009-11-24T22:46:00.001+02:00

Eile olin liiga kaua üleval, kirjutades miskit juttu Artistic Research and Developemendiks. Ja ärkasin liiga vara, et lugeda ja teha veel miskit kodust tööd. See ilmselt karistuseks liiga mõnusa nädalavahetuse eest... See oli tõesti fantastiline... Emilia kodus olime Nordicutega. Lambad ja hobused ja koerad ja kassid, päris emast-isast-vennast rääkimata. Ja päris kodu toidust... Ja reedeõhtune mittemidagitegemine (st teleka vaatamine)...

Noigastahes. Aga keegi peab ju koduseid töid ka tegema. Ja seda järelikult une arvelt.

Hommikul tegin endale kannuga teed ja panin piima akna taha, et see soojaks ei läheks. Ja vaid paar minutit hiljem tuli harakapoiss ja tahtis seda kaasa võtta. Aga selle asemel lükkas lihtsalt alla. Ma ei tea, kuidas mu alumised naabrid taevakingitustega rahul on... Haha...

Kuigi meil oli täna Sven Ahlbäckiga jälle väga tore tund, olin täielikus motivatsioonikriisis täna õhtupoolikul ja tundsin end hirmus haletsusväärsena, niiet tulin parem Lappiskoju tulema. Ja looooomulikult tuli muga sama rongi peale vahetusõpilane Tuomas Soomest, keda pole juba AMMU näinud. Just sellises olekus peab nägema inimesi... Oeh.

Viimasel ajal ei hängi ma enam köögis nii palju kui enne. Sest üks pakistanlasest koridorinaaber vihjas kord, et äkki läheks kohvile. Ja vaid ainult mõte sellest ajab mulle judinad seljale, niiet.. uuh.. Vastik. Nüüd loodan iga kord, et ta ei satuks köögis olema. Kui olin üle-eelmisel nädalal haige, oli ta väga abivalmis ja rääkis, et tal on üht head rohtu, mille ta ema on valmistanud. Inglise keeles kasutatakse "ravimi" ja "narkootikumi" jaoks sama sõna: "drug", mis pani abipakkumise veelgi halvemini kõlama. Jeerait ma ju hakkan mingit "homemade drug'i" võtma...

Pühapäeval on meil nordicutega esimene eksamikontsert... Mhmmm

Elasid kord kolm põrsakest. Niff-Niff, Naff-Naff ja H1N1. Jajah. Kas teist keegi on saanud e-mailile kaarti kolme põrsakesega, kellest üks kannab maski? Ma ka mitte..

Nordistan

2009-11-20T03:27:00.000+02:00

Hejsan!
Nüüd on esimene kontsert Nordistaniga (võimalik nimi, mis arvate?) ja minu debüüt vioolamängijana möödas. Täitsa huvitav oli. Hea huvitav, mitte halb huvitav. Ja nüüd hängisime Emilia baikersitest sõpradega hotelli lobis. Väga tore oli. Ja käisime KajaTemplis - Växjö veetorni all on meeletu kaja. Hängisime seal ja tegime veidraid hääli ja jube lahe oli! :)
Kell saab kohe kolm.
Mmm. Unii..unii.. magus horisontaalsus ja põnev homme. Kassidkoeradlambad ja kellegi PÄRIS KODU!!!!
:)

Kohvinurgake, mille juures on kiri "Welcome!"

2009-11-18T23:49:00.001+02:00

Tere!
Olen jälle konspektiivne:
+ Täna kuulasime 5-6 tundi põnevaid fakte Rootsi, Skandinaavia ja üleüldse folkmuusika ajaloost. Konspekteerisin umbes 10 lehekülge, et siis homme Emiliale kõigest ettekanne teha.
+ Hommikusöögilaud on siin parim kõikidest hommikusöögibuffeedest, mida kuskil näinud olen! (Kodused ja sõprade juures kogetu ei loe antud hetkel)
+ Ostsin täna metronoomi. Ma ei suuda ikka veel uskuda seda. Olen oma muusikaõpingutega magistrikandis ja alles nüüd saan endale päris oma metronoomi. USKUMATU! Tegelt ka. Ma ei saa aru, kuidas ilma olen kogu selle aja läbi ajanud. Nojah, tegelt ei ole ka ja ilmselt on seda mu mängus ka tunda! ;)
- Ilm oli jälle kolevastik. Lausa tormi lubab täna ööseks.
+ Alguses kummaline proov Nordicutega läks ikka toredaks. Ilma Emiliata on ikka väga raske harjutada. Kui kogu aeg on 25% loost puudu.
+ Õhtusöök oli väga hea. Isegi, kui magustoit oli umbes ühe supilusika suurune.
+ Läksime pärast lobisse hängima, "ehk võtame ühe tee?" Aga siis avastasin ma nurgakese, kus oli kohvimasin (see suur ja uhke nuppudega, et millist tahad). Ja seal nurgakese juures olid küpsised ja silt "Tere tulemast!" Kas pole mitte võimas? Jõin kaks tassi kuuma kakaod ja hakkasin veresuhkru taseme tõttu totakalt itsitama.
+ Lotta ja Jullie on minu toas ja tegelevad oma asjadega. Ja Emilia just helistas ka niiet mõnus õhtu! :)

Växjö

2009-11-18T00:12:00.000+02:00

Suure tuuseldamise ja pillide/koti tarimise järel jõudsime kõik kolm kenasti rongi peale. Jeesh. Minu esimene kogemus X2000 sõita. Ehk siis Rootsi kiirrongiga. Ja tundus nagu oleksime sõitnud paadiga. Loksus nii väga.

Jõudsime siis siia ja saime Magnusega kokku. Sümpaatne 50ndates härrasmees. Kes siiski ei olnud niivõrd härrasmees märkamaks pakkumaks end appi mõnd pilli vedama või nii. Tuleb meelde Merikese õhkamine Eesti meessoo viisakuse järgi.

Kui hommikul pakkisin, mõtlesin, et ei tea, kas peaksin magamiskoti igaks juhuks kaasa pakkima. Kes neid hosteleid teab. Ja nüüd.. "Kuna kogu Växjö hotellid on täis bukitud Folkspartei liikmeid, siis saime teile ruumid Gardinal Hotelli.." Meie päralt on kaks sviiti. Jajah. Sviiti. Ja ma olen siin tegelt üksi. Sest Emilia jõuab alles neljapäeva ööks siia... See on lausa naeruväärne! Ja õhtusöögi buffee on sviitide hinna sees.

Ei vaidle vastu! :)

Positiivsus versus

2009-11-16T21:46:00.000+02:00

Ärkasin üles liiga hilja. Vaatasin õue.. KELL ON VIIS!!! Ei. Nii kaua ma siiski ei maganud. Aga ilm oli selline, mis lubas oletada, et kell võiks VABALT juba 5 olla.

Tänane ansambli, õigemini siis komponeerimise tund oli väga tore. Mikael on väga lahe õpetaja. Nojah. See, et me alles nüüd temalt tunde hakkame saama on iseasi aga nüüd me vähemalt saame neid. Ja kõik toimib! Temaga saab nalja ka ja ta TEAB.

Pärast tundi käisin Multikulti muusikapoeskohvikus, et küsida, kas saaksime seal teha enda eksamikontserti! Läbirääkimised olid väga edukad! Jessikas! Multikulti on värviline viirukilõhna täis väike koht. Ja selle kõrval poeke "Fröken Söt" - neiu armas, kus on öökullikõrvarõngad. Jajah. Ja ei. Mul ei olnud rahakotti tol hetkel kaasas! ;) Aga ma arvan, et sinna inspiratsiooni ammutama satun veelgi.

Tulin läbi uduvihmase linna, kuulasin jälle mõnusat mussi ja.. Lihtsalt jube hea oli! Jälle need pisikesed rõõmud... Otsisin endale klassi ja mängisin pilli. Mõned tunnid. Ja siis tulin koju ostes endale Vienetta jäätist. Mida siiski üksi ära ei söönud, (kuigi seda algusel planeerisin) sest läksin Fabiani (üks sakslastest) juurde "Walk the Line'i" vaatama. Sest aega tuli ju kuidagi ära kasutada... Oleksin muidu ehk midagi kasulikku saanud teha. Ja oh hoidku selle eest! Terve aja kartsin, et Johnny (Cash) teeb lõpuks midagi, mis kogu filmi pekki keerab. Ja olin üllatunud, kui filmil häppiending oli.. Wow.

Aga millest selline pealkiri? Rääkisin täna feissbuki tsätis ühe oma klassivennaga. Ta on väga tore. Kiiksuga huumoriga ja nii. Ta rääkis väga filosoofilist juttu. Sellest, kui vastuoluline on maailm milles elame ja oeh. Ma ei oska seda üldse tõlkida tegelt. See pani mind tundma alguses rumala ja lihtsana. Soovitasin tal lugeda toda "Blink" raamatut, millest hiljuti siin ka kirjutasin. Ja selle asemel, et küsida, millest seal juttu on, küsis ta kes selle kirjanik on. Ja sain vastuseks midagi, et "nad on tavaliselt midagi tarbinud" ja muud säärast. Pekki. Mis mõttes? Ma ei tuleks selle pealegi, et kui keegi mulle midagi soovitab, hakata esimese asjana seda maha tegema... Ja siis mõtlesin, et äh, mis mõttes ma ennast rumalana tunnen? Kas ainult selle pärast, et ei oska/(tahagi ehk?) keerulisi sõnu teha vaid pigem võtan asju otse. Kui keegi mult küsib, kuis käsi käib, ei hakka juurdlema kui veider see sõnapaar on, vaid vastan ja tunnen ehk isegi rõõmu, et näe, teda huvitab... Oeh. Kui juhuslikult seda lugema juhtud, kulla klassivend, ära pahanda, eks. Ma lihtsalt arutlen kõva häälega. Ja ilmselt oleksin seda sama juttu sulle seal tsätis ka rääkinud, kui mu internetiühendus pidevalt katkenud ei oleks ja kõht iseennast seedima hakanud...

Täna oli jälle Bachi päev. Mõnus. Vahel kõlab ta hirmsalt a täna oli täitsa tore kohe! Jaah! Loodan, et homne hommik on ka Bachisõbralik!

Homme pärastlõunal sõidame Nordicutega Växjösse. Et kuulata järgnevail päevil loengut Rootsi pärimusmuusika ajaloost. :)
Headööd!

Affirmation - jaatus!

2009-11-15T01:32:00.001+02:00

Sattusin tänu Maarja blogile ning hoopis ühele teisele laulule Savage Gardeni peale. Kuulan nüüd juba tükimat aega erinevaid lugusid ja.. Kuigi see bänd läks mulle korda niiumbes 8 aasta eest, mäletan siiani lugude sõnasid üsna kenasti peast. Veider. Sest siis ma ei saanud ju kõikidest sõnadest väga hästi aru...

Olen täna jälle kodus olnud. Kuigi üsna tervena. Ilm oli lihsalt liiiiga vastik, et end kooli harjutama vedada. Kääksutasin siis veidi kodus. Ja kirjutasin üles oma viimati mitte veel küll päris valmis olevat lugu. Lugu, mis räägib ootamisest. Kuigi ma ise ka ei tea täpselt, mille ootamisest. Kas metroo, telefonikõne, kaaslaste või hoopis millegi, mida eriti sõnastada ei ole võimalik. Godot' ehk? Haha. Oh. Leidsin just loole nime! Godot' oodates! :) Kuigi.. Äkki on see liiga tume nimi?

Oo. Olen just hiljuti avastanud Youtube'i. Ja selle avarad võimalused. Hetkel eitan naiivselt selle ohtusid ja tohutut ajakulu, mis on kogu selle meeletu hulga mussi ja filmide taga. Praegu on ainult suur rõõm!

Leidsin Peter Bastieni raamatust "Ind i musikken" räigelt hea tsitaadi: "Det er vores forestillninger om os selv, der sætter grænserne for hvor langt vi når!" Ehk siis (ülivabas)tõlkes: "See on me endi ettekujutus meist endist, mis seab meile piirid, kui kaugele jõuame!" Kui natuke järele mõelda, kas pole mitte tabav?

Oeh. Kell on märkamatult palju saanud. Peaks vist põhku pugema. Head ööd!

Atonement - lepitus

2009-11-14T16:44:00.000+02:00

Eile sattusime Kairiga netis peale Keira Kneightlyle, kes kandis tol pildil kohutavalt kena rohelist kleiti. Tuli välja, et see on filmist "Atonement". Hiljem ei suutnud ma vastu panna ja mitte väga raskete otsingute tulemusena leidsingi netist võimaluse filmi vaadata. Youtube's on see üleval. Küll 10-minutiliste juppidega (ja ilma tõlketa loomulikult) aga no, ega see ju ei sega! VÄGA hea film oli. Ülimalt karm aga ilus sellegipoolest.

Näe. Pole poolt kuudki möödas ja juba olen oma blogimise rekordil täitsa ligidal.. Siiani on maksimumiks olnud 11. Nüüd aga on 11nes juba möödas! Võimas, mis?

Oeh.. lühikokkuvõte Iiri bänd Umami esinemisest!

2009-11-14T01:00:00.000+02:00

* Sain Lotta ja ta peika Vesa nõusse kaasa tulema! See ei olnudki väga keeruline sest Vesa on suur Iiri muusika austaja. Ta isegi käis Limerickis vahetusõpilaseks kunagi. Ja Lotta oskab natuke stepp-tantsu!
* Seisime alguses tagapool seina ääres - koht oli üsna täis ja ruumi istuda üldse mitte. Aga noh. Okoo. Veits Soome huumorit ja õhtu tõotas tulla tosikiva.
* Minu tellitud tee osutus vaevalt leigeks. Alguses sain tagasi 10 SEK-i vähem. "Oeh, ta ei oska arvutada!" väitis kelner baaridaami kohta. (Ja andis hiljem Lottale 100st SEK-ist 85 tagasi. Kui arve oli 81 SEK-i. Lotta andis üleliigse ausalt tagasi) A mai viitsinud enda tee pärast paanitsema hakata. Las olla.
* Bändi mäng oli... huvitav. Instrumentaal talutav. Viiuldaja vägagi potentsiaalne... aga ma ei tea tegelikult, sest äkki tundus see lihtsalt selle pärast nii olevat, et ta natuke nunnu on? Laul halb - äkki see jälle sellepäraset, et too laulja-kitarrist-bändimees ei jõudnud bändi proovi vaid otse kontserdile sest oli eile õhtul end LUNDIS (mis asub Lõuna-Lõuna-Rootsis) pooleks joonud? Mandoliinimängija oli täitsa ok. Ja kuigi viiuldaja ja mandoliinimängija tegid endast parima, oli neil ikkagi raskusi kokkuleppimaks, kus asub "üks". Või siis jälle rõhud... Klassikalise muusika haridusega tüüpidel, nagu juba teate nimelt puudub MEETER. Ja seda oli vägagi tunda. Oeh. Olen liialt negatiivne? A kõik ei peagi ju meeldima.
* Kui laulja esimest korda laulma hakkas, arvas Vesa, et näen välja nagu oleksin just pidanud hammustama halvaks läinud sardiini. Proovisin edaspidi Lotta koti peal olevale imearmasele vilditud rebasele mõeldes paremat nägu teha.
* Igastahahes oli mul veits viiuldajast kahju, sest ta teadis, et pubis on inimesi, kes TEAVAD, kui valesti läheb ja kui midagi ei tööta. Teised bändist ehk ei teadnud.
* Teiseks setiks saime ikkagi istuma. Ja.. paramparaaa.. selle koha peal tõmbas tuul! Niiet lõpuks istusin sall ümber keskkoha ja karvane kapuutsiga kampsik üll. Tohutult elegantne! A mul oli ilus soeng ja kenad ammuammu Veneetsiast ostetud kõrvarõngad, niiet kõigehullem ma ehk siiski välja ei näinud.
* Lotta ja Vesa läksid sööma ja ma jäin kontserti üksi kuulama. Tegelt oli ka täitsa ok kohti. Aga ikkagi tekkis tahtmine viiuldajale õigeid poogendusi näidata ja "vibraato!?!" hüüatada.
* AGA. Jah. Põnev oli. Ja ma sain nüüd veel teadmisi lavalise oleku, bändisisese suhtluse ja muu taolise kohta. Niiet kasulik käik igaljuhul!

***Alguses mõtlesin hakata plusse ja miinuseid laduma aga siis järele mõeldes... Otsustasin tärnide kasuks. ;)

A jah. Aga Kairi siin ütleb, et tal oli super päev (unustades hommikuse 40-kilose kohvrivedamise). Placebo kontsert Globenis oli räigelt lahe olnud! Ja isegi kui me tehtud kook oli veits plönn, maitses ta ikkagi okoolt ja soolane toit tuli täitsa hea välja mu meelest. Ja sain Eesti leibsi. Kokkuvõtteks ikkagi vist: Jessikas! :)

***Ja... Tegemist on ikkagi ju harrastajate bändiga. Mitte professionaalidega. Ja... Võib-olla ma lihtsalt tujutsen veidi?

Nisin-näsin-nosin

2009-11-12T20:48:00.000+02:00

Olen siis tänase kodus olnud. Et mitte võtta vastu pisikuid ja neid potentsiaalselt edasi anda. Nagu eile näiteks. Jäin napilt tunnelbanast maha ja pidin veerand tundi järgmist ootama. Mis muidugi tähendas, et rong täiesti täis oli ja ohsedaõnnejarõõmu, kui keegi sulle aina kuklasse köhib. Brr.

Päris haige ma siiski ei ole vist. Sest isu on kolehea. Sõin ära terve hunniku riisi kabatšoki-paprika-kookose kastmega. Ja nüüd ei saanud rahus olla vaid pidin kaerakäkke minema käkerdama. Et ikka midagi nosida oleks.

Jullie on (nagu juba mainisin) sel nädalal ära. Ta oli nii kena ja pakkus lausa ise välja, et äkki tahan ta kõlareid laenata! Milline nauding! Vahest muusikat päriselt ka kuulata. Mitte vaid arvutist.

Ei tea, kaua need küpsiseplönnikesed seal ahjus ka olema peaksid? Njaah.. Eksperimenteerime. Vähemalt rotiks olen ma ise. Niiet pole hullu! :)

Muuseas, sain just enda esimese tööotsa CD-kaane kujundajana! Jessikas! Räigelt põnev! Tore kui inimesed usaldavad! :)

Nohu

2009-11-10T23:00:00.000+02:00

Tänaseks oli niisiis palju õppida. Mida rohkem teha jääb, seda rohkem kuidagi jaksab. Kui ei ole midagi, ei saa sedagi tehtud. Ja eilne Rootsi keele tund jäi muideks ära. Ja ma ei saanudki oma geniaalset kirjatükki "Mu elu 20 aasta pärast" ette lugeda. Kuidas mul on bänd ja parajalt paks oma parimates aastates mees ja kaks kassi ja paar last ja nii. Rootsi folkarid said küll suu muhedaks, kui neile oma juttu lugesin. Jeesh. Kaks nädalat tagasi mõtlesin tõsiselt, et äkki peaksin Rootsi keele tunni üldse ära jätma, sest vioolaõpetajale sobis just see aeg jube hästi ja kuidagi kole uinuv on see tund. Aga otsustasin siiski jätkata. Ja siis selgus, et tol korral jääb tund ära ja nüüd ka ja mul on isegi kahju. Hmm..

Igastahes. Lottaga õppisime siis koos hommikul veel enne pärimusmuusika analüüsi ja "artistic research and development" tundi. Tegime ühele polskale modaalanalüüsi. Ja kirjutasime mingile x-vormile uut polskat. Ja arutasime loetud peatükke. Hästi lahe tund oli täna Sveniga. (Sven Ahlbäckiga - folkmuusika GURU. Ta TEAB.) Olime Lottaga kahekesi sest Emilia on Namiibias ja Jullie Taanis. Sai palju nalja ja... ja kuidagi hästi mõnus tund oli. Jah... Saime muuseas teada, mis eristab pärimusmuusikuid klassikuist. Klassikutel on nimelt RÜTM a meil on MEETER! :D Haha.

(Kell on kümme ja inimsed karjuvadkiljuvadröögivad aknast välja praegu.. ma hoian parem akent kinni. Külm hakkab ehk muidu)

Sain hommikul kell seitse Sandralt sõnumi, et kas mul kraadiklaasi on. Kõik on ümberringi haiged. Mul on pea tatti täis. Loodan, et röhitsema ei hakka. Joon igaks juhuks ingveri-sidruni-rohelist teed. Ja käin mütsiga õues. Unustasin oma villased sokid Eestisse. Jama, sest koolis mul vahetusjalatseid ei ole ja harjutada on saabastega ju vastik aga põrandad veits külmad. Hmm.

Õppisin just ühe rämekeerulise polska. Homme on viiuli tund ja ansambli tund. Kus me jälle Lottaga kahekesi oleme. Ehk siis saame pisut rohkem komponeerimisest teada. Oleks ka aeg juba! Nädala algused on alati sellised kiired. Kuni kolmapäeva pärastlõunani. Siis läheb rohkem lebomaks.

Reedel tuleb Kairi Stockholmi ja ma lähen üht Iiri bändi vaatama ja loodan, et mind veel sel korral fiddle-bättelisse ei kutsuta. Njah. Laupäevaks ei olegi veel plaane. Kuigi väitsin ühele koridorikaaslasele, et olen väga hõivatud kogu nädalavahetuse. Sest ma ei taha temaga kohvi jooma minna. Uuh. Einoh. MUIDUGI olen hõivatud. Harjutada ju vaja (ja siis natuke feissbukis hängida ja memuaaritseda ja süüa teha ja nii edasi..)!!! :)

Baltic Mastersi film!

2009-11-10T20:30:00.000+02:00

Niih. Minge nüüd sinna aadressile: www.superskaffer.blogspot.com

Seal näeb filmi. Jeah.

Lat som en oxe!

2009-11-09T00:18:00.000+02:00

Ei, tegelikult ei ole laisk kui okse. Ega ka härg. Lihtsalt praegu on Rootsi keele koduste tööde aeg ja pean tõlkima lauseid "Tähelepanelik kui kull" ja "Arg kui metskits". Jajah.

Klok som en uggla ska jag blir! Inte dum som en gås! :)

Elagu kvaliteetviiulikastid! Hurraa!!!

2009-11-08T11:12:00.000+02:00

Eile unustasin kirjutada ühest väga irriteerivast seigast. Kui olin teel Emilia juurde, võtsin viiuli seljast enda sülle ja rihmad jäid mu kätte kuidagi naljakalt. Vaatasin, milles asi... Jubin, mis imeilusat (ROHELIST!!!) kasti ja rihmu selja peal ühendab, oli lahti tulnud. St üks kruvi oli end välja keeranud. Olin VÄGA ehmatanud. See, et rihmad mu kätte jäid ISTUDES ja mitte kõndides... Kui mu (rämehea laenuviiul, kindlustatud küll aga ikka...) oleks seljapealt maha kukkunud... Ei taha mõeldagi.

Ei tea, mis ma nüüd tegema peaks.. Eestisse tulen ju alles dets keskel. Kasti saan kasutada küll. Veidike ebamugavamalt aga ikkagi... Kas peaksin kirjutama ja vigisema (täiesti õigustatult, küll)?

Nananaa

2009-11-08T00:06:00.000+02:00

Tegin ise pannkooki täna. Hommikusöögiks. Iseendale. Sest kellele muule ikka teha. :)Kui lõpuks end kooli jaksasin vedada, mängisin järjest kõik (mažoorsed) heliredelid läbi ja olin võhmal. Mis siis edasi? Paar polskat ja nii... Jejeah.

Kuna mu kodust kaasavõetud pesupulber on ammuilma otsas (ja ma rohkem Jullielt ei viitsi laenata), käisin täna pesupulbrijahil. Valisin kõige vähem halvasti lõhnava. Igatsedes Eestimaist Maierit või Miniriski... Oeh.

Siis sõitsin metrooga kauakaua, et minna Emilia juurde sööma. Tegime tacode sisse sodi: sõime Mehhiko moodi. Eh, mu pea on täitsa paks praegu ja mõtted sogased. Siis jälle mailmatuma pikk metroosõit Julliega koos, et minna Stalletisse polska õpituppa ja sellele järgnevale tantsuõhtule. Avastasime rõõmuga, et juba taipame, kus tasub ümber istuda ja kus suunas... Kohalik ühistranspordi süsteem hakkab tuttavaks saama juba!

Nagu oodatult, oli seltskond, kes tantsida soovis, vanemapoolne. Või siis armunud. Niiet kui just vanaonudega jalga keerutada ei soovinud, jäi üle vaid paar koolikaaslast (kuigi Emiliaga oli väga tore tantsida!) või niisama mussi kuulata. Ellika mäng oli loomulikult väga lahe. Ülimalt keeruline ka samas.

Haha. Kui käin enda lahelaheda (Viinist leitud) rohelise kleidiga, siis krussub ta alati mu mantli alla, nii et tundub, et olen ka kolemoodne ja ei kannagi seelikut vaid ainult sukapükse. Jessikas! Nii äkki arvatakse, et ma ka rootslane olen!

Brr... Mul tuli just meelde, et teisipäevaks on RÄIGELT palju koduseid töid. Uhuuu.. Elagu töötihe esmaspäev!!! Homme on õnneks siiski alles pühapäev! ;)

A ma ei tõusnud!

2009-11-07T02:00:00.000+02:00

Kondenspiim on hea. Eriti, kui ta lahtine on. Mitte kapis kinniselt. Ja laud ja arvuti ja hiir on varsti ka mõnusalt magusad... Mmmm....

Täna kooli ei olnud. Ainult harjutamine. Ja õhtul kontsert. Bowing 9. Kuigi laval oli 10 esinejat. Tore oli. Ja inimesed tõusid püsti plaksutamiseks. Mu meelest oli aga igav veits.

Pärast läksime folkaritega veidikeseks istuma. "Õlut jooma". Ma avastasin, et oh, selles kohas tunduvad imehead alkovabad kokteilid olema. Võtsin rabarberi-mingi-sodi. Vaatasin ja imestasin, kuidas baaridaam seda kõike kokku keerab ja mulle 60 SEK'i liiga suure arve esitab. Loominguliselt küsisin, et "..eee aga see rabarberijook oli ju ainult nii ja nii palju..?" Mispeale ta tusaselt mu klaasi võttis, äsja valmis-segatud kunstiteose kraanist alla kallas ja mulle uut asja tegema hakkas. Mitte, et ta tolle kolepeene kokteili mulle sama hinna eest oleks võinud anda või midagi... Veider.

Nüüd hiljem istusime Julliega Markuse, soome-rootslasest akordionimängija juures, kes hiljuti Lappisesse kolis. Tore oli. Kuigi mu geniaalne plaan kell 11 õhtul pannkooke küpsetada sellega luhtus.

Kuulge. Ma tahaksin teada, kes johaidii'd loeb. Palun pange enda nimi kommentaariks. Siis tean edaspidi vähe suunatumat ja seega huvitavamat juttu kirjutada. Ei ole nii ühtlane pläma siis. Haha.

Kondenspiim on ka kolekaval. Passib ja ahvatleb siin laua nurga peal.. Oeh. Kondenseeritud unenägusid!

Lumevihm ja saiakesed

2009-11-05T21:55:00.000+02:00

Kuigi leppisin Julliega eile kokku, et läheme 9.27 bussiga, jäin sellest loomulikult maha, süües kell 9.24 alles (üleeile tehtud ja mikrouunis ülsesoojendatud) kaerahelbe putru mustikamoosiga.

Ilm oli jäine. Ootasin siis bussi ja.. ennäe imet! Lund hakkas sadama! Alguses tundus, et on nagu vihm aga ei, ikka lumi! See tegi kohe tuju nii heaks! Eriti kui arvestada, et mu kõrvaklappidest räigelt head mussi tuli. Haha. Ja siis nägin oma bussist leitud sõpra Fredrikut, kelle esimene kommentaar oli: "Isver, milline ilm!!" Millepeale pidin loomulikult seletama, kui valesti ta on asjast aru saanud. Jajah.

Buss, muuseas, kui kohale jõudis, oli juba liiga täis ja ei peatunudki. See selleks.

Nordicutega on olnud põnevad päevad. Palju mängimist ja veel rohkem rääkimist. Ilmselge tulemus, kui on tegu tüdrukutebändiga. Kõik on nii emotsionaalsed ja interpreteerivad. Kahe nädala pärast on esimene päris kontsert meil. Kusjuures Emilia läheb teisipäeval rohkem kui nädalaks Namiibiasse ja Jullie esmaspäeval nädalaks Taani. Elaguelaguelagu nõulaiferlus ja harjutamine ja ühikatuba Lappises!

Harjutasin ja proovisin uut lugu teha. Peaaegu, et tuli välja. St esimene pool on olemas. Ilma lohakuse (tuuline ja räsiv, lörtsvihm jms) tõttu väsisin aga juba peale 3 tundi ja tulin koju ära.

Nüüd just käis Jullie mul külas, et saia süüa koos. Täna tulid üsna kenakesed välja. Pehmed ja mitte liiga kuivad. Ja kui siis võid peale panna ja teed peale juua... Mmm!!

Ei tasu uskuda, et ma siin kogu aeg aina saiukesi küpsetan. Lihtsalt on kuidagi nii juhtunud, et kõik need 4 (5?) korda, kui olen seda teinud, olen kohe siia ka miskit kirjutamas... :)

Homme on üks hästi lahe kontsert ja ülehomme mängib mu õpetaja Ellika tantsuks. Hah, tunnis on sageli nii, et mina mängin ja tema tantsib. Laubal siis vastupidi. Jess! Loodan, et sinna tuleb palju rahvast. Siis on äge.

Womexilt

2009-11-05T20:07:00.000+02:00

World Music Expo. Koht, kus müüa, osta, vahetada (kahetseda pole põhjust) muusikat. 3000 osalejat - festivali, organisatsiooni, artisti, bukkerit, huvilist jms. Päeval konverentsid ja messiboksides networking, õhtul kontserdid ehk showcase'id. Showcase'e oli kokku 37, mis valiti välja 7 inimese poolt enam kui 700 plaadi hulgast. Tihe rebimine...

Töötasin seal vabatahtlikuna. Konverentsi-vabatahtlikuna. Tööd pidin tegema 6 korda a la pool kuni poolteist tundi. Lülitama sisse diktofoni, ulatama küsijatele mikrofoni ja kirjeldama mõne lausega saalis valitsevat õhustikku.

Vabatahtlike elu oli Womexil ülitore. Saime 2 korda päevas süüa ja meil oli oma salakapike, kust võis maiustusi leida. Kontserditele saime ka tasuta sisse :).

Moodustasime Eeva, Villu ja Merikesega Nicolaj ja tema naabrist ristiema juures väikese Eesti kogukonna. Sven ööbis ka Nicolaj juures, niiet kõik vanad sõbrad jälle koos! Kuna ta oli ka konverentsivabatahtlik ja me tööajad enamasti kattusid, hängisimegi enamuse ajast koos. Otsides vaba nurka, kus pille kotist välja võtta. Messibokside vahel oli ka kahekesi põnevam liikuda ja promo CD-sid koguda (kusjuures mitte ainult maade muusika kogumikke vaid ka tõeliselt häid a la Timo Alakotila ja Johanna Juhola jms). Ja poolakatega nende boksis kokku lüüa (kella poole viie ajal hakkasid boksid veini, juustu, küpsiseid ja muid maiustusi jagama) või Kopenhaageni vahel konnates aega parajaks teha. Või Kopenhaageni metroosõidu võlusid nautida.

Muuseas, see hea toidukraami jagamine oma boksist on täiesti geniaalne. Isegi kogesime, et lähed ahvatleva juustuvaliku juurde ja näkitsed seal ja järsku imestad, et täitsa lahe muusika tuleb ju siit. Ja need plakatid, mis enne tobedad tundusid, on ju päris huvitavad tegelikult... Lihtne oled, inimene!

Laupäeva õhtusöögilauda tuli mu, Sveni ja Emilia juurde istuma Womexi direktor. Hästi muhe vana. Tegi nalja ja nii. Rääkis, kui geniaalne asi on händs-frii walki-talki: kui keegi jälle tuleb pintsakuhõlmast sikutama ja oma karjääri edendama, on väga lihtne teeselda, et keegi kontorist parajasti helistab ning "oot, mis? tõesti? jaah, kohe tulen!" minema lipata. :)

Hiljem, enne õhtuste kontserdite algust mängisime Sveniga DR majas (koht kus kõik kontserdid toimusid, hiigelsuur ja megalahe uus Danske Radio peakontor) kohviku ligidal pilli. Ligidal olevad inimesed elasid ka kaasa ja olid rõõmsad. Siis ilmus nurga tagant välja see sama Womexi boss. Kuulas loo lõpuni ja teatas: "Teate, et siin ei tohi tegelikult mängida. Aga mulle meeldib. Niiet laske käia!" :)

Kontserdid... Kui õhtu jooksul järjest vaadata umbes 6-7 (8?) kontserti, läheb pea päris segi. Oli VÄGA lahedaid etteasteid. Näiteks sõbranotsude ansambel Nordic, või Rumeenia papid (kõik vähemalt 70-aastased) DR pealaval oma mustlasmuusikat saagimas, endal ilmselt kodus näägutavad naised ja sada lapselast, kes IIALGI ei usuks, kui neile rääkida, kui suurejoonelises kohas nende kontsert oli ja kuidas kõik need 1000 inimest kontserdi lõpus püsti seisid...

Või konverents-performance ühelt tahaks-olla-hiinlane onult, kelle instrumentideks olid rohutirtsud ja muud putukad. Kõik kenasti oma mikrofonidega varustatud karbikestes.

Oli ka küsitavaid esinemisi. Enamasti oli aga ikkagi lahe. Cajon-bänd, stiilse muigava musta viiuldajaga või Baskimaalt pärit bänd, kes mängib ise tehtud kivist marimbadel.

Aga muidugi... kogu Kopenhaagenis veedetud aja tippkontserdiks oli siiski ansambli Baltic Crossing esinemine. (Isegi kui kontsert ei toimunud Womexi raames.) Olen nende plaati nii palju kuulanud, et teadsin kõiki seadeid peast ja.. lihtsalt üliväga lahe oli! Pärast jämm ka ja!!! Ah! Ainuke probleem jämmil oli see, et Baltic Crossingu lugusid ei saanud ju enam mängida ja isegi mitte ansambel Friggi lugusid mitte, sest pool Friggi oli ju kohal... Hah. Nende lood on aga tavaliselt kõige popimad... Aga jah. Ülivägavägalahe ikkagi!

See oli veel Womexi juures võimas, et NII paljud tuttavad olid kohal. Ehk see oli nagu edasijõudnute etnolaager-festival, osalejateks kõige šefimad tegijad. Ale Möller viskab käppa ja Roger Tallroth: "Näe, sind ma ju tean!", või Baltic Crossingu tüübid, Taani tegijatest (a la Harald ja tema imeilus naine) rääkimata. Ja Allan Skrobe ja Pekko Käppi.. Eelmised Nordic Masterid... Kes iganes! Hah. Need nimed vist ei ütle normaalsetele mitte-folk-friikidele midagi... Jeah.

Igal õhtul jalutlesime vähemalt pool tundi kuni poolteist tundi koju. Sest rongid olid juba oma liikluse lõpetanud. Oligi hea. Sest muidu, ruttu koju jõudes oleks pea ilmselt mitumitu aega kumisenud kõikidest muljetest. Mida ta muideks SIIANI teeb... :)

Polkapidu Dexteris

2009-10-27T20:36:00.000+02:00

Eile hommikul ærkasin ootusærevalt, sest pidime üle pika aja jælle Kasperiga, ühe lahedaime pianistiga mængima. Kiire puder ja tee ning rongid-bussid ja 4 tundi ülim6nusat musitseerimist. P6hjus, miks me væga kontsentreeritult tøøtama pidime oli 6htune pooletunnine kontsert.

Me Nicoga læksime varem Odensesse, et Kevin Hendersoni 6pitoas osaleda. Kasper pidi hiljem jærgnema. 6pituba oli kihvt. Ainult, et aju keeldus pærast 5ndat lugu tøøtamast ning uusi meloodiaid omastamast. Kuskil kella kuue ajal saime Kasperilt s6numi, et ta ei tunne ennast hæsti ning seet6ttu ei tulegi Odensesse. Nojah... Mu tuju kukkus üsna mitme pügala v6rra. Arusaadavalt. Aga kiirelt kompunnisime uued seaded ja mængisime oma uue saatjaga paar lugu læbi, niiet... Uju v6i upu!

Pea kogu "folkemusiklinie" ehk pærimusmuusikute kamp koolist oli kohal. Kui arvestada, et kaastudengid on tavaliselt ERITI terava k6rva ja silmaga, Eriti kui tuleb keegi "uus", ei olnud neile mængida k6ige lihtsam. Lisaks veel ka pettumus Kasperi puudumise pærast. Aga. Esinemine læks væga hæsti!

Hiljem oli jæmm ja avastasin, et tegelikult tean enamusi pærimusmuusikuid juba. Ja teatritudengeid ning jazzikaid ka m6nda ja... :)

Øøbisin Noah ja Christopheri juures. Lahe paar, kes kæisid suvel Sloveenia Etnos. Nad kolisid hiljuti ühte væiksesse majja, kus ma mærtsis juba kæisin. Küll kellelgi teisel külas. Aga æratundmisr66m ju ikka! Nende juurde tuli øøbima ka üks gümnaasiumiealine viiuldajapoiss. Istusime neljakesi kamina ees kella 4-ni. J6ime veini ja ræækisime viiuli-arstijuttu. (Noah 6pib arstiks). Mitmel korral avastasin end m6ttelt, et millegipærast mind ei hæiri, kui Taanlased omavahel Taani keelt ræægivad. Küll aga hærib mind see, kui Rootslased minu seltskonnas Rootsi keeles k6nelevad. Ehk on see sellepærast, et Taanlased on (isegi, kui nad omavahel palju omas keeles jutlevad) palju altimad Inglise keelele ümber lülituma? Ning sealt tulenevalt olen ma ka palju tolerantsem nende omavahelisse juttu? V6i on asi selles, et tahan seda keelt omandada ja kuulan huviga, mida nad podisevad? V6i selles, et see keel lihtsalt nii totakalt-armsalt k6lab? Ehk k6ik kokku? :)

Hommikul, pærast hilist søøki vaatasime "Boratit" ning jalutasin kooli. Avastasin, et mul on seal oma postkast ja puha. Armas. Sain paar olulist asja aetud ning tulin jælle rongi peale. Et hængida notsutassiga kodus ning oodata Eevat-Villut-Merikest..
Peaks tegelt neile vastu k6mpsima. Rongijaamast on siia tegelt væga lihtne tulla. Paremale-vasakule-paremale-vasakule-paremale-vasakule ja tsahh, kohal. Tundub, et nad on siiski eksinud. Oodake, s6brad, tulen appi!
Muah!

Matrix

2009-10-27T20:17:00.000+02:00

Kopenhaageni metroo on midagi væga lahedat. Olin siiani ainult bussi v6i rongi v6i autoga siin liigelnud. Laupæeval aga istusin metroosse. Viimasesse vagunisse. Pisut pærast s6itmahakkamist avastasin, et tagumine sein on tæisklaasist ning tunnel tæiesti valgustatud. Ning kuna seesama tunnel on ehitatud kiina-kææna, jææb mulje, nagu istuksid National Geographicu imepisikeses kiipkaameras, kellegi k6hu66nes v6i oleksid osaline ulmefilmist. Veidi aja pærast mærkasin aga, et ka EESsein on tæisklaasist. St "vedurit" ei olegi. Ega ka juhti. Eriti lahe!

See, et tunnel valgustatud ning see, et metroo-rongi ja ooteplatvormi vahel on uksed, tekitab væga turvalise tunde. Ei pea kartma, et keegi sind læheneva rongi ette lükkaks v6i midagi. Mitte nagu Stockis, kus tunnel on must auk ning kui rong læheneb, ei taha væga platvormi æærele ligidal olla..

Ja kui siis oma peatuses maha læksin, oli futurismi-elamus tæielik... Kogu peatus oli kaetud h6bedaste plaatidega, ledlambikestega ekskavaatorid ja klaas ning seintel videoekraanid... Jajah. Teretulemast Taani!

Polkarave!

2009-10-24T12:55:00.000+03:00

Tere hilishommikust!
Pakkimise vahepealt siin paar sõna... Ilm on jälle sombune. Hea on, et lehed nii kaua puudel püsivad! Värvi, värvi!

Eile õhtul käisime Jullie, Emilia, Eriku (Emilia peika) ja teiste folkaritega ühes pubis istumas. Olin jälle tõelises kimbatuses. Teistel kõigil tundub väga lihtne olevat. "Üks ... õlu!" Loomulikult on alati valida umbes 40 eri sordi vahel, aga Tegelikult ei ole mingit küsimust, mida võtta. Mul aga, kes ei suuda enda käes ette kujutada pooleliitrist õllekannu, on ALATI raskused. Kui võtta vein, maksad ennast pooleks ja kui midagi muud, siis maksad ennast pooleks. Nii jätkasin eile jälle enda tava "Mulle üks koola. Sidruniga." Siis oled normaalne. Sest kõik arvavad kindlasti, et seal on rumm ka sees.

Muidu... Ei olnud väga huvitav õhtu seal pubis. Liiga Rootsi keelne ja lärmakas.

Frey, (akordionist Taanist, kellega ma koos paar postitust tagasi pildile sattusin) rääkis Baltic Mastersil, et Nicolaj esineb järgmisel esmaspäeval Odenses eestlastega. Kuigi Merike ja Villu ja Eeva on ka potentsiaalsed eestlased, kellega ta võiks esineda, hakkasin siiski kahtlema, et äkki olen ma ise see eestlane, kes seal esineb. Täna hommikul rääkisime Nicoga ja ma nii kogemata küsisin, et kuule, kas me esineme esmaspäeval? "Kas ma siis ei rääkinudki sulle?" Haha. Nojah. Kasper (Taanlane, jazz-pianist) mängib meiega ning võib-olla ka Sven, niiet... Mu lemmik(pillimees)poisid kõik (jajah, ainult Jalmar puudub)jälle minuga koos laval! JESSIKAS! :D

See viiuldaja, kellega paar postitust tagasi lambist bussipeal tutvusin pakkus välja, et ma peaks minema külalisesinejaks ta Iiri-bändi, ja et meil võiks siis fiddle-battle (viiuli-lahing/duell) olla. Ja ma ei saa seda mõtet peast, kui naljakas see võiks sõna-sõnalt võetuna olla. Kaks tüüpi vehivad laval poognatega, võidab see, kelle oma teisele teravamalt ribidesse koksab... Haha. Halb huumor? Andestust!

Üks asi veel... Kevadel ostetud kolekallis roheline viiulikast õigustab ennast täiesti... Iga kord, kui teda avan, pean õhkama, sest ta on lihtsalt NIII ilus! Rääkimata lambapildist, mis mulle kastist vastu vahib! :)

Aga nüüd!
Veel mõned tõmbed vioola madalal C-keelel ja siis... Jälle Arlandasse. Pea iga nädalane nali juba! :)

Vioola

2009-10-23T19:24:00.000+03:00

Vioola (mida tahan aina kahe "ii'ga" kirjutada) mängimine teeb mind NII õnnelikuks! Lõpuks ometi saan bassi mängida! Ja madalaid akorde võtta!

Täna avastasin lõunalauas, et suudan teiste vestlust täiesti jälgida. Loomulikult ei taba ma kõiki sõnu ega suuda ise midagi ütelda aga.. Algus seegi! :)

Minge myspace'i ja kuulake Crooked Still'i... Eriti bassi-tšello-viiulit...
Mina lähen aga hoopis Julliega õhtusööki tegema!

:)

Neli tüdrukut viielt erinevalt maalt - The Four Explore

2009-10-22T22:09:00.000+03:00

Ansambliharjutused vahelduvad midaisetahan-tegemistega. Mõnus. Eile tulin sellele, et teen siin seda, mida ise tahan. Loen raamatukogus või kodus, võtan aega jalutamiseks, käin põnevates tundides (v.a. need millest aru ei saa), harjutan, kuulan mussi, teen süüa, hängin toredate inimestega, õues on ilus, isegi kui ilm on kole, sest värvid on ikka erksad.. Mida veel tahta? :)

Täna käisin pangas, et üüri maskta. Millegipärast ei saanud ma internetipangaga hakkama. Noigastahes. Ja seal väideti, et ma ei saa oma kontolt raha kanda Rootsi kontodele. See ei aidanud, et seletasin, et aga ma olen sama asja juba kaks korda teinud. Kolm onu seletasid mulle siis korraga, et see ei ole võimalik. Kuigi ma olen seda teinud. KAKS KORDA! Aga midagi ei jäänud üle, võtsin raha välja ja andsin neile, et nad siis sularaha tollele arvele saadaksid. Kummaline.

Kuulan praegu muusikat filmist "Once". Glen Hansard/Marketa Irglova... Nii elav ja aus.

Olen kogu siia kaasavõetud šokolaadi nahka pistnud. Niiet pean minema nüüd KOHE kööki ja leivasuppi keetma. Et oma magusaisu taltsutada.

Laupäeval lähen Taani. Jälle. Hmm... Et olla seal nädalakse ja töötada mõned tunnid Womex'il vabatahtlikuna ja saada Odenses osa Kevin Hendersoni (Shetlandi viiuldaja, kelle isa kodus ma eelmisel aastal Shetlandil olles elasin) õpitoast ning käia lõpututel (vabatahtlikele tasuta) kontsertitel ja jämmida. Jah!

"Blink - The Power of Thinking without Thinking" Malcolm Gladwell

2009-10-20T02:38:00.000+03:00

Lugege seda raamatut!